Pagasi kadumine, varastamine või kahjustumine reisi käigus ei ole kellegi soovide nimekirjas ja seepärast on oluline teada, kuidas sellises olukorras käituda, et kindlustusest maksimaalselt kasu oleks.

Seesami kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul oli Seesami 2016. aasta jooksul hüvitatud pagasikindlustuste keskmine hüvitis 255€. Suurim väljamakse summa aga puudutas varastatud pagasi hüvitamist summas 2154€ ning väikseim makstud hüvitis oli 3€, mis pagasi hilinemise tõttu sukapükste soetamisele kulus.

„Olenemata kahju suurusest on pagasikindlustusest kõige enam kasu just siis, kui inimene teeb õige valiku juba pagasi väärtuse hindamisel ning teab, kuidas juhtum ka fikseerida,“ õpetas Jõhvik.

Hüvitisliimidi valikul lähtu pagasi väärtusest

Kindlustussumma valikul soovitab kindlustaja lähtuda kogu pagasi väärtusest, mis lisaks kohvris sisalduvatele riietele, jalanõudele, hügieenitarvetele ja tehnikale peaks sisaldama ka kohvri või koti maksumust.

„Meie praktika näitab, et inimesed oskavad enda pagasi väärtust suhteliselt täpselt hinnata ning olukordi, kus kindlustussumma ei kata kaotsiläinud pagasit, väga tihti ette ei tule. Küll aga ei tule paljud selle peale, et iga reisija pagasi peab eraldi kindlustama, ka lapse oma, kui just lepingutingimused teisiti ei väida.“

Iga kindlustusselts lähtub kahju hüvitamisel konkreetsetest kindlustustingimustest, mispärast on eriti oluline need süvenenult läbi lugeda. Tähelepanu peaks pöörama kindlasti ka nimekirjale, kus on toodud esemed, mille kahjustumist kindlustusselts ei hüvita. „Kui soovid kindlale esemele kaitset, siis küsi nõu kogenud kindlustustöötajalt,“ soovitas Jõhvik.

Reisile minnes soovitab Seesami esindaja foto- ja videotehnikat, telefoni, arvutit, tahvelarvutit ja nende lisaseadmeid ning isikut tõendavaid dokumente üldisesse pagasiruumi mitte anda, vaid need enda valvsa pilgu all hoida.

Tõendamise teeb lihtsaks pagasi pildistamine

„Kui pagas ongi reisi käigus kaduma läinud, varastatud või kahjustada saanud, siis tuleb kliendil esitada kindlustusseltsile nimekiri seal olnud esemetest ja võimalusel ka ostudokumendid. Vastavate dokumentide puudumisel kehtivad kindlustusseltsi tingimustes toodud hüvituslimiidid,“ selgitas Jõhvik.

Kindlustaja enda ettevaatusabinõude hulka kuulub aga juba aastaid reisikoti sisu pildile jäädvustamine, mis on suureks abiks, kui pagas näiteks lennul peaks kaduma või kui reisil olles on ostetud asjade eest makstud sularahas.

Ka pagasi kahjustumise korral aitab telefoni või kaamera olemasolu, sest siis tuleb teha ja saata kindlustusele fotod kahjustunud esemest, kus on näha kahjustuse ulatus, eseme suurus, soetamisfirma ja selle tuvastamiseks muud olulised detailid. Kahjustunud hinnalised esemed tuleb alles hoida seni, kuni kindlustus on kahju suuruse kindlaks teinud.

„Kui reisi jooksul peaks aga pagas pikanäpumeeste valdusesse juhtuma, tuleb viivitamatult pöörduda kohaliku politsei poole ja teha avaldus ning kõik saadud dokumendid alles hoida ja kindlustusseltsile esitada. Sama kehtib lennureisil kaduma läinud pagasi kohta, siis tuleb avaldus politsei asemel loomulikult lennufirmale teha. Tõendavaid dokumente, mis aitavad juhtumit hõlpsamini lahendada, ei tohi unustada,“ pani Jõhvik inimestele südamele ning soovitas kahjustused kohe juhtumi järgselt üles pildistada ja dokumendid korda ajada, et hiljem ei peaks halbade üllatustega tegelema.

CV Keskus.ee värske küsitlus näitab, et ümbrikupalk on levinuim madala haridustasemega töötajate ja noorte seas ning ehitus- ja kinnisvarasektoris. Võrreldes eelmise aastaga jääb ümbrikupalga osakaal sarnasele tasemele.

„Eelmise aasta küsitlusega võrreldes suurt trendimuutust näha ei ole – ka tänavu tunnistas iga seitsmes küsitletu, et on, kasvõi osaliselt, saanud palka nii-öelda mustalt,“ ütles Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kui eelmisel aastal tunnistas ümbrikupalga saamist 12,2% küsitletuist, siis tänavu on see osakaal 13,9%.“

Henry Auväärt lisas, et ümbrikupalga saajad jagunevad omakorda kaheks suureks rühmaks – 8,1% küsitletuist saab osa palgast ümbrikus, 5,8% küsitletuist aga kogu palga ümbrikus. „Nii osalise kui ka täieliku ümbrikupalga näitajad on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, mil 6,1% vastajatest olid täielikult „mustalt“ tasustatud. Küll aga on antud näitajad kordades madalamad võrreldes 2015. aastaga, mil koguni 31% vastajatest olid saanud töötasu „mustalt“. Seega võib öelda, et varimajanduse vastane võitlus on näitamas oodatud tulemusi.“

Küsitlus selgitas välja ka selle, kes on ümbrikupalgale avatumad. „Pea veerand (22,2%) alla 19-aastastest vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Seega on „must“ töötasu noorte seas tunduvalt rohkem levinud, tulenedes suuresti hooajatööde valdkondadest ja haridustasemest – uuring näitas, et pea viiendik põhiharidusega vastajatest olid saanud ümbrikupalka, keskharidusega vastajate seas langes antud näitaja 8,1%-le ja kõrgharidusega 4,9%-le. Lisaks on ümbrikupalk levinuim ehitus- ja toitlustussektorites, kus leidub ka suur arv hooajalisi töid,“ lisas Henry Auväärt.

Uuringu peamised järeldused:

• Ümbrikupalka saavate meeste arv on märkimisväärselt vähenenud, kuid endiselt on „must“ töötasu meeste seas kaks korda rohkem levinud kui naiste seas.
• Noored on ümbrikupalga riskirühmas – pea veerand (22,2%) alla 19-aastastest vastajatest oli saanud ümbrikupalka.
• Mida madalam on haridustase, seda suurem on oht saada palka ümbrikus – pea viiendik (18,1%) põhiharidusega vastajatest olid saanud palka ümbrikus. Keskharidusega vastajate seas oli antud näitaja 8,1% ja kõrgharidusega 4,9%.
• Valdkondade lõikes said ümbrikupalka enim ehituse ja kinnisvara- (18,5%) ning toitlustussektori (14,6%) töötajad.

Iga seitsmes küsitletu tunnistab, et on saanud ümbrikupalka

Allikas: CV Keskus.ee (küsitlusele vastas 2294 töövõtjat üle Eesti)