EESTI ELU

Pooled töövõtjad loobuvad kandideerimisest puuduliku palgainfo tõttu

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust selgus, et ebapiisav info töötasu kohta on kõige levinum põhjus, miks kandideerimine katkestatakse. Palgavahemiku toovad Eesti tööandjad praegusel ajal avalikult välja pea kolmandikul avaldatud tööpakkumistest. Lätis muudeti palgavahemiku avalikustamine tööpakkumisel tööandjatele seadusega kohustuslikuks.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee värske statistika näitab, et praegusel ajal avaldavad tööandjad palgavahemiku umbes kolmandikul tööpakkumistest. Valdkondade lõikes toovad tööandjad kõige meelsamini pakutava palga välja hariduse ja teaduse ning riigi- ja avaliku sektori tööpakkumistel, kus vähemalt 40% tööpakkumistest on avaliku palganumbriga. Kõige vähem soovitakse töötasu suurus avalikult tööpakkumisele märkida infotehnoloogia ja finantssektori tööde puhul.

Võrreldes Lätiga, on aga lõunanaabrite tööandjatel alates 2018. aasta novembrikuust seadusest tulenev kohustus tuua pakutav palgavahemik välja kõikidel tööpakkumistel.

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringu tulemused näitavad, et tööturu läbipaistvamaks muutumist ootavad ka Eesti töövõtjad.

Nimelt selgus uuringust, et just vähene info pakutava töötasu kohta on peamine põhjus, miks kandideerimine pooleli jäetakse. Lisaks tõid 44% töövõtjatest kandideerimise katkestamise põhjusena välja ebapiisava tööandjapoolse tagasiside jagamise ja 37% loobusid, kuna palgainfo jäi puudulikuks ka värbamisprotsesside järgmistes etappides. Enam kui kolmandik kandideerimise pooleli jätnud töövõtjatest leidsid lisaks, et tööandja ei kontakteerunud nendega lubatud ajal (36%) või et töövestlusel saadud teave erines suurel määral tööpakkumises kirjeldatust (34%). 27% töövõtjatest katkestasid kandideerimise ka põhjusel, et kandideerimise protsess oli ajaliselt liiga pikk.

"Kuigi huvi tööpakkumiste vastu on rekordiliselt kõrge, tunnetavad suurem osa tööandjatest üha keerukamaks muutuvaid personaliotsinguid. Seepärast on tööandjatel ülioluline mõista, kuidas on töövõtjate ootused tänasel tööturul muutunud ja miks kandideerimine pooleli jäetakse", leiab Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. "Töötasu avalikustamine tööpakkumisel on olnud kasvav trend, mis muudab tööjõuturgu läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Samuti suurendab see kandideerimiste arvu ja sealhulgas ka sobivate töötajate huvi tööpakkumiste vastu. Lätis on alates möödunud aasta novembrikuust, mil muudeti palgavahemiku avalikustamine tööpakkumistel kohustuslikuks, märgata hüppelist kandideerimiste kasvu," lisas Henry Auväärt. Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder leiab, et kuigi viimasel ajal räägitakse palju pehmete väärtuste olulisusest töötajate hoidmisel ja värbamisel, ei tähenda see, et töötasu vähem tähtis oleks. "Töötaja tahab ikkagi teada, kui palju ta palka saama hakkaks." "Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et mida kehvemini inimene oma töötasuga toime tuleb, seda väiksema palgatõusu pärast on ta valmis töökohta vahetama. Samas meelitab oluliselt suurem palgapakkumine ka oma sissetulekuga rahulolevaid töötajaid töökohta vahetama," ütles Kadri Seeder.

Esmaspäevast saab eelhääletada kõigis valimisjaoskondades

Esmaspäeval kell 12 algab riigikogu valimiste eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades.

Tänasest on avatud 451 jaoskonda, hääletada saab nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas, teatas valimisteenistus. Selliseid jaoskondi on igas vallas või linnas vähemalt üks.

Eelhääletamine lõpeb 27. veebruaril kell 20.

Esmaspäeval kella 10 seisuga oli oma hääle andnud 140 807 inimest, neist maakonnakeskustes 21 375 ning interneti teel 119 432.

Relvaluba muutub homsest alates digitaalseks

Pilt on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Alates homsest, 26. veebruarist saab relvaluba taotleda digitaalselt ja paberil lube enam ei väljastata. Juba väljastatud paberil relvaload ja soetamisload kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni ja eraldi neid välja vahetada ei tule.

Kui praegu peab inimene esmase relvaloa taotlemisel alustama kõigepealt relvasoetamisloa ning seejärel relvaloa taotlemisest, siis politsei iseteeninduses alustab ta relvaloa taotlemisest. Kui relvaluba ja relvasoetamisluba on väljastatud, saab relvakaupmees registrisse kantud andmeid näha ja soetatava relva vastavale relvaloale kanda.

"Peamine muutus seisneb selles, et relvaloa taotleja ei pea enam taotluse esitamiseks, loa kätte saamiseks ega ostetud relva registreerimiseks Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse tulema," ütles identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Katri-Nele Ilves. "Vajadusel on võimalik siiski ka teenindusse minna ja teenindaja esitab digitaalse taotluse inimese eest. Sel juhul peaks kaasa võtma kõik vajalikud taotlusele lisatavad dokumendid ja tasuma eelnevalt riigilõivu. Koha peal on riigilõivu võimalik tasuda vaid sularahas."

Relvaloa digitaalseks muutumine ei tähenda, et relvaloa taotlejal puuduks igasugune kontakt PPA ametnikega. "Endiselt tehakse relvaloa taotlejale taustakontroll, mille käigus kontrollitakse ka inimese eluviisi. Lisaks kontrollivad politseinikud soetatava relva hoiutingimusi," selgitas Ilves.

Relvaloa taotlemiseks tuleb soovitatavalt Google Chrome'i brauseriga minna vastavasse iseteeninduskeskkonda aadressil https://relvataotlus.politsei.ee/ ja logida sisse, kasutades ID-kaarti, mobiil-ID teenust või pangalinki. Taotleja saab iseteeninduses üles laadida kõik vajalikud lisadokumendid ning maksta kohe pangalingi kaudu ka riigilõivu.

Taotleja näeb reaalajas, millises menetlusetapis on tema taotlus: millal on taotlus menetlusse võetud, millal ootab ees hoiukoha kontroll, millal võetakse ühendust relvaeksami toimumisaja kokkuleppimiseks ning millal näeb relvakaupmees väljastatud luba.

Juba väljastatud paberil relvaload kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni ja neid eraldi välja vahetada ei tule. Relvaloa kehtivuse lõpu kohta on võimalik tellida automaatteavitus riigiportaali eesti.ee kaudu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD