(Lillehammer, Norra) FISi murdmaasuusatamise 2017/2018. hooaja esimese kahe võistlusnädala jooksul on Johannes Høsflot Klæbo jäänud võitmatuks. Juhtus nii, et võistlus sai läbi pikal lõputõusul, kui Martin Johnsrud Sundby tõstis kiirust ja rebis juhtgrupist ette. Ainult Klæbo ja Hans Christer Holund (Norra) suutsid jääda tema lähedusse, samas näis, et Sundby on teinud võiduvõtte. Ent üks tõus ees lülitas Klæbo kiiret suusapaari usaldades sisse oma sprindikäigu, mis hoidis teda pikal laskumisel Martini kannul, ja vähendas vahemaad ning möödus Sundbyst, et võita viiendat korda järjest. Sundby ületas lõpujoone 1,3 sekundit hiljem, talle järgnes Holund 6,8 sekundilise kaotusega, et lõpetada poodiumivallutus. Holund oli siin kolmas ka 2015. aastal, kui Norra vallutas viimati kogu meestepoodiumi. Spordiennustus portaalis Betsafe on võimalik panustada ka enda lemmikute peale.

Norra võttis täna neli esimest kohta, hoolimata sellest, et kümne parema hulgas oli viis riiki. Maailmakarikas kolib nüüd Skandinaaviast Kesk-Euroopasse, kus esimene peatus on Šveitsis Davoses nädalalõpuga vabatehnikasprindis ning naiste 10 kilomeetri ja meeste 15 kilomeetri sõiduga üksikstardis.

SPORTLASED RÄÄGIVAD

Johannes Høsflot Klæbo (Norra):
Jätsin Sundbyga veidi pikivahet, kuid ma ei tahtnud lasta seda liiga suureks. Teadsin, et mu suusad on kiired. Pika laskumise kestel sain veidi hinge tõmmata ja mul oli veel veidi jõudu üle. On vahva võita pikamaavõistlust, kuid on uskumatu, mis täna juhtus. Oma unistustes polnud ma valmis võitlema võidu eest 30 kilomeetri sõidus.

Martin Johnsrud Sundby (Norra):

Püüdsin raputada Johannese ja ülejäänud poisid lõputõusul endast maha. See peaaegu õnnestus, kuid ta on suurepärane suusataja ja ma pean temalt ainult õppima. Teadsin, et tal on palju suurem kiirus kui mul. Mõistsin, et see juhtub ammu enne meie viimaseid meetreid. Ent tegin kõik, mida suutsin, et raputada ta maha, kuid täna polnud ma küllalt hea. Aga nagu ma ütlesin: ta on uskumatult hea. Üsna muljet avaldav!

Hans Christer Holund (Norra)

Minu arvates oli viimane tõus veidi jõhker ja me hakkasime üsna maha jääma. Seega pole see, et Johannes suudab Martinile järele jõuda, midagi muud kui muljet avaldav. Arvan, et ma pole kunagi näinud nii valmis suusatajat kui Johannes. Ise olen poodiumil ja koos poistega, kellega ma võistlen, iga päev ma seda ei koge. Olen väga õnnelik, et olen täna poodiumil.

Tulemused

Meeste 30 km murdmaasuusatamine

1. KLAEBO, Johannes Hoesflot, 1996, Norra, 1:16:47.1
2. SUNDBY, Martin Johnsrud, 1984, Norra, +1.3
3. HOLUND, Hans Christer, 1989, Norra, +6.8
4. KRUEGER, Simen Hegstad, 1993, Norra, +10.9
5. MANIFICAT, Maurice, 1986, Prantsusmaa, +11.3

TOP 3 WORLD CUP EDETABEL

1. KLAEBO, Johannes Hoesflot, Norra, 526 punkti
2. SUNDBY, Martin Johnsrud, Norra, 328 punkti
3. BOLSHUNOV, Alexander, Venemaa, 282 punkti

Üha rohkem inimesi sooritab oma pühadeostud erinevatest veebipoodidest. Paraku ilmub just aasta lõpus välja rohkem ebaausaid kaupmehi, kes kasutavad ära inimeste ostumeeleolu ja nõrgenenud tähelepanu veebipoodide turvalisusele.

Ebaausate kaupmeeste veebilehtedele jõutakse sageli sotsiaalmeedia kaudu. Inimene loeb sõprade postitusi ja tihtipeale jääb talle silma suurepärane pakkumine, millest ei ole võimalik mööda vaadata. Pakkumisele vajutades avastab ta, et tegemist on ka viimase tootega ja emotsionaalne ost ongi sooritatud.

Rahaasjade Teabekeskus annab 6 nõuannet, kuidas veebipoodides turvaliselt ostelda ning vältida pettasaamist.

1. Kontrolli enne ostu sooritamist kaupmehe tausta

Ära sisesta oma pangakaardi andmeid tundmatule lehele kaupmehe tausta kontrollimata. Enne ostu on mõistlik uurida kaupmehe tausta internetist. Nii võib erinevatest foorumitest ja artiklitest leida infot selle kohta, kas müüja on usaldusväärne või esineb kaupmehega korduma kippuvaid probleeme.

2. Tee selgeks, kas kaupmees on era- või juriidiline isik

Enne ostu tee selgeks, kas veebipood kuulub era- või juriidilisele isikule. Selleks vaata, kelle pangakontole tuleb toote või teenuse eest raha kanda (eraisiku või firma arvele) ning kontrolli, kas ettevõte on registreeritud äriregistris. Kui müüjaks on eraisik, ei kehti tootele või teenusele seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbijate õigused (pretensiooni esitamise õigus, 14-päevane taganemisõigus jne). Lisaks ei saa eraisikult ostes probleemide korral tarbijakaitseameti poole pöörduda.

3. Ka virtuaalsel poel peavad olema kontaktid

Iga veebipoe kodulehel peavad olema märgitud kaupmehe kontaktandmed (ettevõtte nimi, registrikood, e-maili aadress, kontakttelefon), kuhu saab lisainfo saamiseks ja pretensioonide esitamiseks pöörduda.

4. Veendu veebipoe turvalisuses

Veebipoes ostude eest tasumiseks on mitmeid erinevaid võimalusi (pangalingi kaudu, arve alusel, krediitkaardiga). Ebaausa kaupleja otsa komistades on kaardiga tasudes suurem võimalus ette makstud summa panga abiga tagasi saada, sest tehingu detailidele on ligipääs kergem. Turvaliseks saab pidada veebipoode, mis kasutavad kliendi topelttuvastamise lahendusi nagu Verified by VISA ja MasterCard SecureCode või kannavad “Turvalise ostukoha” märki. Selle märgiga varustatud veebipoed on Eesti E-kaubanduse Liidu poolt kontrollitud ning on seega usaldusväärsed. Lisaks eelista veebipoode, kelle veebiaadressi alguses sisaldub s-täht (https). Riskide minimeerimiseks tasub ka päevased kaardimaksete limiidid hoida sellises suuruses, et igapäevaostud saaks sooritatud, kuid võimaliku kaardi väärkasutuse korral oleks kahju väiksem.

5. Veendu, kuidas saab kaupa tagastada

Veebipoe kodulehel peab olema selgesõnaliselt välja toodud ostuprotsessi kirjeldus: millised on ostja ja müüja kohustused ja vastutus, müügi- ja maksetingimused, tarneaeg, kohaletoimetamise võimalused. Kindlasti peavad olema välja toodud ka toote tagastamise tingimused. Eesti e-kaupmeeste tausta on võimalik uurida tarbijakaitseameti kodulehelt.

6. Kaitse oma arvutit

Oste tasub sooritada vaid usaldusväärsest ja kaitstud arvutist, see eeldab oma arvuti regulaarset hooldust, et vältida võimalike nuhktarkvarade ligipääsu delikaatsetele andmetele. Seetõttu tasub pangakaardi andmeid sisestades vältida näiteks ühiskasutuses olevaid arvuteid.