EESTI ELU

Pürotehnika põhjustab igal aastavahetusel raskeid õnnetusi

Võrumaa Teataja

If Kindlustuse statistika järgi põhjustavad ilutulestiku raketid igal aastavahetusel raskeid õnnetusi ja enamasti on need tingitud raketi valest kasutamisest või enneaegsest plahvatamisest. Enim on inimesi tabanud raketid või nende tükid põhjustanud käte ja näopiirkonna vigastusi.

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Taavi Kiibuse sõnul oli viimaste aastate traagilisim õnnetus Tallinnas, kus noormees kaotas ilutulestikku lastes oma näpud.

„Kuigi enamasti toimib pürotehnika nii nagu vaja, võib siiski juhtuda, et mõni rakett plahvatab ootamatult kiiresti või lendab planeerimata suunas,“ ütles Kiibus ja lisas, et sageli on selliste  õnnetuste vigastused paraku pöördumatud.

Ka tänavu on Ifile teada antud õnnetustest pürotehnikaga, kus näiteks ühel juhul plahvatas ilutulestiku rakett noormehe käes, põhjustades käele tõsiseid põletushaavu.

„Pidustuste käigus kipub inimestel ohutaju kaduma, seega tuletame meelde, et alkohol ja pürotehnika ei käi kokku. Soovitame rahvarohketes kohtades ettevaatlik olla ning julgeda vajadusel ka alkoholi tarbinud sõpra korrale kutsuda, et raketti mitte käest lasta või inimeste keskel süüdata. Tähelepanelik tasub olla ka ohutuna näiva säraküünla süütamisel, sest ka sellega võib hooletul kasutamisel saada silmade, näo või käte vigastusi,“ lisas Kiibus.
6 lihtsat soovitust ilutulestiku ohutuks kasutamiseks:

  1. Loe alati läbi tootega kaasas olev ohutusjuhend.
  2. Ära lase ilutulestikku kasutada lastel ega joobes inimestel.
  3. Ilutulestiku tegemiseks vali ohutu koht, mis on eemal hoonetest, inimestest ja sõidukitest.
  4. Ära süüta raketti käes, sest see lõpeb tihti raskete vigastustega.
  5. Rakett tuleb fikseerida selliselt, et see pärast süütenööri süütamist ei kalduks.
  6. Süütenööri süütamiseks piisab ühest inimesest, teised peaksid hoidma ohutusse kaugusesse.

Hoiatus: homme saabub sinu telefonile aasta kõige ohtlikum päev

pixabay

31. detsember ja 1. jaanuar on peomeeleolus telefoni kaotamise või varguse ohvriks langemiseks statistiliselt aasta ühed ohtlikumad päevad.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul näitab statistika, et telefonide kaotamine või vargused tõusevad jaanipäeval ja aastavahetusel mitmekordsele tasemele.

“Kõige rohkem läheb seadmeid kaduma avalikes kohtades, kus on palju rahvast – vabaduse väljakul, tänavatel ja baarides, aga ka taksos,” hoiatas Seliov ja soovitas enne väljaminekut telefoni sisust varukoopia teha.

“Probleemide vältimiseks ärge hoidke telefone tagataskus, kus rakettide laskmise ja õnnitlemise melus pole kadumist tunda. Samuti kasutage find my phone tüüpi rakendusi, mis aitavad jalutama läinud seadme positsioneerida. Palju seadmeid kukub napsuse peaga maha või lumehange ja kiire tegutsemisega on võimalik see üles leida ja suurem kaotus ära hoida,” ütles Seliov.

Tele2 klienditeenindusdirektori kinnitusel tuleb telefoni varguse korral koheselt võtta ühendust oma mobiilioperaatori klienditeenindusega. “Kiire teatamine on vajalik, et SIM-kaart ja kõik teenused sulgeda ning sellega lisakulu ära hoida,” soovitas Seliov.

Ole ettevaatlik: internetis levivad võikad liba-lastesaated

Youtube’is ja ka ainult lastele mõeldud videokanalites levivad populaarsete animategelaste nagu Disney printsessi Elsa ja Põrsas Peppa võikad libaversioonid, kus propageeritakse vägivalda, narkootikume ja roppusi.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul liiguvad libavideod isegi Youtube Kids keskkonnas, mis on lastele mõeldud ja peaks turvaline olema. “Moderaatorid eemaldavad Youtube Kidsist iga kuu sadu Põrsas 

Peppa ja muid vägivalda, piinamist, roppusi ja seksi õhutavaid võltsvideoid,” ütles Seliov ja lisas, et libamultikates propageeritakse ka reaalselt ohtlikke tegevusi nagu valgendi joomine.

“Ühel 1,6 miljoni tellijaga videokanalil toimuvad Disney kangelanna Elsa ülivägivaldsed seiklused, samuti pole puutumata ka teised Disney klassikud Miki ja Minni. Ka Eestis tehtud populaarsetest Jänku-Jussi multikatest liigub internetis palju sobimatuid võlts-versioone,” lisas Seliov.

“Selliseid videoid tehakse peamiselt raha teenimiseks. Nende autorid saavad iga kliki pealt reklaamitasu,” selgitas Seliov.

“Kui siiani peeti televiisorist tulevat materjali lastele potentsiaalselt kahjulikuks, siis uued internetis levivad keskkonnad on selle kõrval metsik lääs. Tasub hoida silma peal, mida lapsed vaatavad. Kuigi näiteks Youtube Kidsi eksivad samuti libavideod, siis on seal moderaatorid ja selle võrra on seda tüüpi keskkonnad turvalisemad,” rääkis Seliov ja lisas, et suvel Eestis läbiviidud uuringu kohaselt ei tea laste enda hinnangul kaks kolmandikku vanematest, mida nende järelkasv internetis teeb.

2017. aasta juunis läbiviidud rahvusvahelise uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt on 55 protsenti 9–14-aastastest Eesti lastest leidnud internetist midagi hirmutavat või õõvastavat.

Tele2 tellitud uuringu kohaselt nimetas 57% lapsi hirmsaks kogemuseks internetis nähtud vägivalda, 51 protsenti loomi ning 35 protsenti lapsi kannatamas. 32 protsenti nimetas hirmsaks nähtud pilte või videoid sõjast ning 27 protsenti haiglatest või operatsioonidest.

Uuringu järgi on 96 protsendil Eesti lastest vanuses 9-14 oma mobiiltelefon, 43 protsenti kasutas isiklikku tahvel- ja 42 protsenti tavaarvutit. Eesti lastest kasutab internetti iga päev 83%.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD