Viimasel ajal on eriti laste hulgas populaarsust kogunud akudel töötavad tasakaaluliikurid. Tasakaalusõiduki ostmisel ja kasutamisel tuleb meeles pidada, et tegemist ei ole mänguasja, vaid sõiduvahendiga, mille maksimaalne sõidukiirus on 15 km/h. Kui mullu teatati If Kindlustusele kolmest tasakaalulauaga toimunud õnnetusest, siis selle aasta mais on Ifis registreeritud juba kaks õnnetust tasakaaluliikuriga, millelt kukkudes on sõitja väga tõsiselt viga saanud.

If Kindlustuse isikukahjude grupijuhi Kadri Puna sõnul on tasakaaluliikuri kasutamine veel uus ja põnev harrastussport, kuid kuna liikuri kasutamisel ei ole vanusepiirangut, tuleb lapsevanematel suhtuda täie tõsidusega laste ja teiste liiklejate ohutuse tagamisse.

„Ifi statistika järgi kasvavad igal suvel märgatavalt õnnetusjuhtumi kahjud, millest paljud on seotud laste harrastusspordiga. Enim satuvad õnnetustesse kooliealised lapsed ning lisaks luumurdudele on kukkudes eriti ohtlikud peatraumad,“ ütles Kadri Puna.

Enne liikuriga sõitmist avalikes kohtades peaks selged olema pidurdamine, manööverdamine ja liikluseeskirjad. Sõitmisega harjutamist võiks alustada rahulikumas paigas. Tänavatel, kus on ka teisi liiklejaid, tuleb keskenduda ümbritsevale. Juhime tähelepanu, et Liikluseeskirjade kohaselt (LE § 31) peab tasakaaluliikuriga sõitmisel alla 16-aastane juht kandma kiivrit.

„Tasakaaluliikuriga ohutu sõidu reeglid on samad nagu rulluisutamisel, jalgratta või tõukerattaga liiklemisel: sõida ettevaatlikult, ole tähelepanelik ümbritseva suhtes ja järgi liikluseeskirju. Kindlustatud lapse kaitseks on õnnetusest põhjustatud vigastuse korral ühekordne hüvitis ehk valuraha,” lisas Puna.

Samuti võib juhtuda, et tasakaalulaual liikleja põhjustab kahju kolmandatele isikutele, näiteks kokku põrgates jalakäijaga või mõlkides pargitud sõidukit. Sellisel juhul tuleb kahju korvata selle tekitajal või tema seaduslikul esindajal.

If juhib tähelepanu, et tasakaaluliikurite kasutamisega kaasneb ka tulekahjurisk, sest alates liikurite turule tulekust 2015. aastal on maailmas sadu juhtumeid, kus liikuri akud on süttinud, põhjustades ulatuslikke varakahjusid ning ka isikukahjusid. Suurem osa tulekahjudest on alguse saanud liikurite valest laadimisest. Rootsis on osa tasakaaluliikureid ohutuse eesmärgil keelustatud, kuna on viimase aasta jooksul põhjustanud ligi 50 tulekahju. Tasakaaluliikurit ostes tuleb kindlasti veenduda, et selles kasutatakse vaid tootja poolt heaks kiidetud akusid ja akudele vastavat laadijat. Samuti ei tohi akut jätta ilma järelevalveta terveks ööks laadima.

Ifi soovitused, kuidas tasakaaluliikuriga ohutult sõita:

1. Korraliku turvavarustuse kasutamine on liikuriga sõites kõige tähtsam. Kasuta kiivrit, põlve-, randme- ja küünarnukikaitsmeid. Need vähendavad peapõrutuste, luumurdude ja muude kukkumisest tingitud vigastuste teket.

2. Väldi tiheda liiklusega teede läheduses sõitmist, et mitte sattuda liiklusõnnetustesse.

3. Tasakaaluliikuri kasutamisel ole tähelepanelik, keskendu vaid sõitmisele ja end ümbritsevale. Ära kuula samal ajal kõrvaklappidest muusikat ega kasuta mobiiltelefoni.

4. Astu liikurile kindlalt peale ja seisa keskel nii, et keharaskus oleks võrdselt mõlemale jalale jaotatud.

5. Sõites vaata ettepoole, sest pilku alla pöörates kaob tasakaal ja on kergem kukkuda.

6. Maha tulemiseks astu tahapoole. Ette astudes kaob liikuri üle kontroll ja kukkumine on peaaegu vältimatu.

If Kindlustus tuletab meelde, et kortermajas toimuva tulekahju korral sõltub kahjustada saanud korteri taastamine sellest, kas korterid on kindlustatud või mitte. Kui põlengus kahjustada saava korteri omanikul on sõlmitud kodukindlustus, siis hüvitab tekkinud kahjud kindlustusselts. Kui korterites olev kodune vara, tehnika ja isiklikud asjad on kindlustamata, ei korva tulekahju korral neid ka kindlustus ning omanikul tuleb endal leida rahalised vahendid kodu remondiks.

VIDEO: Laupäevane tulekahju Mustamäe kortermajas tuletab meelde, kui suurt tähtsust omab kodukindlustus ning vajadust kindlustada ka oma kodu ja kodust vara, valida vastutuskindlustus ja õiged kindlustussummad.

If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Piret Jõhviku sõnul ei hüüa õnnetus tulles ning kellegi kodu pole ootamatu õnnetuse eest kaitstud .

„Kortermajades naabreid valida ei saa, aga oma kodu ja vara saab igaüks ise kaitsta, kui see kindlustada. Kui ühest korterist saab alguse tulekahju, mis tekitab kahju naaberkorteritele, siis vastutab tulekahju põhjustanud korteriomanik naabritele tekkinud tule-, tahma- ja veekahjude korvamise eest. Seetõttu on oluline, et lisaks kodukindlustusele oleks valitud korteriomaniku vastutuskindlustus, mis katabki kolmandatele isikutele tekitatud ootamatud kahjud. Sõltuvalt tulekahju ulatusest, võib kahju ulatuda mitmekümne tuhande euroni, mida vastutuskindlustus aitab süüdlasel katta. Oluline, et ka kindlustussumma oleks valitud piisavalt suur, sest näiteks 10 000 euro suurune kindlustuskaitse ei pruugi olla piisav, kui suurema õnnetuse läbi saab mitu naaberkorterit kahjustada,“ lisas Piret Jõhvik.

Kui korter, kust tulekahju alguse saab, on kindlustatud, siis hüvitab hävinud korteri kahjud kodukindlustus ning vastutuskindlustuse olemasolul korvab kindlustus ka tekkinud varakahjud naabritele.

Kui tulekahju põhjustanud korter on kindlustamata, siis lisaks sellele, et tuleb leida rahalised vahendid oma hävinud kodu ja vara taastamiseks, on korteriomanik vastutav ka naaberkorteritele tekitatud kahju eest.

Ka korteriühistutel tuleb mõelda, kuidas vältida tulekahjude korral suuri väljaminekuid ja riskide maandamiseks on ühistul võimalus kogu korterelamu kindlustada. Kui kortermaja põlengus saavad tahma- ja veekahjustusi majaseinad, trepikojad, välisuksed, jne ehk maja osad, mis kuuluvad korteriomanike ühisomandisse, siis Korteriomanike kaasomandi kindlustuse puudumisel peab tekkinud kahjud katma ühistu oma liikmetelt kogutud remondifondi kaudu.