EESTI ELU

Kas sina tead, millised on need kolm näitajat mille järgi eestlane teleri valib?

Võrumaa Teataja

Eesti inimesed vaatavad teleriekraani iga päev ligi neli tundi ning telereid kasutatakse eelkõige traditsioonilise televisiooni vaatamiseks – seda teeb 94% teleriomanikest, selgus Samsungi poolt tellitud telerivaatamise uuringust. Nii interneti- kui ka allalaaditud sisu vaatab teleri abil iga viies inimene.

Tänase rahvusvahelise teleripäeva puhul on Samsung Eesti tootekoolitaja German Baranov toonud uuringust välja need kolm kriteeriumit, mis on Eesti inimestele uue teleri valimisel kõige olulisemad.

1. 89% vastanutest peab kõige tähtsamaks pildikvaliteeti. See on tegelikult üsna loogiline, et tänapäeval on kõige olulisemaks just edastatava pildi kvaliteet. Uued tehnoloogiad võimaldavad luua tipptasemel 4K sisu ning turul on mitmeid telereid, mis suudavad anda edasi seda kvaliteeti ja teravust, mida 4K pilt nõuab. Näiteks Samsungi QLED teleril on suutlikkus kuvada seni pigem kinotööstuses kasutatud ülitäpset DCI-P3 värvispektrit ehk edastada värve sajaprotsendiliselt igal heledustasemel.

2. 81% inimeste jaoks on oluline teleri suurus. Eestimaalastel on vaja, et teler oleks pigem suur, sestap on kõige populaarsemad just 55’’ ja 65’’ uuema põlvkonna telerid. Suurema ekraaniga telerite vastu on nõudlus madalam ning väiksema ekraaniga telereid soetatakse viimastel aastatel tihti hoopis monitorideks.

3. 72% eestlastest peab oluliseks teguriks telerite hinda. Mõistagi on hinnal väga suur mõju ostuotsuse tegemisel, samas peab Eesti inimene siinjuures oluliseks mitte niivõrd odavat hinda kuivõrd head hinna ja kvaliteedi suhet. On ju eestlase jaoks pildikvaliteet nõudmine number üks, milles väga lihtsalt järgi ei soovita anda.

Võrdluses teiste Balti riikidega on eestlased oma pildikvaliteedi nõudmistes ja suuruse osas esirinnas. Näiteks leedukate jaoks on samuti olulisim pildikvaliteet, kuid seda vaid 72% vastanute hulgas, lätlaste jaoks on aga kõige olulisem teleri hind (71% vastanutest).

Samsungi tellitud teleriuuringu viis Eesti elanike seas läbi OMD Snapshots ja uuringus osales 500 inimest. Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt läbi viidud küsitluse eesmärk oli välja selgitada, milliseid omadusi inimesed moodsate telerite juures kõige rohkem hindavad.

Uuring: pooled noored haaravad pärast ärkamist kohe telefoni järgi

Küsitlusfirma Norstat viis Eestis läbi uuringu, mille kohaselt võtab 49 protsenti 16–24-aastastest noortest hommikul esimese asjana pärast silmade avamist kätte telefoni. Veerand noortest on mobiiltelefoni tõttu sattunud liiklusohtlikku olukorda.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuringu kohaselt kasutab 38 protsenti 16–24-aastastest noortest nutitelefoni iga päev enam kui kolm tundi. 58 protsenti noortest tunnistab ise, et peaks nutitelefoni kasutamist piirama.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul eelistavad mitte ainult noored, vaid 59 protsenti kõigist eestlastest oma lähedastega päris elus rääkimisele interneti teel suhtlemist.

“Ühest küljest tundub see hirmutav, et istutakse ninapidi nutiseadmes ja lähedasi nagu näha ei tahetagi, teisest küljest ollakse nii mingis mõttes pidevalt ühenduses,” ütles Aron. Uuringu kohaselt tekitab telefoni puudumine 57 protsendile eestlastest närvilisust.

“Kõige rohkem tunnevad ebamugavust telefoni puudumisest noored ja natuke üllatavalt pigem naised kui mehed. Teatud sõltuvuskäitumise ilminguid esineb naistel rohkem – 17 protsenti meestest ja 34 protsenti naistest tunnistas, et peaksid nutitelefoni kasutamist vähendama. Naised haaravad hommikul peale ärkamist meestest kiiremini telefoni järgi ning tunnevad seadme puudumisest suuremat närvilisust,” ütles Aron.

58 protsenti 16–24-aastastest ning 49 protsenti 25–34-aastastest on tundnud, et peaksid oma nutitelefoni kasutust vähendama.

Uuringu kohaselt on 15 protsenti kõigist eestlastest ning 24 protsenti 16–24-aastastest noortest sattunud telefoni kasutamise tõttu liikluses sõitja või jalakäijana ohtlikku olukorda.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuring viidi läbi interneti teel ning küsitlus toimus 2017. aasta oktoobris. Küsitluses osales kokku 500 internetikasutajat, kelle vanus oli vähemalt 16 eluaastat.

Sa ei kujuta ettegi, kui palju Youtube tegelikult netimahtu kulutab

Võrumaa Teataja

Eesti noored veedavad iga päev nutitelefoniga tunde, aga kui palju populaarsed video- ja muusika voogedastusteenused nagu Youtube, Netflix või Deezer ikkagi mobiilset internetti kasutavad?

Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul edastavad muusika striimingteenused tavaliselt kas keskmise või kõrge kvaliteediga heli vastavalt 160 või 320 kilobitti sekundis. “Keskmise kvaliteediga kulutab muusika kuulamine 1,2 megabaiti minutis või 72 megabaiti tunnis. Kõrge kvaliteediga aga kaks korda nii palju,” ütles Sarri.

Sarri sõnul muudavad videorakendused kvaliteeti vastavalt võrguühenduse tasemele. “Kiire internetiga on HD ehk kõrgekvaliteediline edastus pigem norm, seega tuleb arvestada küllalt suure andmemahuga,” ütles ta.

Madala kvaliteediga video (240p või 320p resolutsiooniga) vaatamisel kulub tunnis 300 megabaiti internetimahtu.

SD tähendab 480p kvaliteeti, mis kasutab tunnis 700 megabaiti.

HD näitab 720p kuni 2K kvaliteeti. Youtube’is 720p videote vaatamine kasutab ühe tunniga 0,9 gigabaiti, 1080p 1,5 gigabaiti ning 2K kolm gigabaiti.

4K tasemega videod kulutavad aga ühe tunniga tervelt 7,2 gigabaiti.

Sarri sõnul saab 10-gigabaidise kuumahu eest kuulata 140 tundi hea kvaliteediga muusikat ning vaadata Youtube’ist 6,5 tundi 1080p kvaliteediga videoid.

“Telefoni seadetest saab ka täpselt näha kui palju mingi rakendus internetti on tarbinud. Kes soovib mahtu kokku hoida, see saab näiteks Facebooki seadetest videote automaatse esituse välja lülitada või Youtube’i ja Netflixi videote kvaliteedi madalamaks keerata. Muusikaedastuskeskkondades võib soovitud albumid ka võrguühenduseta kuulatavaks muuta,” ütles Sarri.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD