Eestimaa õpilased peavad koolitoitu maitsvaks ja ahvatleva välimusega kõhutäieks. Eriti on koolijütside seas armastatud makaronid ja kõige vähem tahavad nad lõunamenüüs näha lasanjet, selgub koolitoitlustaja Daily värskest koolilõuna rahulolu-uuringust.

Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuv Baltic Restaurants Estonia viis enam kui 3000 õpilase seas läbi uuringu, et selgitada välja laste toitumiseelistused ja rahulolu koolitoiduga.

„Koolitoit on teema, mille kohta on igal inimesel oma arvamus – kes meenutab koolis söödut halvamaiguliste nimedega, kes jälle kiidab sooja kõhutäit ja vahvaid kokatädisid taevani. Usun, et tänased koolitoidud erinevad kümnete aastate tagustest päris palju.

Selle tõestuseks on ka arvestatav rahulolu protsent – pea 70% vastanutest väitis, et neile maitsevad koolisöökla toidud,“ tutvustas uuringu tulemusi Baltic Restaurants Estonia AS müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson.

Makaronid kavalusega tervislikuks

Õpilaste lemmik koolilõuna edetabeli esikoha võitsid ülekaalukalt makaronid, järgnesid riis, kartulipuder ja tatar. Üllatuslikult ei jõudnud sel aastal esiviisikusse ükski roog, mille põhiosa moodustab liha.

„Makaronid on lastele alati meeldinud ja tänu kokkade kavalatele nippidele on neist võimalik üheaegselt nii maitsvaid kui tervislikke koolilõunaid valmistada. Peidame neisse köögivilju või serveerime värske salatiga,“ tõi Endrikson näiteid pastaroogade tervislikumaks muutmisest.

Kuigi mitmetest küsitlustest selgub ja paljud ka arvavad, et lastele ei meeldi kala, siis värske uuringu tulemused tõestavad vastupidist. Tervislik kala edestas lemmiktoitude järjestuses nii populaarset kana, kodust pikkpoissi kui šnitslit.

„Kala ei ole tõesti kunagi nii populaarne olnud, kuid usun, et olulist rolli mängib siin laste suurenenud teadlikkus selle toidu kasulikkusest. Samuti on meie usinad kokad püüdnud laste soovidega arvestada ning vähendanud menüüs kalasuppide osakaalu, valmistades selle asemel rohkem ahjukala ja muid naturaalseid kalapraade,“ sõnas Endrikson.

Tabeli tagumise poole moodustasid vähem populaarsed road, kuhu jõudis köögiviljane ühepajatoit, itaallaste lemmikroog risotto ning ka saapamaa au ja kuulsus lasanje. Endriksoni sõnul neid roogasid aga menüüst välja ei jäeta – pigem tehakse retseptid ümber, et leida lastele sobivamad maitselahendused.

Kodudes on enimvalmistatud toiduks kartul

Rahulolu-uuringu käigus küsiti laste käest ka, mida nad kodus enim söövad, ning selles edetabelis sai enim hääli kartul. Tihedalt olid kannul liha, supp ja makaronid. Koolis armastatud kala jäi aga selle järjestuse keskpaika.

Hoolimata köögiviljade tervislikkusest ja soovitustest nende osakaalu menüüs suurendada, on just värsked aiasaadused need, millest kodudes kõige vähem toite valmistatakse. Üllatuslikult olid vähem mainitud toitude hulgas ka hommikusöögina populaarsed pudrud ja munast valmistatud toidud.

„Kuna koolilõuna on paljudele lastele ainus soe toidukord päevas, siis on eriti oluline, et pakutav kõhutäis oleks tervislik ja kvaliteetne. Seepärast on toiduainete valikus esikohal kodumaised naturaalsed köögiviljad, piimatooted, munad, jahutatud veise- ja sealiha ning meie menüüstandardid välistavad igasuguste maitsetugevdajate ja soola sisaldavate maitseainete ning erinevate puljongi-, supi- või kastmekontsentraatide kasutamise,“ rääkis Endrikson koolitoidu valmistamise põhimõtetest.

Eesti talve heitlikud olud võimaldavad päeval nautida kevadisi temperatuure ja vihmasadu, öised miinuskraadid muudavad aga teed ohtlikult libedaks. Hoolimata ilmataadi otsustest saab inimene ise turvalise teekonna nimel palju ära teha.

„Viimaste aastate märg talv on oluliselt vähendanud katustelt kukkunud lumehunnikute ja räästas varitsevate jääpurikate poolt tekitatud kahjujuhtumeid, kuid kodukindlustuse kahjukäsitlejad seisavad aina rohkem silmitsi läbi katuse ja seinte imbunud sulamisvee põhjustatud kahjudega,“ rääkis Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden talvistest kahjujuhtumitest.

Lisaks on igal talvel mitmeid juhtumeid jalakäijatega, kes libedal teel kõndides libastuvad ja seejärel põrutuse või luumurruga haiglasse satuvad ning hullemal juhul pikemaks ajaks haigevoodisse jääma peavad. Gilden jagab kasulikke nippe, kuidas talvel libedatel tänavatel ellu jääda.

Varu aega

Kindlasti ei tohiks talvisel ajal kodust lahkumist viimasele minutile jätta. Seesami esindaja soovitab varuda poole rohkem aega ning liikuda väikeste sammudega ja kiirustamata. Samuti tuleks vältida äkilisi liigutusi ja näiteks viimasel hetkel ülekäigurajale tormamist.

Õiged jalanõud

Talvel peaks valima mugavuse ja turvalisuse ning ilusad, ent libedad jalanõud jätma kappi õiget ilma ootama. Eriti hästi sobivad libedatel teedel püsti jäämiseks libisemisvastase tallaga jalanõud ning vajadusel võiks kaaluda jalatsitele libisemistõkete panemist. „Kõik, kes armastavad talvel õues trenni teha, ei tohiks selleks suviseid jalanõusid kasutada. Jooksmiseks on olemas spetsiaalsed naelte või suurema mustriga jalanõud, mis takistavad mudasel, märjal ja libedal pinnal kukkumist,“ soovitas Gilden.

Kõnni sõbraga

Talv ja libedad tänavad ei tähenda kohe kindlasti kodus istumist. Kõndimine on tervislik! Võta sõber kaasa, hoidke käe alt kinni ja nautige talveilma. Rahulikult kõndides ei ole ohtu kukkuda ja kui üks peakski komistama, siis sõbra haare ei luba kõige hullemal juhtuda.

Vali kõndimiseks õige koht

Tänaval liigeldes on oluline veenduda enda ohutuses ja võimalusel valida kõndimiseks see pool teest, kus ei kimbuta libedus ega jääpurikad. Autojuhtidel tuleks vältida auto parkimist ohuallika vahetusse lähedusse.

Kõndida tuleks seal, kus ka teised kõnnivad. Eriti, kui oled oma kodust kaugel ega tea, kus libedus rünnata võib. 

Kasulik on kõndida teel, kus libedusetõrje tehtud. Kindlasti peab vältima läikivaid ning tumedaid alasid, samuti kanalisatsiooniluuke ja teisi metallist pindasid, mis on kõige libedamad ja ühtlasi ohtlikumad kohad kukkumiseks.

Väldi ka värvitud pindasid nagu ülekäiguraja valged triibud, mis vee külmudes ja varahommikutel muutuvad eriti libedaks.

Väldi sulanud lumehunnikuid!

Suure lumesajuga lükatakse kõnniteid puhtaks ning teede äärde tekivad kogukad lumehunnikud. Isegi, kui kõnnitee on puhtaks sulanud, siis need kohad, kuhu lumi hunnikutesse lükati, sulavad palju aeglasemalt. Öösel külmub vesi ohtlikuks jääväljaks, mis päeval kattub veega. Selle vesise lombi all varitsev jää on eriti ohtlik!

Majaomanikel olgu libedusetõrje käepärast

Majaomanikele ja –haldajatele tuletatakse pidevalt meelde majaesise jääst puhastamise kohustust, sest kui jalakäijaga juhtub õnnetus, siis on just majaomanik see, kellelt hüvitist nõudma hakatakse. „Majaomanikel tuleb anda endast kõik, et kõnnitee ei oleks libe. Libedusetõrjeks peaks välisukse kõrvale varuma liiva või graniitkillustikku täis ämbri ning vajadusel ka jäälõhkuja,“ soovitas Gilden.