EESTI ELU

Ligikaudu 12 000 Eesti meest on pendelisad

Võrumaa Teataja

Soome rahvastikuregistri andmetel elab Soomes pea 52 000 eestlast, kellest ligi 25 000 on seal ka ametlikult tööl, kuid kaugeltki mitte kõik eestlased ei ole end ametlikult Soomega sidunud – samadele andmetele toetudes töötab tegelikult Soomes hinnanguliselt 100 000 eestlast. Nende seas on rohkelt mehi, kes pendeldavad edasi-tagasi Soome ja Eesti vahet, et pakkuda oma perele võimalusi, mida Eestis töötades pakkuda ei saaks, tuues seejuures ohvriks vähese koosolemisaja lähedastega. Hinnanguliselt on pendeltöötajaid 15 000.

Eesti rahvastikuregistri andmetel elab 2017. aasta seisuga Soomes 24748 meest, kellest 11494 on ka isad. Nendest omakorda 8368 käib ametlikult Soomes tööl. Ametlikud numbrid aga ei peegelda täit tõde, sest rändestatistika põhineb inimeste vabatahtlikul elukoha registreerimisel rahvastikuregistris ja Eesti poolelt seda arvu hinnata on keeruline. Märgatav osa välismaale tööle ja elama läinud inimestest ei teavita rahvastikuregistrit oma kolimisest ja seetõttu on põhjust arvata, et tegelik välismaal elavate inimeste ja ka pendelisade arv on kordades suurem. Lisaks pendeltöötajatele leiab Soomest ka hooajatöölisi, kes käivad puhkuse ajal lisateenistust otsimas, ja neid, kes sisse on kirjutatud endiselt Eestisse. Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna doktorandi Keiu Telve sõnul on tööränne arvuliselt kõige raskemini hinnatav rände vorm, kuid hinnata saab suurusjärke ehk kui suurt hulka Eesti inimesi see mõjutab.

Miks lummab töö välismaal?

Peamine põhjus, miks otsustatakse välismaale tööle minna, on pere majandusliku heaolu parandamine. Telve magistritööst selgus, et üheltpoolt suunab mehi Soome tööle soov saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks soetada perele eluase ning teisalt tuntakse ka survet vastutada pere üldise heaolu eest. Viimast aitab aga toetada suurem sissetulek. Näitena võib tuua ehitussektori – kui Eesti keskmine brutopalk ehitussektoris on 2016.aastal 1112 eurot, siis Soomes on see vähemalt topelt suur. Ometi on ka Eesti ehitussektoris kasvu näha – 2017.aasta II kvartalis kasvasid ehitusmahud Eestis 25%, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga – tööd justkui jaguks, kuid olles sattunud pendelränderingi, on sealt väga raske välja tulla. 



Kuidas tagasi tulla?

“Kõige suuremat liikumist võis näha majanduslanguse ajal aastatel 2008-2009, mil töörände numbrid kasvasid märgatavalt,” tõdes Telve, kelle magistritööst selgus ka, et sageli hoiavad pendeltöötajad suhteid tööandjatega üleval siiski mõlemas riigis, mis võimaldab vastavalt tööturu olukorrale töötada kord Eestis, kord Soomes. 

Võimalusi Eestisse naasmiseks ning tööturule uue hingamise saavad aga luua kohalikud ettevõtted ja kogukond. Coop Pank Eesti äripanganduse juhi Hans Pajoma sõnul peaksid Eestis tegutsevad ettevõtted aitama kaasa töökohtade loomisele ja säilimisele Eesti eri piirkondades, sest vajadusi kui ka võimalusi ettevõtluse arendamiseks Eestis tegelikkuses jätkub. “Ettevõtete finantseerimisel oleme seadnud selgelt prioriteediks toetada ettevõtteid, kes on oma arenguetapis jõudnud tasemele, kus on vaja teha järgmine samm ärimahtude kasvatamisel ning konkurentsivõime parandamisel. Olles Eesti kapitalil põhinev pank, on meie missiooniks toetada Eesti ettevõtete arengut ning uute töökohtade loomist. Seeläbi soovime anda oma panuse, et vähendada mitme riigi vahel pendeldavate vanemate arvu ning anda neile võimalus töötamaks Eestis,” rõhutas Pajoma.

Coop Panga äripanganduse juht nentis, et ajal, mil Eesti riigi ja ettevõtete majanduslik edu on stabiilselt kasvanud, aitaks julgem ettevõtluse areng Eesti eri piirkondades  kaasa nii Eesti sotsiaalsele kui regionaalse arengule.  “Ettevõtted peaksid soosima pendeltöötajate naasemist koduriiki, aidates seeläbi kaasa nii siinse majanduslikule, sotsiaalsele ja ka regionaalsele arengule,” nentis Pajoma. 

Eestis on 15 maakondlikku arenduskeskust (MAK), kelle tegevuse kaudu edendatakse piirkonna ettevõtlust. Maakondlikud arenduskeskused pakuvad nõustamist nii alustavale kui ka kogenud ettevõtjale, arvestades seejuures piirkonna eripäeva, vajadusi ja võimalusi. Maakondlike arenduskeskuste toel aidatakse suurendada töökohtade arvu, mis omakorda võimaldab lisada väärtust majandustegevusele. “MAK-võrgustikust saavad infot nii alustavad kui ka tegutsevad ettevõtted ning meie teeme omaltpoolt kõik, et eestlastel oleks igas Eesti piirkonnas võimalik saada vajaminevat informatsiooni, mis nende eluolu paremaks muudaks,” sõnas Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadarik.

Võrumaal tegutseva ettevõtte Taarapõllu talu tegevjuht Silvi Langus on tõdenud, et kohaliku ettevõtte jaoks on oluline, et pank oleks kodukohas olemas, sest see teeb äripidamise lihtsamaks ja võimaldab panga esindajatelt alati ettevõtte finantsküsimustes nõu küsida, lihtsustades ettevõtlust ka väiksemates Eesti maakondades.

Tasub teada: võõrad pääsevad kohtingurakenduste infole lihtsalt ligi

Küsitlusfirma Norstat värskelt läbiviidud küsitlusest selgub, et ligi kolmandik Eesti noortest kasutab kohtingurakendusi. Sellel on ka teine pool – tuleb välja, et kohtingurakendused nagu Tinder, Bumble ja Mamba koguvad meie kohta salaja informatsiooni, mis on suhteliselt kergesti võõraste poolt häkitav.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul koguvad deitimisrakendused palju rohkem infot, kui me arvame. “Suhtlusäpid näevad füüsilist asukohta ning näiteks Facebooki käitumist, mis räägib meie kohta juba väga palju. Firmad kauplevad omavahel selle infoga, et meile paremini reklaami müüa,” selgitas Aron.

Aroni sõnul testis küberturvafirma Kaspersky hiljuti populaarsemate suhtlusäppide turvalisust ning leidis, et need on väga lihtsalt häkitavad. “Nii võivad võõrad silmad näha näiteks meie konkreetset asukohta, milliseid sõnumeid me oleme vahetanud ja sisuliselt kõike, mida äpp on telefoni salvestanud,” ütles tootedirektor.

“Test näitas, et info on tihti viletsalt turvatud või üldse krüpteerimata ja mõne äpiga said tarkvaraeksperdid saata lihtsalt inimeste nimel ka libasõnumeid,” ütles Aron.

“Turvariski vähendab avaliku WiFi-võrgu asemel VPN võrguühenduse ning ka telefonis viirusetõrje kasutamine,” lisas ta.

Aiatööriistade hooldamise ja hoiustamise ABC

Võrumaa Teataja

Aiatööriistade eest tuleb hoolitseda nii kiire aiatööde perioodi vältel kui ka enne talvekorterisse panemist, et need intensiivsele kasutamisele vastu peaksid ning järgmisel hooajal omanikku särava ja teravana tervitaksid.

Paljude hobiaednike jaoks on hunnikus aiatööriistad kuuri põrandal, pisut mulda eelmise päeva aiatöödest murukääridel ja kerge rooste lõikuri teral täitsa tavaline asi. Tegelikult aga lühendab vale hoiustamine ja hooldamine ka hinnalisemate tööriistade eluiga märgatavalt.

Korrektselt hooldatud aiatööriistad peavad hoolimata hinnast kaua vastu, lõikavad täpselt ega hakka kuigi lihtsalt roostetama.

Fiskars Eesti AS esindaja Tõnu Kõrge jagab juhiseid, kuidas aiatööriistade eest hoolitseda.

Puhastamine

Aiatööriistade puhastamine ei ole lihtsalt väljanägemise seisukohalt oluline, vaid aitab kääridel, lõikuritel ja saagidel kauem teravana püsida ja täpsemalt lõigata.

Väiksemaid ja tihemini kasutuses olevaid nuge, saage ja kõplaid võib pärast iga kasutuskorda lihtsalt lapiga puhastada. Kõik, mis peab jõudma talvekorterisse või mida igapäevaselt ei kasutata, tuleks seebivahuse veega puhtaks pesta, pehme lapiga korralikult kuivatada ning seejärel kanda peale õli või roostevastane määre. Muruniidukilt tuleb pärast iga kasutuskorda eemaldada niitmisest jäänud mustus ja rohi ning vajadusel õlitada liikuvad ning kergelt roostetavad detailid. Väikese “kreemitamisega” hoiame aiatarvikutelt rooste eemal. Samamoodi tuleks käituda kirvega – puhastamine pärast iga kasutuskorda aitab säilitada tera pikema eluea.

Kui peakski juhtuma, et pärast hooaja lõppu jäävad tööriistad puhastamata, tuleks aiatarvikute pesemine ning terade, liitekohtade ja vedrude õlitamine kohe kevade saabudes esimese asjana ette võtta. Siis tuleks ka veenduda, et tööriistad on terved, töökorras ja kindlalt kinnitatud.

Eriti kehtib see vanemate kirveste puhul, millel vars puidust ja kirvepea pole integreeritud varre disaini.

Roostest vabanemine

Kui tööriistade eest hoolitsemine ei ole sinu tugevaim külg ja rooste on end tööriistal sisse seadnud, tuleb ette võtta suurem puhastamine. Valmista seebivesi, pese, kuivata ja kata seejärel roostetanud ese niisutava õliga. Alles siis võta appi terasvill või liivapaber soovimatu rooste eemaldamiseks. Kogu protsess võtab küll aega, ent pärast rooste eemaldamist on töövahendid mõneks ajaks kaitstud. Edaspidi puhasta töövahendid enne rooste puremist!

Hoiustamine

Kuuri põrandal või seina najal hunnikus seistes hõõrduvad tööriistad üksteise vastu ja muutuvad nüriks. Lisaks võtavad nad niimoodi ka palju ruumi ning vajalikult hetkel õige tööriista leidmine hiiglaslikust hunnikust võib päris keeruliseks osutuda. Terasest ja metallist tööriistade suurimateks vaenlasteks on kuumus ja niiskus, mistõttu on selliste töövahendite korrektseks hoiustamiseks eriti oluline just kuiv keskkond. Hoolitse oma töövahendite eest ja meisterda neile nagid või konksud. Riputades võid olla kindel, et põrandale kogunev niiskus ei saa neile liiga teha ning kääride, saagide ja lõikurite eluiga pikeneb seeläbi märgatavalt. Vanadest, perereliikviaks muutunud tööriistadest võid aga dekoratiivse seina disainida. Kuid ka sellised tööriistad tasub aeg-ajalt üle vaadata ja vajadusel puhastada.   

Vedrudega tööriistad tuleks peale kasutamist kindlasti sulgeda või lukustada, et vedru ei peaks seistes taluma tarbetut pinget. Teravaid tööriistasid aitavad kaitsta spetsiaalsed hoidikud, mis on loodud kaitsma näiteks kirve pead liiva, metallesemete ja mulla eest, mis kõik muudavad tööriistad nüriks ning seda ka siis, kui tarvikut parajasti ei kasutata.

Teritamine

Pidevas kasutuses olevad terariistad muutuvad nüriks ning vajavad korrapärast teritamist. Tihti aga kasutavad inimesed tööriista viimse hetkeni ja hakkavad teritama alles siis, kui endal töötegemine keeruliseks muutub. Tegelikkuses ei ole teravad tööriistad mitte ainult töö kvaliteedi saavutamiseks olulised, vaid näiteks terav kirves aitab ka puu lõikekoha kiiremale paranemisele kaasa. Teritatud tarvikud tagavad puhta lõike ja seeläbi haigustekitajate väiksema leviku. Kõige lihtsam on tööriistu teritada teemantviiliga ning neid võiks teritada pärast puhastamist, et järgmisel korral oleks kohe töökorras vahend võtta.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD