EESTI ELU

Sa ei kujuta ettegi, kui palju Youtube tegelikult netimahtu kulutab

Võrumaa Teataja

Eesti noored veedavad iga päev nutitelefoniga tunde, aga kui palju populaarsed video- ja muusika voogedastusteenused nagu Youtube, Netflix või Deezer ikkagi mobiilset internetti kasutavad?

Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul edastavad muusika striimingteenused tavaliselt kas keskmise või kõrge kvaliteediga heli vastavalt 160 või 320 kilobitti sekundis. “Keskmise kvaliteediga kulutab muusika kuulamine 1,2 megabaiti minutis või 72 megabaiti tunnis. Kõrge kvaliteediga aga kaks korda nii palju,” ütles Sarri.

Sarri sõnul muudavad videorakendused kvaliteeti vastavalt võrguühenduse tasemele. “Kiire internetiga on HD ehk kõrgekvaliteediline edastus pigem norm, seega tuleb arvestada küllalt suure andmemahuga,” ütles ta.

Madala kvaliteediga video (240p või 320p resolutsiooniga) vaatamisel kulub tunnis 300 megabaiti internetimahtu.

SD tähendab 480p kvaliteeti, mis kasutab tunnis 700 megabaiti.

HD näitab 720p kuni 2K kvaliteeti. Youtube’is 720p videote vaatamine kasutab ühe tunniga 0,9 gigabaiti, 1080p 1,5 gigabaiti ning 2K kolm gigabaiti.

4K tasemega videod kulutavad aga ühe tunniga tervelt 7,2 gigabaiti.

Sarri sõnul saab 10-gigabaidise kuumahu eest kuulata 140 tundi hea kvaliteediga muusikat ning vaadata Youtube’ist 6,5 tundi 1080p kvaliteediga videoid.

“Telefoni seadetest saab ka täpselt näha kui palju mingi rakendus internetti on tarbinud. Kes soovib mahtu kokku hoida, see saab näiteks Facebooki seadetest videote automaatse esituse välja lülitada või Youtube’i ja Netflixi videote kvaliteedi madalamaks keerata. Muusikaedastuskeskkondades võib soovitud albumid ka võrguühenduseta kuulatavaks muuta,” ütles Sarri.

Kuus võimalust, kuidas nutitelefoniga veidigi kasulikumalt aega veeta

Võrumaa Teataja

Nutitelefonid ja sotsiaalmeedia on teada-tuntud ajaraiskajad, kuid on olemas ka mõned kavalad tegevused, kuidas vabal hetkel nutitelefonist ka midagi kasulikku välja pigistada.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul kasutab 38 protsenti 16–24-aastastest Eesti noortest nutitelefoni iga päev enam kui kolm tundi. “Suur osa sellest kulub Facebooki, Twitteri ja Instagrami kerimisele, millest ei jää inimese ellu mingit püsivat väärtust ja tegemist on lihtsalt ajaviitega. Samas tuleb kõigil teinekord ette näiteks järjekorras ootamist, mille jooksul saab tegelikult maailma parandada või kasvõi iseennastki aidata,” ütles Aron.

1) Õpi selgeks võõrkeel. Eestlaste väljamõeldud Lingvist ja maailmas hästi populaarsed Duolingo ja Memrise võimaldavad teiste tegemiste vahepeal võõrkeeli õppida. Lisaks saab võtta tuntud ülikoolidest tasuta videoloenguid kitarrimängust kvantfüüsika alusteni – coursera.org.

2) Aita teisi. Vaba hetke saab kasutada ka teiste aitamiseks. Charity Milesiga teenib jala kõnnitud või rattaga sõidetud kilomeetrite eest heategevuseks raha. Tegelikult on annetused juba varem kogutud, aga niimoodi saate aidata otsustada, kuhu seda kasutada. Give 2 Charity küsib heategevusele vastutasuks mõningaid asukohaandmeid ja palub täita küsitlusi.

3) Aita teadlasi. Sarnaselt arvutiga saavad teadlased kasutada nutitelefoni andmetöötlusvõimsust ühiskonna hüvanguks. Folding@Home aitab niimoodi uurida valke, et leida ravim Ebola ja Alzheimeri tõve vastu. Berkeley Ülikooli väljatöötatud MyShake kasutab telefoni maapinna värinate tuvastamiseks. Lugemid lisatakse üleilmsesse andmebaasi ja nii saab maavärinaid paremini avastada ja ennustada.

4) Paranda enesetunnet. Meditatsioonirakendused, nagu Headspace ja Calm aitavad teha rahustavaid harjutusi.

5) Laienda silmaringi. Loe Wikipedia päevaartiklit või õpi Dictionary.comi rakendustest üks uus sõna päevas. Blinkist sisaldab populaarteaduslike raamatute olulisemaid ideid.

6) Arenda loomingulisust. Asenda monotoonne telefonimäng või suhtlusmeedia millegagi, mis aju tööle paneb. Näiteks Ulysses parandab kirjutamisoskust ning SketchBookiga saab mobiilis päris edukalt joonistada.

Pikad ravijärjekorrad kasvatavad huvi eraravikindlustuse vastu

Võrumaa Teataja

Üle poole eestimaalastest kardab haigestumist pikaajalist ravi nõudvasse haigusesse, selgub ERGO kindlustusseltsi ja Läti uuringufirma SKDS poolt koostatud Baltimaade turvalisuse uuringust. Sama uuring kinnitab ka eestlaste muret haiguse korral piisava kvaliteediga meditsiinilise abi kättesaadavuse pärast.

ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuhi Dekla Uusma sõnul võib olukord 2018. aastast siiski paraneda, kui tööandjatel tekib võimalus erisoodustusmaksuvabalt hüvitada töötajate tervise säilimiseks ja parandamiseks tehtavad kulutused.

“Palju räägitakse haigekassa süsteemi kitsaskohtadest, eelkõige pikkadest ravijärjekordadest. See on ilmselt peamine põhjus, miks huvi eraravikindlustuse vastu on viimasel aastal oluliselt kasvanud,” tõdeb Uusma. Tema sõnul muudab see mõne aasta möödudes ilmselt paremuse suunas ka olukorda, kus 54% eestimaalasest kardab, et haiguse korral ei saada vajalikul tasemel meditsiinilist abi.

Eesti ainsa eraravikindlustuse pakkuja ERGO portfellis on tänaseks mitusada ettevõtet, kes pakuvad oma töötajatele eraravikindlustuse võimalust. Tegemist on peamiselt välismaiste juurtega ettevõtetega, kelle jaoks on töötajate tervise eest hoolitsemine elementaarne motivatsioonipaketi osa. Viimasel paaril aastal on üha enam eraravikindlustuse kasuks otsustanud ka väikesed, kuni kümne töötajaga Eesti ettevõtted.

“Eraravikindlustus tagab pääsu eriarstile üldjuhul viie tööpäeva jooksul ning aitab katta haiguste ennetamise, taastusravi ja hambaraviga seonduvad kulud. Peamine eesmärk on aga töötajate haiguspäevade arvu vähendamine,” lisab Uusma.

Lisaks tööandjatele on ravikindlustuse lepingut võimalik sõlmida ka eraisikutel, et tagada tervisemure korral kiire ja kvaliteetne arstiabi kättesaadavus.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD