Selle aasta Päästeameti veeohutuskampaania jätkab inimeste teadlikkuse tõstmist päästevesti kandmise vajalikkusest veesõidukites. Kampaania, mis kannab sõnumit „Vest päästab veest“, kutsub inimesi üles uhkusega päästevesti kandma. Kui turvavöö kinnitamine auto tagaistmel on muutunud täna juba normiks, siis päästevesti kasutavad küsitluste kohaselt pisut enam kui pooled paadiga sõitjad. Esmakordne päästevestikampaania toimus möödunud suvel. Peamiseks eesmärgiks oli vestikandjate arvu suurendamine veesõidukis.

2016 aastal uppus Eestis 47 inimest. Päästevest oli seljas vaid ühel hukkunul. Iga kolmas inimene uppus järves, seega on oluline meeles pidada, et päästevest pole mõeldud vaid avamerel seilamiseks, vaid kasutamiseks nii meredel, jõgedel, järvedel aga ka väiksematel veekogudel. Mullu uppus Eestis keskmiselt 3,5 inimest 100 000 elaniku kohta. Põhjamaadega võrreldes on see number oluliselt suurem.

Päästeameti ennetusosakonna juhi Indrek Intsi sõnul on veeohutuskampaaniad seni keskendunud kahele teemale: joobes ujumise ohtudele ja päästevesti kandmisele. „Ohutuskampaaniate valikut on mõjutanud nii statistika kui elanikkonna teadlikkus ja käitumisharjumused. Käesoleval aastal keskendub Päästeamet taas päästevestidele,“ sõnas Ints.

Veeohutuskampaania raames korraldab Päästeamet üle Eesti nii info- kui ohutuspäevi, kokku 82 erinevat üritust, millele lisandub 60, mida korraldavad vabatahtlikud. Ohutuspäevadel kasutatakse uutmoodi teavitusvahendeid, näiteks greenscreen pildistamist ja virtuaalreaalsuse harjutusi, aga ka kõige käegakatsutavamat – päästevesti selga proovimist. Lisaks toimuvad suvistes laste- ja noortelaagrites veeohutuskoolitused.

Sel aastal oleme laiendanud oma kampaaniat partnerite kaasamisega. Esimest korda teeb Päästeamet veeohutuskampaania raames koostööd ka KUKU raadio projektiga „Selge Grupijuht“. Samuti alustas Päästeamet koostööd kodanikualgatusega Teomeeter, mille veebilehel saab alates 12.juunist anda veeohutusega seotud lubadusi.

Iga teine Eesti inimene ei suudaks rohkem kui nädalaks telerist loobuda, selgus Baltimaades läbi viidud telerivaatamise uuringust.16% küsitletutest ei oleks nõus telerit loovutama hetkekski.
 
Endiselt kasutatakse telereid majapidamistes kõige rohkem traditsioonilise televisiooni vaatamiseks, mida teeb 94% teleriomanikest. Nii internetisisu kui ka allalaaditud sisu vaatab teleri abil iga viies inimene.
 
“Võrreldes lätlaste ja leedukatega on eestlane tõeline telerirahvas, kes ei raatsi oma seadmetest naljalt loobuda – 48% ei suuda üle nädala telerita elada, 16% küsitletutest peavad teadma, et neil on kogu aeg telerile ligipääs,” kommenteeris Samsung Eesti juht Toomas Tiits. “Võrreldes Läti ja Leeduga on eestlased oluliselt telerilembesem rahvas, kes oskab heast multimeediast lugu pidada.”
 
Uuringu kohaselt peab koduste telerite puhul 89% vastanuid kõige tähtsamaks pildikvaliteeti, 81% inimeste jaoks on oluline teleri suurus. Ligi kolmveerand ehk 72% eestlastest peab oluliseks teguriks ka telerite hinda. Leedukate jaoks on samuti olulisim pildikvaliteet (72% vastanutest), lätlaste jaoks on aga kõige olulisem teleri hind (71% vastanutest). 
 
Kõige rohkem soovivad Eesti inimesed vaadata suurtelt ekraanidelt kõrgresolutsioonis pildikvaliteediga filme, mida märkis ära koguni 87% vastanutest. 43% peab oluliseks, et ka spordiülekannete pilt oleks kvaliteetne. 
 
“Tänapäeva tehnoloogiad on suutelised pakkuma erakordselt ilusaid värve ning taasesitama kogu värviruumi, et vaatamiskogemus oleks võimalikult ligilähedane reaalsusele,” ütles Tiits. “Ka 4K resolutsioonis sisu toodetakse aina rohkem ning see seletab, miks suured ja võimalikult hea pildikvaliteediga telerid on tänased müügihitid nii Eestis kui ka mujal Baltikumis.”
 
Kaks kolmandikku telerivaatajatest peab aga kõige ärritavamaks juhtmepuntraid, mis tekivad erinevate seadmete, nagu digiboksi, ruuteri, kõlarite ja kodukinosüsteemide ühendamisel teleriga. 35% vastajatest aga leidis, et neid koormab mitme juhtimispuldi kasutamine.
 
“Õnneks mõtlevad tootjad aina rohkem kasutajate mugavusele ning töötavad välja vastavaid lahendusi – näiteks Samsungi uute QLED telerite puhul saab kõik lisaseadmed ühendada vaid ühe praktiliselt nähtamatu optilise kaabli abil ning seadmete juhtimiseks kasutada vaid üht spetsiaalpulti,” selgitas Tiits.
 
Samsungi tellitud teleriuuringu viis Eesti elanike seas läbi OMD Snapshots, maikuus toimunud uuringus osales 500 inimest. Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt läbi viidud küsitluse eesmärk oli välja selgitada, milliseid omadusi inimesed moodsate telerite juures kõige rohkem hindavad ning milleks nutitelerite erinevaid tehnoloogilisi võimalusi kasutavad.