Uus kooliaasta on hoogsalt käima läinud ja ühes sellega liikleb tänavatel rohkem lapsi, kes pärast suve alles harjuvad linnaliikluses hakkama saama ning keda ka autojuhtidel tuleb nüüd eriti hoolsalt tähele panna.

„September toob alati kaootilisema liikluse, mis mõjutab nii pikal puhkusel olnud lapsi kui autojuhte. Ilusate sügisilmadega sõidavad paljud õpilased kooli jalg- ja tõukeratastega või jooksevad viimasel minutil, et vältida hiljaks jäämist. Kuna muretu suverütm on veel hinges, siis kipub laste tähelepanu kergemini hajuma, paljud ületavad teed eelnevalt peatumata ja nii ongi õnnetused kärmed juhtuma,“ selgitas Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Pärastlõunal juhtub lastega rohkem õnnetusi

Kindlustaja sõnul on kõige levinumaks lastega seotud liiklusõnnetuse põhjuseks teedel nende ootamatu jooksmine sõiduteele ning 50% ööpäevas registreeritud alla 15-aastaste laste osalusel toimuvatest õnnetustest leiab aset päeva teises pooles. „Pärastlõunal on lastel kooliväsimus ja pingelangus, mis põhjustab tähelepanu hajumist ning on ühtlasi ka üks olulisi põhjuseid, miks just koolist koju tulles juhtub rohkem õnnetusi. Tuletage lapsele meelde, et ka koju tulles peab olema tähelepanelik, ega tohiks tegeleda kõrvaliste tegevustega nagu nutitelefonis mängimine või telefoniga rääkimine,“ soovitas Gilden.

Seesami esindaja sõnul aitab õnnetuste hulka vähendada ka see, kui kooliaasta alguse puhul kõik vanemad oma lastega mitmeid kordi koolitee läbi jalutavad, samal ajal liiklusreegleid selgitavad ja võimalikele ohtudele tähelepanu osutavad.

„Kooliteel kõndimine aitab lapsevanemal kalkuleerida kooliminemiseks vajaminev aeg, sest viimasel minutil lahkudes kipub õhkkond närviliseks muutuma ja lapsed kiirustama, mis loob soodsa õhkkonna ootamatuteks ohuolukordadeks. Lastele tuleb õpetada ka silmside otsimist juhiga, et veenduda, kas juht ikka märkas väikest liiklejat. Ka rohelise tule süttimisel peaks laps kindel olema, et kõik sõidukid ikka peatuvad ja teed annavad. Ka need, kes teises reas sõidavad,“ õpetas kindlustaja.

Kindlasti tuleks kooli jalutada ka lapsed, kes muidu autoga kohale sõidutatakse. Kuna neil puudub vajalik kogemus jalakäijana, siis kipuvad nad Seesami esindaja sõnul liiklust hoopis autojuhi vaatepunktist hindama. Nii teevad nad jalakäijana ka rohkem vigu kui need lapsed, kes igal hommikul iseseisvalt kooli lähevad.

Veebitestiga koolitee turvaliseks

Et aga igal vanemal oleks võimalik hinnata nende lapse koolitee turvalisust, on Seesam koostöös Maanteeametiga loonud veebitesti.

„Testist leiab mitmeid küsimusi koolitee, transpordi ja üldise teadlikkuse kohta, mis aitavad pöörata tähelepanu erinevatele kooliteel varitsevatele ohtudele. Test õpetab neid vältima ning jagab ka nõuandeid, kuidas lapse teekonda nii kooli kui koju turvalisemaks muuta,“ selgitas Gilden.

Lisaks lastele ja lapsevanematele kutsub kindlustaja ka autojuhte suuremale ettevaatlikkusele.

„Iga autojuht peaks oma teekonnal jälgima kooli ruttavaid ja nurga tagant ootamatult ilmuda võivaid koolijütse. Seda eriti koolide läheduses, kus liigutakse jalg- ja tõukerataste ning ruladega, aga ka sõpradega kambas, kus kipub tähelepanu kiiremini kaduma.“

Turvalise koolitee testi saab teha siin.

Tele2 hoiatab, et nii Vene piiri läheduses kui ka mitmes Euroopa riigis reisides on oht, et telefon lülitub ise teise riigi võrku ja see võib olla päris kallis.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul sagenesid suvega olukorrad, kus inimesed kasutasid välismaiseid operaatorvõrke enda teadmata. “Eestis on sellised kohad peamiselt Peipsi järve ning Narva piirkond,” rääkis Seliov.

“Kuna Eesti mobiilioperaatorid peavad oma signaalitugevusi piirialal regulatsiooni järgi nii-öelda maha keerama, siis võib juhtuda, et telefon peab Venemaalt saabuvat sidesignaali tugevamaks ja lülitub ümber. Iga taolise võrguvahetuse kohta saabub inimesele küll „Tere tulemast“ teise riiki sõnum, aga inimesed tihtipeale ignoreerivad seda ja jätkavad oma tavapäraseid tegevusi teadmata, et iga kasutatud andmeside megabait võib maksta mitu eurot,” lisas Seliov.

Tele2 klienditeenindusdirektori sõnul võivad sarnased olukorrad tekkida ka mujal Euroopas reisides. “Inimesed teavad, et suvest saab Euroopa Liidus reisides internetti lisatasuta kasutada. Samas on Liidu äärealadel reisides samuti oht, et telefon valib tugevama signaali, mis ei ole ELi riigi oma,” kirjeldas Seliov.

“Kõige rohkem on taolisi juhtumeid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal reisides, kui satutakse Šveitsi piiri lähistele. Sarnane olukord võib tekkida ka Lõuna-Prantsusmaal, kus ei arvestata, et Monaco ei kuulu Euroopa Liitu,” rääkis Seliov.

Sirli Seliovi sõnul saavad kliendid end ümberlülitumisohu eest kaitsta, keelates piiräärsetesse kohtadesse reisides seadmes ära automaatse võrguvaliku ja lülitades ise sisse manuaalse võrguvaliku. “See tähendab, et seade ei vaheta ise automaatselt operaatorit, vaid kasutab ainult enda valitud võrku,” lisas Seliov.

“Üks ohukoht on ka internetiühenduse kasutamine kohtades, kuhu operaatorite võrgud ei levi – näiteks lennureisil, rannikust kaugel kruiisil ning on juhtumeid ka isegi Tallinna-Stockholmi laevateel. Sel juhul võib telefon ühenduda internetiga satelliitsidevõrgu kaudu, mille megabait maksab 18 eurot. Kui telefon levi ei näita, siis tasub satelliitvõrku kasutada vaid teadlikult ja kriitilise sidevajaduse puhul,” soovitas Seliov.