Lugeja küsib: Asusin restorani tööle. Tööpäeva lõpus peab ka kassat tegema ja tööandja on andnud juhised, et kui ilmneb, et kassas on puudujääk, peavad sel päeval kassas töötavad töötajad maksma puudujäägi kinni. Olen paaril korral väiksemaid summasid oma jootrahast maksnud, kuid mulle tundub see ebaõiglasena. Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötajad oma rahast puudujäägid kinni maksavad?

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Ülle Kool: Kassa puudujäägi kinnimaksmine on oma olemuselt kahju hüvitamine. Töölepingu seaduse kohaselt vastutab töötaja tekitatud kahju eest, kui ta on selle tekitamises süüdi või kui poolte vahel on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel saame rääkida ainult süülisest vastutusest.

Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Selle kindlakstegemisel tuleb arvestada nii tööandja tegevuse kui töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi ja tema võimeid ning omadusi. Klienditeenindaja töös, kes lööb arveid  kassase, tuleb näiteks arvestada, milline on kassasüsteem ja selle kasutamise reeglid, kas töötaja on saanud vastava väljaõppe, kas kassale pääseb ligi kolmandaid isikuid jne.

Kui on selge, millist hoolsust töötajalt oma tööl oodatakse, saab hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui aga ei ole järginud, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele - tahtlikult või hooletuse tõttu – tuleb töötajal töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.

Kahju hüvitamiseks tuleb tööandjal tuvastada, milline töötaja oma kohustusi rikkus. Kui kahju tekitaja(d) on tuvastatavad, tuleb tööandjal selgitada, kas kahju põhjustati tahtlikult või hooletusest. Hooletuse korral ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestada nii töötaja tööülesandeid, talle antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevaid riske, süü astet jms.

Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamata ning tema ei ole oma töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda. Sellisel juhul saab tööandja nõuda kahju hüvitamist töövaidlusorgani kaudu (töövaidluskomisjon või kohus).

Kui aga tööandja soovib puudujääki töötasust kinni pidada, tuleb selleks saada töötaja nõusolek kas kirjalikus (paberkandjal) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (nt e-kiri) vormis. Töötaja nõusolek tasaarvestamiseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi.

Töölepingu seadus ei reguleeri jootrahaga seonduvat. Jootrahade osas peaksid töötajad teadma, et Maksu-ja Tolliamet käsitleb seda kui tulu, mille pealt tuleb maksta ka maksud. Kui töötaja saab jootraha sularahas, tuleb sellelt maksta tulumaks. Kui jootraha jäetakse pangakaardiga ning tööandja jaotab selle töötajate vahel ära, on tegemist töö eest saadava tuluga ning selle pealt tuleb tööandjal maksta ja kinni pidada maksud ja maksed. Ja ainult viimasel juhul saame rääkida sotsiaalsetest garantiidest (nt ravikindlustus jms) kuna sularahas jäetava jootraha pealt sotsiaalmaksu ei maksta. 

Tänapäeva pesumasinad võimaldavad nii pehmete loomade kui joogamattide pesemist, kuid lisades masina tarkusele ka kasutaja enda nipid, on võimalik lemmikkampsuni või lõhkiste teksapükste eluiga märkimisväärselt pikendada.

Pesupesemine tundub lihtsa tööna, sest iga inimene teeb seda olenemata riide koostisest automaatrežiimil ja iga kord täpselt ühtmoodi. Tegelikkuses aga võib vale programmi valik, temperatuur, masina täituvus ja erinevate kangaste koos pesemine mõjuda riideesemele halvasti ning viia inimese tihemini poodi oma garderoobi uuendama.

Pesu õigeks pesemiseks jagavad nippe tehnoloogiaettevõtte LG eksperdid.

Masin olgu pooleldi tühi

Ära pressi riideid pesumasinasse! Tegelikkuses soovitatakse pesumasin ainult poolikult täita, et vältida kangaste takerdumist ja saavutada tõeliselt puhas lõpptulemus. Paljud masinad arvutavad vajamineva veekoguse automaatselt ja teistel saab valida pool veekogusest, mis aitab säästa ka vett ja energiat.

Külm vesi on kangale parim

Kui tegemist ei ole määrdunud köögirätikutega või väikelaste rõivastega, peaks riiete pikema eluea nimel kasutama pesemiseks jahedat vett ja kõige aeglasemat tsentrifuugi. Paljud usuvad, et külm vesi ei tee riideid puhtaks, kuid tegelikult ei vasta see tõele, sest kvaliteetsed pesuvahendid toimivad edukalt ka jaheda veega.

Õrnad kangad vajavad erikohtlemist

Tänapäeva nutikad pesumasinad oskavad ideaalselt ümber käia ka kõige õrnemate kangastega. Kui just riideeseme sildil ei ole kirjas käsipesu või keemiline puhastus, siis võib käsipesuprogrammiga ja ka spetsiaalselt villale või siidile mõeldud programmiga pesta kõiki delikaatseid kangaid.

Masina kõrge energiatase säästab aega ja vett

A+++ energiatasemega pesumasin tagab kiirema pesemise väikese aja- ja veekuluga. Kellel on tarvidus vahetada vana masin uue vastu, peaks veenduda, et pesumasin ikka võimaldab turvaliselt pesta nii igapäevaseid riideid kui delikaatseid kangaid. Näiteks LG 6 Motion Direct Drive pesumasin koos sisseehitatud kuivatiga liigutab trumlit erisuundadesse ja imiteerib nõnda käsitsi pesemist. Nutikad masinad tagavad ühesuguse tulemuse nii treeningjalanõude kui siidist pluusi pesemisel. 

Auruga allergeenide vastu

Auru molekulid on 1600 korda väiksemad vee omadest, mis võimaldab aurul tungida sügavamale kangasse ja tagada seetõttu paremad pesemistulemused. Aurutamine on tähtsal kohal kindlasti lemmikloomadega kodudes ja seal, kus on oluline hoida elukeskkond tolmulestavabana. Aurutamise tulemusena hävib 99,98% allergeenidest.

Igale kangale isemoodi hoolitsus

Iga kanga koostis seab paika reeglid, kuidas selle eest hoolitseda. Lõhkiste teksaste puhul tuleb näiteks meeles pidada, et see kangas on juba kahjustatud ja seetõttu tuleb püksid enne pesemist keerata pahupidi ning pesta teistest kangastest eraldi. Et vältida teiste riideesemete küljes olevate nööpide ja lukkude takerdumist, võiks kasutada ka  väiksemale pesukogusele ette nähtud programmi.

Sünteetilised kangad tuleb aga hoida naturaalsetest alati eraldi ning pesuvesi ei tohi olla üle 40C. Kunstkiust kangad ei talu väänamist, tsentrifuugimist ega ka masinas kuivatamist.

Samuti on oluline kasutada naturaalsest lõngast kootud ja värvitud esemete pesemiseks jahedat, kuni 40C vett ja õrnale pesule mõeldud programmi.

Kudumite kuivatamiseks tuleb nad laiali laotada, kuid kindlasti mitte päikese kätte. 

Puuvillaseid köögirätikuid ja voodipesu võib pesta kodustes tingimustes ja kõige kõrgemal lubatud temperatuuril. Enne pesupäeva tuleks aga kindlasti tutvuda riietel olevate etikettidega ning talitleda vastavalt.