Suhted koduste ja eakaaslastega koolis ning huviringides on olulised tegurid, mis määravad ära lapse heaolutunde.

Lasteabitelefoni 116111 viimase aja kogemus näitab, et Eesti laste suur koolipinge ja sellest tekkiv stress kombineerituna koduprobleemide ja lapsevanemate vähese tähelepanuga on loonud situatsiooni, kus üha enam lapsi kannatab kurvameelsuse all ja arvab endal olevat depressioon. Sageli jäävad need ohusignaalid aga tähelepanuta või loetakse mööduvateks puberteediea ilminguteks.

Üha sagenevaks probleemiks on lapsevanemate kiire elutempo ning soovimatus või oskamatus oma laste tundeid märgata ja nende muresid ning rõõme kuulata. Füüsilisest kohalolust ei piisa, kui tegelikult on mõtted mujal ja laps tajub, et tema hääl ei ole oluline. Lapse jaoks on oluline tunda, et neid väärtustatakse, mõistetakse ja neist hoolitakse.

Lapsevanematel on keskne roll laste suhtlemisoskuste kujundamisel ja seda mõjutab ennekõike lapsevanemate endi eeskuju. Tähelepanelik kuulamine on üks suhtlemisoskuseid, mis esitab praktikas sageli suuri väljakutseid. Ollakse hõivatud argimurede ja –kohustustega ning lapse tähelepanusoovile võib sellises situatsioonis olla raske reageerida, mistõttu valitakse ignoreerimise tee.

Tähelepanelik kuulamine on pingutus ja eeldab huvi

Lapse hääle ja tunnete eiramine õpetab aga teda oma tundeid ning mõtteid endale hoidma, mis ohustavad kuhjudes lapse vaimset heaolu. Tähelepanelik aktiivne kuulamine ja lapse tunnete tunnustamine eeldab pingutust ning huvi lapse tegemiste vastu. Oluline on näidata üles lugupidamist ja hoolivust, kuna lapsed tajuvad ning hindavad seda, kui nende räägitu vanematele korda läheb. See aitab tugevdada ka vastastikku sidet lapse ning vanema vahel.

Laste kuulamine kasvatab neis enesekindlust ja õpetab selget eneseväljendust. Oluline on püüelda aktiivse kohalolu suunas, märgata last tema mures ja anda lastele ruumi oma mõtete ning tunnete väljendamiseks. Lapse tunnete ja mõtetega ei pea tingimata nõustuma, oluline on lasta tal rääkida nendest ning koos nende üle arutleda vältides enda arvamuse pealesurumist ja edasiste sammude dikteerimist.

Lasteabitelefon 116111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistideni. Helistamine lasteabi nõuandetelefonile 116111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui vene keeles. Samuti on võimalik kirjutada, kas online vestlusena või e-kirja teel. Sel kevadel käivitas lasteabitelefon 116111 sotsiaalkampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on hääl“, mille eesmärk on julgustada lapsi oma häält kasutama ja suunata lapsevanemaid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama.

Möödunud aastal teatati If Kindlustusele 215 kahjujuhtumist kokku 218 000 euro ulatuses, mis olid seotud murdvarguste või röövimistega eravaldustes.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa hinnangul on võimalik murdvargusi ennetada – vargaid tõmbavad ligi hooned, kus nende tegutsemine on võimalikult lihtsaks tehtud ja kus nad saavad segamatult toimetada.

„Tõeliseks hitiks varaste seas on kodud, kust pererahvas on ära sõitnud, läinud reisile või suvekodusse. Seetõttu ei tasu näiteks sotsiaalmeedias avalikult oma puhkusepilte ja -plaane jagada, kuna see võib olla varastele väärtuslikuks infoallikaks. Pikema kodunt äraoleku puhul tuleks teavitada naabreid ja paluda neil aeg-ajalt postkasti tühjendada. Naabri valvas silm on nii mõnegi kahju ära hoidnud,“ ütles Sepp.

Sepa sõnul on varastele eriti ahvatlevad kodud, kus uksed või aknad on lahti ununenud või kus puudub valvesignalisatsioon. „Nii ukse või akna lõhkumine, kui ka signalisatsiooni käivitumine äratavad tähelepanu, mida pätt ei soovi. Samuti tasub hoovi peale paigaldada valgustid, mis hakkavad liikumist fikseerides automaatselt tööle ja äratavad tähelepanu,“ rääkis Sepp.

„Viimasel ajal on ette tulnud juhtumeid, kus korterisse sissemurdmine toimub ühiskoridori kaudu, kuhu on majaelanike poolt sisse lastud võõras inimene, kes on osutunud vargaks,“ lisas Sepp.

2016. aastal toimunud murdvarguste ja röövimiste kahjude hulk eravaldustes:
105 Harjumaal
14 Pärnumaal
14 Tartumaal
11 Ida-Virumaal
11 Lääne-Virumaal
8 Võrumaal
7 Raplamaal
7 Põlvamaal
5 Valgamaal
4 Viljandimaal
3 Järvamaal
2 Jõgevamaal
2 Läänemaal