Vasakvalitsuse poolt välja käidud maksumuudatused on eeskätt halb sõnum Eesti tööinimesele, kelle maksukoormus tõuseb. Samuti on selge, et IRL on enam vähem kõigist oma senistest maksupoliitilistest põhimõtetest loobunud, leiab riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.

“Ma ei imesta, et läbirääkimised nii libedalt läksid, sest kolmel parteil ei paista  tähtsaimas maksupoliitika valdkonnas mingeid ideoloogilisi lahknevusi. Mis sa ühe partei sees ikka nii väga vaidled," märkis Holsmer.

"Vasakkoalitsiooni täna välja käidud maksupaketis majandust ja ettevõtlust elavdavaid ettepanekuid pole. Samuti võib jätta hüvasti Eesti lihtsa ja läbipaistva maksusüsteemiga. Lisaks puudub selge visioon, mis on muudatuste eesmärk," ütles Holsmer.

"Tööjõumakse tõstetakse, sest sotsiaalmaksu langetus jäetakse ära. Astmeline tulumaks tuleb, kuigi seda seletatakse keeruliste süsteemimuudatuste kaudu. Sõnum ei ole rõõmustav - soodustatakse madalate palkade lõksu jäämist ning pärsitakse töökust ja edukust. Tulevikus napilt üle keskmise teeniv inimene hakkab rohkem maksma, nende inimesed hulka hakkavad mõne aasta pärast kuuluma ka õpetajad, kellele lubatakse 120% keskmisest palgast," lausus Holsmer.

"Kehtestatakse vähemalt 3 uut maksu – pangamaks, automaks, suhkrumaks. Ei soovi küll sildistada, aga nii suurt hulka uusi makse pole vist Eesti Vabariigi ajaloos ükski valitsus välja pakkunud. Pangalõivu maksavad lõpuks kinni Eesti inimesed ning Eesti konkurentsivõime saab selles sektoris oluliselt kahjustatud," sõnas Holsmer.

Rahanduskomisjoni esimehe sõnul on kõik need sammud on enamuses risti vastupidised senisele maksupoliitikale, mis soosisid töökohtade loomist ning tööjõumaksude vähendamist.

"Sotside idee üürimajade ehitamiseks saab uue dimensiooni - täna selgus, et investeeringuteks võetav laen suunatakse muuhulgas just nende ehitamisse. Esiteks on üürimajade idee ebamõistlik, aga veelgi absurdsem on neid ehitada laenuraha eest," ütles Holsmer.

"Lugedes välja käidud ettepanekuid, siis Reformierakond tervitab toetust meie plaanile vähendada dividendi maksumäära pidevalt kasumit jaotatavatele ettevõtetele. Eestis on dividendi maksumäär kõrgem kui naabritel ning seetõttu võiks kehtestada neile ettevõtetele soodsama 12% maksumäära. Sama idee pakkus välja peaminister Taavi Rõivase kokku kutsutud majandusarengu töögrupp," lisas Holsmer.

Aasta pimedaim periood muudab jalakäijad, ratturid, emad kärudega ja kelkudel hullavad lapsed autojuhtidele nähtamatuks ka tänavavalgustuse olemasolul. Turvaliseks liiklemiseks peab iga inimese südameasjaks olema helkuri kandmine.  

Sügise saabudes sagenevates liiklusõnnetustes viga saanud jalakäijate puhul tuleb pahatihti välja tõsiasi, kus inimene ei olnud enda nähtavaks tegemiseks kandnud helkurit. Oht ei varitse liiklejat üksnes pimedal asulavälisel teel, vaid ka ülekäigurajal, teepervel bussi oodates ning jalgrattaga liigeldes.

Helkurita liikleja ei jäta autojuhile aega reageerimiseks

„Lapsed teavad, et helkur on vajalik, küll aga näitab statistika, et just täiskasvanud on need, kes helkuri tähtsust unustama kipuvad või ei mõista selle olulisust. Need, kes ei ole ise autoroolis olles kogenud seda, kuidas eikuskilt ilmub teeservale must kogu, ei oska ka vast aimata, et tegelikult ei ole tumedasse riietatud ja helkurita inimene tõesti autojuhile nähtav. Lisaks muudavad nähtavuse halvaks peegeldav teekate ja teiste liiklejate pimestavad tuled,“ rääkis Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden isiklikust kogemusest.

Pimedal ajal muutub inimene halvasti nähtavaks ka tänavavalgustuse olemasolul. Ülekäigurajale uljalt astuva inimese märkamine on keeruline, veel võimatum on näha inimest, kes kõnnib teepervel talvele kohaselt tumedasse riietunult. Helkurita liikuv inimene muutub lähitulede valguses autojuhile nähtavaks alles 30 meetri kauguselt, helkurikandja on aga autojuhile nähtav juba 120 meetri kauguselt, mis jätab piisavalt aega reageerimiseks ja ohutuks möödasõiduks.

„Arvestades helkurita liikleva inimese nähtavust, ei ole autojuhil ka parima tahtmise juures võimalik näha üleni musta riietunud lapsukest, kes põõsaste vahelt teele tormab. Või hääletajaid, kes maantee ääres, lootuses end paremini nähtavaks teha, peaaegu teele astuvad. Samamoodi ei paista autojuhile vankrid, mis emade ees ülekäigurajale ilmuvad,“ kirjeldas Gilden ohtlikke olukordi.

Helkur peab olema ka autojuhil

Kindlustusspetsialistile valmistavad muret ka jalgratturid, kes võitlevad ruumi pärast halva oluga teedel ega tee end nähtavaks. „Kui õnnetus toimub ratturi süül, siis võivad teda oodata lisaks kehavigastustele ka teise õnnetuses osalenu kahjud.“

Helkuri mittekandmisel on Gildeni sõnul mitmeid põhjuseid – mõni peab seda koledaks, teine jälle mitte piisavalt vajalikuks, kolmas on helkiva elupäästja kaotanud ning lükkab uue soetamist edasi. „Helkur ei ole kole ja selle kandmine ei peaks olema häbiasi ka täiskasvanud liiklejale. Kui helkur on kaduma läinud, siis tuleb see kärmelt asendada ja ajal, mil helkurit meid kaitsmas pole, tuleb jalakäijal teha enda turvalisuseks kõik, mis võimalik – kõndida vastassuunas, teed ületades veenduda, et autojuht on liiklejat märganud ning jõuab ka peatuda. Helkur on elulise tähtsusega – sõna otseses mõttes,“ toonitas Gilden.

 Kindlustaja paneb ka autojuhtide südamele kanda helkurit, sest kunagi ei tea, millal on vaja autost väljuda ja mõni samm liikluses jalgsi teha.

„Ohutu liikluskeskkond ja turvaline kodutee peaksid olema iga liikleja südameasjaks. Üle Eesti rajatakse helkuripuid ja – väravaid, politsei jagab tasuta helkureid, poest on võimalik soetada mitmeid erinevaid helendavaid elupäästjaid ning fantaasia ei sea piiranguid valmistada ise üks vahva helkur - põhjuseid helkuri mitte kandmiseks ei ole!“