EESTI ELU
Rasket neeruhaigust põdev 16-aastane Katerina sai eile heade annetajate toel alustada kallihinnalise raviga, mille õnnestumise korral saab vapper tüdruk neerusiirdamisele.
Lastefondi nõukogu tegi esialgse otsuse toetada Katerinale vajalikku ravimit poole aasta vältel kuni 200 000 euroga, paraku vaevasid Katerinat mitme kuu vältel erinevad viirushaigused ning nendest tingitud tüsistused, mistõttu ei saanud arstid siiani alustada siirdamiseelset ravi ekulizumabi ehk Solirisega.
Katerinal on diagnoositud lõppstaadiumis neerupuudulikkus ning laps on dialüüsravil. Järgmiseks sammuks peakski olema neerusiirdamine, mida senini pole teostatud, sest haiguse komplitseeritud kulu tõttu vajas laps ravimit, mida Eesti Haigekassa neeruhaiguse puhul ei rahasta.
Raviarstide poolt koostatud raviskeemi järgi peab Katerina saama iga kahe nädala tagant ravimidoosi, mille hind on 12 000 eurot + riigile makstav käibemaks. Paraku otsustas aga sotsiaalministeeriumi juures tegutsev ravimikomisjon 31. jaanuaril teistkordselt, et bioloogilist ravi ekulizumabiga atüüpilise hemolüütilis-ureemilise sündroomi (aHUS) korral Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ei lisata, kuna ravimi kulutõhusus on Eesti arstidele teadmata ning kulu ravikindlustuse eelarvele märkimisväärne. Samas märgib ka ravimikomisjon oma otsuses, et otsesed alternatiivsed ravimeetodid ekulizumabile puuduvad.
Nefroloog Dr Aili Traat nendib, et Katerina haigusjuhtum on väga keeruline. Lisaks põhihaigusele ja selle tüsistunud kulule on ka kaasuvaid muude elundite kahjustusi. Lapsel on olnud korduvad luumurrud, soolekahjustus ja püsivalt ülikõrged vererõhu väärtused vaatamata rakendatud ravile. Oma haiguse ja ravimitest tingitud kõrvaltoimete tõttu on Katerina täna ratastoolis. Raviarst avaldab lootust, et kui laps saab uue töötava neeru, võib tema luude ja vererõhu seis paremaks minna ja tüdruku elukvaliteet oluliselt paraneda.
On tõenäoline, et ravi kallihinnalise ravimi Solirisega tuleb Katerinal jätkata ka pärast siirdamist. Ravi kestust kokku pole praegu kahjuks võimalik prognoosida.
Kuniks riik oma otsust ravimi rahastamise osas ümber ei vaata, saab Katerina loota vaid heade annetajate abile.
Katerina ravikulude katmisel on võimalik ulatada abikäsi, tehes ühekordne või püsiv annetus SA Tartu Üikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontole ja märkides selgitusse “Katerina”:
Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Eesti ja Läti teadlaste sõnul tuleb vähendada Liivi lahte jõudva lämmastiku kogust">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Esmakordselt koostati Eesti ja Läti jaoks lämmastikubilanss ning hinnati olulisemad lämmastikuvood, allikad ja liikumisteed, sh Läänemerre jõudva lämmastiku kogused ja päritolu.
Suurimad pinna- ja rannikuvette jõudvad lämmastikuvood pärinevad põllumajandusest, loodusmaastikelt, atmosfäärist ja reoveekäitlusest. Projekti eesmärk, mille nimel Eesti ja Läti teadlased koostööd teevad, on Liivi lahte jõudva ja veekvaliteedi halvenemist põhjustava lämmastiku koguse vähendamine.
Liigne toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, koormus soodustab pinnaveekogude ja Läänemere veekvaliteedi halvenemist. Lämmastikuühendid suurendavad keskkonna hapestumist, mõjutavad osooni sisaldust atmosfääris ning looduslike ökosüsteemide tootlikkust ja bioloogilist mitmekesisust. Ka panustavad lämmastiku heitmed (N2O) kliimamuutusesse.
- Haruldase geneetilise haigusega pisitüdruk sõitis Lastefondi annetajate toel uuringutele
- Tänasest saab apteekri teenust kasutada ka kodust lahkumata
- Häirekell: iga neljas töötaja ootab võimalust lahkumiseks
- Uuring: eestlased ei tee komplimente ega naerata piisavalt
- Päike paistab juba kõrgemalt. Liikluses on see kõrgendatud oht!
- Eilsel loosimisel tuli Eestisse kaks suurvõitu
- Eesti majandus kasvas mullu 3,9 protsenti
- Pooled töövõtjad loobuvad kandideerimisest puuduliku palgainfo tõttu
- Esmaspäevast saab eelhääletada kõigis valimisjaoskondades
- Relvaluba muutub homsest alates digitaalseks
- Eestis osteti mullu 10,8 miljoni euro eest tahvelarvuteid
- MTA hoiatab: Facebookis levivad petukirjad
- AS Eesti Teed kandis kolme kvartaliga 677 000-eurost kahjumit
- Soe ilm muudab jää ohtlikult õhukeseks
- Eesti suurimad viljatusravikeskused astuvad olulise sammu personaalse viljatusravi suunas
- Apteeker: grippi haigestunu peaks koheselt koju jääma
- 2018. aastal võitsid lotomängijad ja ühiskond kokku ligi 50 miljonit eurot
- Puudega inimesed saavad ka sel aastal kodusid kohandada
- Mesilaspere toetuse määrus sai allkirja
- Uuring: igal teisel üle 40-aastasel eestlasel probleemid silmanägemisega
- Jahimehed on käimasoleval hooajal küttinud Eestis 57 hunti
- Eestlased ostsid mullu täiesti uskumatu summa eest uusi mobiiltelefone
- Mullu sai alkoholitarvitamise häire ravi teenuseid ligi 3000 inimest
- PILTUUDIS: Kui hästi tunned Võru?
- Need 10 toiduainet liigitatakse lennujaama julgestuskontrollis vedelike alla
- Mida saab ise ära teha enda privaatsuse kaitseks
- Suitsetamisest loobumine ei ole lihtne, kuid on see seda väärt
- Microsofti veebipõhise meilitarkvara töö on taas häiritud
- Optiline kaabel toob kiire interneti igasse majapidamisse
- Kõige rohkem kasutab internetti üks Tartumaa naine ja kõige pikemaid kõnesid pidas mees Võrumaalt
- Samsungi telefonid hakkasid Eestis saama Android Pie tarkvarauuendust
- Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal
- Põllumeeste kannatus katkemas – kevadine heidutusjaht on viimane õlekõrs
- Vaatamata keerulistele ilmastikuoludele piimatoodang Eestis suurenes
- Parimaks valvuriks nimetati Jarmo Kälvijäinen Tartu vanglast
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Eesti vastu tunnevad huvi kõik Vene eriteenistuste küberluured">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Eesti vastu on ühel või teisel moel huvi tundnud kõikide Venemaa eriteenistuste küberluurerühmitused, seisab välisluureameti aastaraamatus.
Mitmed möödunud aastal ilmsiks tulnud juhtumid, nagu näiteks küberrünnakud Skripalide mürgitamisjuhtumi puhul, GRU küberluurerühmituse andmelekked Lõuna-Korea taliolümpiamängude ajal ning Brexiti-teemalised õngitsuskirjad näitasid, et Venemaa on küberluures järjekindlalt aktiivne, seisab teisipäeval avalikustatud välisluureameti aastaraamatus.
Välisluureameti andmetel olid mullu Venema eriteenistustest küberruumis kõige aktiivsemad tegutsejad jätkuvalt GRU küberluurerühmitused APT28 ja Sandworm. Venemaa sisejulgeolekuteenistusega (FSB) seotud SNAKE APT aga väldib liigset avalikku ning ründab pikaajalise väärtusega sihtmärke. Ka ilmnes mullu, et õngitsuskampaaniatest ei ole kadunud Venemaa välisluureteenistusega (SVR) seostatav APT29.
"Kõik see näitab selgelt Venemaa riikliku küberluure töötamist täisvõimsusel," seisab aastaraamatus.