Täna algab turvaseksi teemaline kampaania, mis on suunatud eeskätt noortele ja tuletab meelde, et kondoom on ainus vahend, mis kaitseb seksuaalsel teel levivate haiguste, sealhulgas HIVi eest.

Ehkki uuringud näitavad, et kondoomi kasutatakse aina enam, on siiski jätkuvalt kõrge nende suhete osakaal, kus kondoomi ei kasutata.

„Kondoom ei ole oluline vaid juhusuhetes, vaid ka püsisuhtes olevatele paaridele. Kondoomi kasutamisest ei tohiks loobuda enne, kui ei ole koos end HIVi ja teiste seksuaalsel teel levivate haiguste suhtes testinud,“ paneb noortele südamele Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna juhataja Tiia Pertel. „HIV on viirus, mis võib kulgeda ilma sümptomiteta – inimene ei pruugi olla nakatumisest teadlik ja ka tema partner ei oska nakatumist kahtlustada. Mõnel inimesel tekivad alguses vaid tavalise viirushaiguse sümptomid.“

Pertel rõhutab, et lisaks HIV-ile kaitseb kondoom ka muude seksuaalsel teel levivate haiguste eest.  Näiteks ainuüksi klamüüdiat diagnoositi vaid maikuu jooksul 109 korral. „Kui inimesel on mitmeid partnereid, tuleks end testida iga kuue kuu tagant ja pärast iga uut partnerit. Soovitatav on kasutada „topeltkaitset“ ehk kondoomi ja ka pille, see annab kindlustunde nii soovimatu raseduse kui ka seksuaalsel teel levivate haiguste vältimiseks,“ lisab Pertel.

Tänavu on Eestis diagnoositud juba 123 uut HIV-i juhtu. Aastate jooksul on Eestis HIV-i kokku diagnoositud enam kui 9600 korral, kuid on põhjust arvata, et diagnoositud juhtude arv ei näita tegelikku HIV-levimust. Hinnanguliselt on Eestis kuni 2000 HIV-iga inimest, kes ei ole sellest ise teadlikud.

Selle aasta algusest on HIV testi võimalik lisaks noorte nõustamiskeskustele teha piiramatu arv kordi ja tasuta perearsti juures. Võimalus on HIV-kiirtesti teha ka kodus, mis annab 99,7% täpse tulemuse 15 minutiga. Positiivse vastuse korral tuleb pöörduda oma perearsti poole või AIDSi anonüümsesse nõustamiskabinetti.

Veebilehelt www.hiv.ee leiab kasulikku infot, kuidas kondoomi kasutamise teemadel partneriga suhelda. Uuringuid kinnitavad, et paarid, kes räägivad turvaseksist, kasutavad tõenäolisemalt ka kondoomi. Suuremat rahuldust pakkuvale suhtele ning turvalisemale seksuaalkäitumisele aitab kaasa, kui inimesed suudavad omavahel avatult seksist rääkida.

14-15-aastaselt on vahekorras olnud 15% noortest, 16-18-aastastest pooled (46%) ja 19-24-aastastest 84%.

19-24-aastastest kasutas küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul juhuvahekorras alati kondoomi 47%.

Kaitsevahenditeta (kondoomita) ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega on üks peamisi HIVi levimise viise maailmas, seda nii htero- kui ka homoseksuaalsetes kontaktides.

Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal HIV-levimuse ja uute HIV-juhtude osakaalu poolest elanikkonnas.

Terviseameti andmetel diagnoositi 2016. aastal 229 uut HIVi juhtu, neist 49% juhtudest oli HIVi levikuteedeks seksuaalvahekord, 12% juhtudest narkootiliste ainete süstimine, 4% homoseksuaalne levik, 35% teadmata.

Reisikindlustuse eesmärk on hüvitada reisiga seotud võimalikud ootamatud kulud, ent tarbijal on oluline teada, et kindlustus ei hüvitata automaatselt igasugust kahju ehk sajaprotsendilist kindlustuskaitset ei ole olemas.

Kahjuhüvitamise eesmärk on kahju saanud tarbija asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahjujuhtumit ei oleks esinenud. Seega on kindlustusseltsilt võimalik hüvitist nõuda üksnes kahju ulatuses, seda isegi siis, kui lepingujärgne kindlustussumma ehk väljamaksete ülempiir on kindlustusjuhtumi toimumise ajal suurem. Näiteks kui tekkinud kahju on 1500 eurot, ei ole alust nõuda hüvitist suuremas ulatuses, seda ka juhul kui väljamaksete ülempiir on kindlustusjuhtumi ajal 2000 eurot.

Kindlustusandja valikul ei tasu lähtuda ennekõike soodsamaist hinnast. Võrdle erinevate kindlustusandjate reisikindlustuse tüüptingimusi, seda nii kindlustuskaitse ulatuse kui ka hinna poolest. Milline sündmus loetakse kindlustusjuhtumiks, lepitakse kokku kindlustuslepingus.

Selleks, et kindlustusleping vastaks just konkreetselt sinu vajadustele, tasub enne reisikindlustuslepingu sõlmimist läbi mõelda, milline on reisi eesmärk ning milliste riskide vastu soovid end kindlustada. Riskid on erinevad, näiteks võrreldes mägimatka ja basseiniäärset puhkust. Mõelda tasub, kas ning millises ulatuses kindlustada ootamatuid ja vältimatuid ravikulusid, pagasi kadumise või reisi ära jäämise või katkemise vastu.

Tähelepanu tasub pöörata ka sellele kui suur on omavastutus, milline on kahjuhüvitise ülempiir ning millistel juhtudel rakenduvad välistused, näiteksterrorism, streik, riigipööre, sõjategevus, loodusõnnetus jms.

Kindlasti tuleb tutvuda ka ohutusnõuetega, mida saab tarbija enda ja oma vara kaitseks reisil ära teha, näiteks mitte jätta väärtuslikke asju järelevalveta ning hotellis asetada need seifi jne.

Reisitõrkekindlustuse puhul on oluline välja selgitada ka, millal algab kindlustuskaitse. Osade kindlustusseltside puhul algab kaitse lepingu sõlmimise hetkest, teistel aga mingil hilisemal ajal. Jätkulennuga reisides tasub juba enne piletite ostmist uurida, kas kahe lennu vahel on konkreetses lennujaamas piisavalt aega ümberistumiseks, sest kindlustus ei korva kahju siis, kui tarbija on teadlikult juba eelnevalt asetanud end olukorda, mil tõrke tekkimine on vältimatu.

Kindlustuslepingu sõlmimisel teavita kindlustusandjat olulistest asjaoludest, näiteks rasedus, kroonilised haigused vms, sest tavaliselt nii on kokku lepitud lepingus ning nende asjaolude varjamine on lepingutingimuste rikkumine.

Kahjujuhtumi tekkimisel pead arvestama, et enne kindlustushüvitise maksmist võib kindlustusandja nõuda erinevaid tõendeid, nagu arsti- või politseitõend.