EESTI ELU

Optiline kaabel toob kiire interneti igasse majapidamisse

Võrumaa Teataja

Riigikogu võttis eile vastu seaduseelnõu, mis soodustab optilise kaabli väljaehitamist. Sellega astutakse mitu olulist sammu inimestele interneti kättesaadavuse parandamisel.

Riigikogu lairibavõrgu toetusrühma aseesimehe Erki Savisaare sõnul on Eestist jäätud alusetult mulje, kui suurest e-riigist, sest statistika kõneleb selles osas hoopis teist keelt. "Näiteks Eesti lairibaühenduse kiirus teeb paljudele suurriikidele küll silmad ette aga naaberriikidele jääme selles osas selgelt alla. Aastate tagune statistika näitab, et Eesti oli 134 riigi võrdluses alles 40. kohal interneti kiirusega 36,60 megabitti sekundis. Seevastu on Leedu samas arvestuses 12 kohal ning Läti hoiab 29 kohta," ütles Erki Savisaar, nentides, et kiire interneti kättesaadavuse kasvu näeb ette ka Eesti infoühiskonna arengukava, kuid riikide arvestuse eesotsa jõudmiseks tuleb astuda varasemast jõulisemaid samme ning katta kogu Eesti optilise võrguga.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Savisaare sõnul ühtlustatakse seadusemuudatusega ehitustingimusi, mis senimaani on optilise kaabli rajamist aeglustanud. "Kui täna kehtiv ehitusseadus lubab maa sisse lihtsustatud korras panna vaskkaabli, siis paraku mitte fiiberoptilist kaablit, mis on kiire interneti katvuseks vajalik," ütles Erki Savisaar, kelle sõnul toob seadus eelnõu selles osas lahenduse.

"Tänaseks oleme jõudnud nii kaugele, et Elektrilevi on võitnud hanke ja saanud ülesandeks viia kvaliteetne internetiühendus piirkondadesse, kus teenus puudub ning kuhu Eesti sideoperaatorid ei plaani lähiaastatel investeerida. Kuid laiem eesmärk on viia kiire internet kõikidesse Eesti majapidamistesse," ütles Savisaar.

Riigikogu Keskfraktsiooni aseesimehe sõnul tähendab Eesti optilise kaabliga katmine võitu nii ettevõtjatele kui ka tavatarbijatele. "Esiteks annab see võimaluse tarbida kvaliteetsemaid sideteenuseid nagu nt TV ja Internet. Teiseks annab see palju lisavõimalusi, nii ettevõtluses kui ka kodu tarbimises," märkis endine IT-ettevõtja Erki Savisaar.

Riigikogu lihtsustas eile sideliinide ja rajatiste ehitamist selleks, et kiire ja taskukohane internetiühendus jõuaks võimalikult paljude Eesti inimesteni.

Sotsiaaldemokraat Tanel Talve, Isamaa poliitiku Andres Metsoja ja keskerakondlase Erki Savisaare eestvedamisel valminud ehitusseadustiku muudatuste poolt hääletas 73 riigikogu liiget.

"Tegu on järjekordse sammuga viimase miili projekti elluviimise teel. Meie pakutud lahendus muudab valguskaabli paigaldamine kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks. Samuti väheneb tarbetu bürokraatia, mis on seotud tuhandete ehituslubade ja teatistega," ütles Tanel Talve. Hinnanguliselt võimaldab see seadus kokku hoida 4,8 miljonit eurot.

Töökindla interneti inimestele kättesaadavaks tegemine toetab Talve sõnul Eesti tasakaalustatud arengut. "Kui see on tagatud, siis on juures üks põhjus, miks tulla maale elama, seal lapsi kasvatada, tööd teha ja äri ajada," lausus Talve.

Kõige rohkem kasutab internetti üks Tartumaa naine ja kõige pikemaid kõnesid pidas mees Võrumaalt

 Foto on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Tele2 möödunud aasta kõne- ja andmesideteenuste kokkuvõte paljastab, et Eesti inimene on üha enam andmeside kasutamise usku ning kõnede tegemine ja sõnumite saatmine on langustrendis.

„Võrreldes 2017. aastaga on näiteks andmeside mahu kasutus kasvanud 6 miljoni gigabaidi võrra,“ rääkis Tele2 Eesti klienditeenindusdirektor Sirli Seliov. Kokku kasutasid Tele2 kliendid 34 miljonit gigabaiti andeside mahtu.

Mõistagi on Harjumaal kõige kõrgem andmeside mahu kasutus kokku, kuid kui lüüa statistika laiali, näeme, et kõigile teistele maakondadele teevad silmad ette Hiiumaa inimesed, kes tarbivad aastas keskmiselt 157 GB internetti. Järgneb Valgamaa, kus keskmine andmeside kasutus inimese kohta on 113 gigabaiti aastas. Kõige enam internetti tarbib aga hoopis ühele Tartumaa naisele kuuluv number, mille keskmine tarbimine on üle 1,4 terabaidi kuus.

Sõnumeid saadeti 2018. aastal 94,5 miljonit. „Kuigi sõnumite hulk on mõnevõrra aasta varasemaga võrreldes langenud, on need endiselt populaarsed, kuna paljud teenused kasutavad just SMSidel põhinevat süsteemi. Näiteks Mobiil-ID või parkimine,“ täpsustas Seliov.

Tele2 klienditeenindusdirektori sõnul oli eelmisel aastal kõige usinam helistaja kõnede arvu poolest üks Harjumaa mees ning kõige pikemaid kõnesid pidas mees Võrumaalt. Keskmiselt tegid eestimaalased 2018. aastal 1447 kõnet, kestusega 3,1 minutit. Tele2 kliendid tegid 12 kuuga kokku 1,59 miljardi kõneminuti jagu kõnesid.

Samsungi telefonid hakkasid Eestis saama Android Pie tarkvarauuendust

FOTO: Pixabay

Alates tänasest hakkasid Samsungi kõige hiljutisemad Galaxy Note9 tipptelefonid saama värsket Android Pie tarkvarauuendust, millega kaasneb Samsungi viimase aja suurim kasutajaliidese muutus – One UI.

„Android Pie on praeguse seisuga kõige uuem Android operatsioonisüsteem ning Google’ile omaselt on see varustatud mitmete tehisintellektil põhinevate funktsioonidega. Näiteks Adaptive Battery, mis jälgib jooksvalt inimese telefonikasutust ning hoiab energiat aku kulu kokku rakenduste pealt, mida kasutatakse harvem,“ selgitas Samsung Eesti tootekoolitaja Riho Kopso.

„One UI on aga Samsungi uus kasutajaliides, mille eesmärgiks on muuta kasutajakogemust lihtsamaks. Kuna telefonide ekraanid on muutunud suhteliselt suureks, siis on nende ühe käega kasutamine läinud keeruliseks. Selleks on uues kasutajaliideses läbivalt disain, kus alamenüüd ning kohad kuhu kasutaja saab vajutada, on toodud ekraani alumisse ossa ning üleval on loetav informatsioon,“ rääkis Kopso.

Lisaks on One UI-le lisatud tume teema ehk Ööreziim, millega saab kogu telefoni taustavärvi tumedaks muuta, et telefoni hämarates oludes mugavamalt kasutada ning et see silmadele liialt koormav ei oleks. Soovi korral võib funktsiooni ka päeval sees hoida ning seeläbi akut säästa. Kuna ekraan ei ole pidevalt valge tausta kuvamisega töös, siis ei kuluta ekraan nii palju energiat.

„Sarnaselt Android Pie disainile on telefoni kasutajaliidese väljanägemine muudetud ümaramaks. See on esteetiliselt ilusam ning sobib hästi kokku Samsungi telefonidele omaste ümarate nurkadega,“ ütles Kopso.

Lisaks kaasneb One UI-ga mitmeid pisemaid muutusi. Näiteks säilitatakse telefoni galeriist kustutatud pilte telefonis kuni 15 päeva. Lift to wake funktsioon äratab telefoni puhkeolekust üles, kui kasutaja telefoni kätte võtab ning värskendatud on ka telefoni kaamerarakendust, mis peaks nüüd olema varasemaga võrreldes puhtam ja arusaadavam.

Android Pie ja One UI uuenduse paigaldamiseks tuleb minna telefoni sätetesse, leida sealt alamenüü „Tarkvaravärskendus“ või „Software update“ ning valida „Download updates manually“ või „Lae värskendused käsitsi alla“. Seejärel kuvatakse kasutajale uuenduse informatsioon peale mida saab uuenduse alla laadida.

Praegu saab uuendust Eestis alla laadida Samsung Galaxy Note9 telefonidele. Teised mudelid saavad uuenduse lähiajal, millest esimene on Galaxy S9. Nimekirja sellest, millal teised Samsungi telefonid Android Pie uuenduse saavad, võib vaadata siit: https://bit.ly/2FGLNVS


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD