Poolaastaga avastasid piirivalvurid üle poolesaja ebaseadusliku piiriületuse, millest suurem osa juhtus hooletult Peipsil navigeerinud paadijuhtide või piiriäärset ala külastanud turistidega.

Enim ajutise kontrolljoone ületusi avastati piiriäärsel alal Värska vallas. „Järvel käib üksjagu kaugemalt tulnud kalastushuvilisi, kes ei märka tähistusi või teevad valearvestuse kontrolljoone kulgemisest. Mõni peab toodreid ekslikult võrguliinideks ning mõni selgitab ületust kehvade ilmaoludega,“ rääkis Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo politseimajor Andres Vesselov.

Järvel liiklejate kõrval puutub piirivalve tihti kokku ka Setomaad ja seal toimuvaid üritusi külastavate turistidega, kes üldjuhul ei pane tähele piiriäärsele alale paigaldatud liikumist piiravaid hoiatus- ja liiklusmärke. „Saatse-Värska teel on kaks Venemaa territooriumile jäävat teelõiku, mida tohib läbida üksnes sõidukiga ja peatumata, mitte jalgsi. Üks umbes 30 meetrit pikk teelõik jääb Verhulitsa külla ning teine samasugune on kilomeetrine lõik Saatse saapas Lutepää ja Sesniki külade vahel,“ kirjeldas Andres Vesselov kohti, millele lähenedes tuleb arvestada harjumuspärasest erinevate nõuetega.

Suve teises pooles liigub piiriäärsetes metsades jällegi enam inimesi, kes on seene- ja marjasaagi otsingutel. „Selleks, et keegi tahtmatult piiri ei ületaks, tuleb aegajalt silmad korvilt kõrgemale tõsta ning veenduda, et kontrolljoonest ollakse piisavalt kaugel,“ soovitas politseimajor. Kui inimene piiriäärseid olusid ei tunne, on mõistlik enne külastust teha kaardil selgeks, kuidas ajutine kontrolljoon kulgeb. „Piiriveekogul liigeldes tuleb juhinduda kollastest toodritest ning maismaal piirirežiimi ala tähistavatest punase käega hoiatussiltidest. Piiriposti kõrval seistes ollakse juba piirirežiimi alas, kus kõrvalistel inimestel on keelatud viibida;“ rõhutas Vesselov.

Tänavu kuue kuuga avastasid piirivalvurid idapiiril 52 ebaseaduslikku piiriületuse juhtumit, mille käigus peeti kinni 88 inimest. Vahejuhtumitest ligi pooled olid seotud puhketegevusega, lisaks avastati kuus ebaseadusliku rände ning viis salakaubaveo juhtumit. Mullu samal ajal oli ebaseaduslikke piiriületuse juhtumeid 54 ning kinni peeti 110 piiririkkujat.

Kuna nutitelefon on pea igaühel, siis üha sagedamini kurdavad tarbijad, et remondi käigus on telefonile tekitatud mehhaanilisi vigastusi, mida enne ei esinenud. Selliste vaidluste tekkimist saavad ennetada nii tarbijad kui kauplejad fikseerides seadme täpse olukorra erineval viisil.

Oma telefoni, tahvelarvutit või muud nutiseadet remonti viiv tarbija soovib eelkõige, et see kiiresti ja kvaliteetselt taas töökorda saaks. Seadmele järele minnes eeldab tarbija, et talle tagastatakse seade, mis on remonditud ja mida saab taas ilma probleemideta kasutama hakata. Kurvad on aga sellised olukorrad, kus seadme vastuvõtmisel avastab tarbija, et seadme remondi ajal on tekkinud sellele mehhaanilised vigastused, mida enne remonti andmist ei olnud. Tarbijate pöördumised ja avaldused tarbijakaitseametisse ning tarbijavaidluste komisjonisse seoses remondi ajal seadmele tekitatud mehhaaniliste vigastustega on aga üha sagenev nähtus.

Kohustus tõendada remondieelset seisukorda lasub tarbijal

Taoliste vaidluste tekkimist on võimalik ennetada nii tarbijatel kui kauplejatel. Selleks, et tagada enda õigused ja hoida ära ebameeldivused seadme remontimisel, on äärmiselt oluline tarbijal koos müüjaga fikseerida seadme remondieelne seisukord. Tähelepanu väärib asjaolu, et olukorras, kus seadmel esinevad mehhaanilised vigastused, mida väidetavalt enne remonti ei olnud, lasub tarbijal seadme remondieelse seisukorra tõendamise koormus. Kui seadme remondieelne seisukord on jäänud fikseerimata, on tarbijal hiljem äärmiselt keeruline tõendada mehhaanilise vigastuse tekkimise aega ja kohta ning sellisel juhul müüjale esitatav kahjunõue on suure tõenäosusega perspektiivitu.

Kuigi suuremate kaupluste teenindajad koostavad enamasti seadme vastuvõtmisel ka vastava akti, kirjeldades seadme seisukorda, võib see sageli olla pigem üldsõnaline ja mitmeti mõistetav, andmata sealjuures tegelikult igasugust ülevaadet. Seetõttu ei pruugi vaidluse korral kirjalik akt üksi olla alati piisav tõend seadme remondieelse seisukorra tõendamisel. Näiteks on tarbijavaidluste komisjon väljendanud enda seisukohta ka selliselt, et kaupleja teenindaja ei oma spetsiaalseid võimalusi ega tootja poolt antud õigusi, et vastuvõtmise käigus tuvastada kõik seadmega seotud asjaolud, mistõttu seadme vastuvõtmisel koostatud dokument ei pruugi seadme seisundi määramisel omada tõenduslikku tähendust. Tarbijavaidluste komisjon on selgitanud, et hinnangu seadme seisukorrale on pädev andma tootja poolt sertifitseeritud hoolduskeskuse tehnik, kelle koostatud akt on käsitletav piisava tõendina seadme seisukorra üle.

Fikseeri seadme olukord mitmel viisil

Seega on parim viis enda edaspidiste õiguste kaitsmiseks seoses nutiseadme remontimisega ja selle seisukorraga, fikseerida võimalikult täpselt selle remondieelne seisukord koos müüjaga. Selleks soovitab tarbijakaitseamet esmalt koos müüjaga panna kirja võimalikult detailselt seadme seisukord, viidates mehhaaniliste vigastuste täpsele asukohale, ulatusele ja sügavusele. Lisaks on soovitav seadme remondieelne seisukord kindlasti jäädvustada igast vaatest ka fotodel või videol. Praktika näitab, et selgete fotode või videote abil nutiseadme remondieelse seisukorra fikseerimine on üks parimaid tõendeid ja võimaliku vaidluse vältimise viise.

Cristen Helendi, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist