Üsna sageli on tarbijatel tulnud ette olukordi, kus müüja pakub tagastatava kauba eest raha asemel kinkekaarti ja esimene mõte, mis sel juhul pähe tuleb, on kas ikka peab sellise pakkumisega nõustuma? Ei pea, aga kui tarbija nõustub, siis tuleb tal kinni pidada kinkekaardi tingimustest.

Juhul, kui toote tagastamine on seotud lepingutingimustele mittevastavusega, näiteks defektse kaubaga, võib kaupleja toote ostusumma ulatuses pakkuda tarbijale kinkekaarti. Sellise pakkumise tegemine ei ole keelatud, aga seda saab kasutada vaid tarbija nõusolekul. Kuna kinkekaardi andmist tarbijale seadus õiguskaitsevahendina ette ei näe, ei ole tarbijal kohustust vastu võtta ostu summas kinkekaarti. Kui tarbija ei ole kinkekaardi vastuvõtmisega nõus, on kaupleja kohustatud toote asendama ning kui asendada pole võimalik, siis tagastama tarbijale raha.

Kui tarbija soovib tagastada defektideta ehk kvaliteetset kaupa (näiteks on ümber mõelnud, ostnud vale suuruse vms), puudub kauplejal kohustus kaup tagasi osta. Kui sellisel juhul kaupleja võimaldab kaubast siiski loobuda ja pakub tarbijale raha asemel kinkekaarti, siis tuleks kaupleja teguviisi hinnata vastutulekuna ja kui kaup ikka ei sobi, oleks arukas kinkekaardiga nõustuda.

Kui kaup on tagastatud ja kinkekaart väljastatud, siis ei ole tarbijal enam õigust raha nõuda, sest kaardi vastuvõtmisega on ta nõustunud niisuguse kokkuleppega, kus ta saab tagastatud kauba eest kinkekaardi. Tarbijal tuleb kindlasti pöörata tähelepanu kinkekaardi kehtivusajale, sest kui see aeg mööda läheb, siis tähtaja ületanud kinkekaarti kaupleja aktsepteerima ei pea. 

Lugeja küsib: Tööandja ütles mulle, et töösuhe on läbi ja et ma enam tööle ei tuleks, kuna tal ei ole mulle enam tööd anda. Olen juba mõnda aega kodus olnud, aga lõpparvet pole endiselt saanud. Kas nii on õige?

 Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna: Esimesena tekib küsimus, kas töötaja oli töösuhte lõppemisega nõus. Kui tööandja tegi ettepaneku töösuhte lõpetamiseks ning töötaja oli sellega nõus, lõppes töösuhe poolte kokkuleppel. See, kas kokkulepe on sõlmitud kirjalikult või suuliselt, ei mängi rolli – oluline on, et pooled on soovinud töölepingu lõppemist. Kuigi vorminõuet seadusest ei tulene, soovitame ka poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamise kirjalikult või näiteks e-kirja teel fikseerida. Tööandjal on kohustus n-ö lõpparve (saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitis jms) välja maksta töösuhte lõppemise päeval. Kui tööandja seda teinud ei ole, tasuks uurida, milles asi. Kui sellest pole kasu, võib saamata jäänud töötasu ja/või hüvitiste osas teha avalduse töövaidlusorganile. Siinkohal lisan, et töövaidluskomisjonis saab saamata jäänud töötasu nõuda kolm aastat, erinevaid hüvitisi (sh puhkusehüvitis, viivis) aga neli kuud.

Olukorras aga, kus töötaja tegelikkuses ei olnud nõus töösuhte lõppemisega kuid lahkus eeldusel, et tööandjal tööd anda ei ole, ei saa lugeda töösuhet poolte kokkuleppel lõppenuks, sest  tööandja ei saa töösuhet ühepoolselt suuliselt üles öelda. Kui tööandja soovib töösuhte üles öelda, siis peab ta töötajale tegema ülesütlemisavalduse, mis on kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendatud. Juhul, kui töö sai otsa, saab rääkida töösuhte erakorralisest ülesütlemisest majanduslikel põhjustel (koondamine). Koondamise korral on ette nähtud etteteatamistähtaeg (oleneb staažist) ja koondamishüvitis. Tööleping loetakse lõppenuks ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval ja alusel, kui avaldus on teisele lepingupoolele edastatud. Niisiis, kui tööandja ütleb töötajale suuliselt, et ta tööle enam ei tuleks, aga töötaja ei ole sellega nõus, siis peab ta tööandjale sellest teada andma. Senikaua kuni tööandja pole ülesütlemisavaldust (nt e-kirjal, paberil, SMSiga) esitanud, on töösuhe kehtiv ning töö tegemine (või vähemalt selle nõudmine) töötaja poolt ja töötasu maksmine tööandja poolt kohustuslik.

Seega antud juhul oleneb vastus sellest, kas töösuhte lõpetamine oli kokkuleppeline või ühepoolne. Kui töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel, oleks pidanud tööandja saamata jäänud tasud ja hüvitised välja maksma töösuhte lõppemise päeval. Kui aga poolte kokkulepe puudub, on töösuhe kehtiv ja peaksite lõpparve nõudmise asemel tööle minema (tööd küsima). Kui töösuhte jätkamise vastu huvi puudub, peaksite töösuhte üles ütlema või tegema tööandjale ettepaneku töösuhte lõpetamiseks.