Andmekaitse Inspektsiooni nõuandetelefoni kõnede arv on käesoleva aasta esimesel poolaastal kahekordistunud võrreldes eelmise aastal sama perioodiga, peamised küsimused olid seotud isikuandmete kaitse ja üldmääruse jõustumisega.

„Tervelt 84% kõigist 1566 infoliinile poolaasta jooksul laekunud kõnedest olid seotud küsimustega isikuandmete kaitse ja üldmääruse kohta. Otseselt üldmääruse kohta küsiti 580 kõnes,“ märkis Andmekaitse Inspektsiooni koostöödirektor Maarja Kirss.

Seoses üldmääruse kehtima hakkamisega on asutuste ja ettevõtete esindajad pöördunud inspektsiooni poole kõige rohkem seoses andmekaitsespetsialisti määramisega. Küsimiste arv sagenes alates aprillikuust ja kõige rohkem vesteldi andmekaitsespetsialisti määramise teemal maikuu teisel poolel.

Asutustest tulnud kõned puudutasid veel avaliku teabe seadusega seonduvaid küsimusi, näiteks sooviti paljudel kordadel nõu teabenõuete täitmise ja juurdepääsupiirangute kohta.

Eraisikute enimkäsitletud valdkonnad seoses isikuandmete kaitsega puudutasid töösuhetega seotud küsimusi. Enim päriti töökohtadel kaamerate kasutamise kohta ning kas töölt lahkudes tuleb tööandjal sulgeda töötaja tööalane e-posti aadress. Samuti oli korduvaks teemaks andmete avalikustamine. Pea kõikidel juhtudel osutus helistajate mureks kas nime, isikukoodi või foto avalikustamine internetis või meedias.

Nõuandetelefoni poolaasta kokkuvõttest tuleb jätkuvalt enamkäsitletud eraisiku teemana välja veel salvestusseadmete kasutamine, ehk siis küsimused kaamerate kasutamise lubatavuse kohta avalikes kohtades, kortermajade juures ning eramajade küljes.

Inspektsiooni järelvalvesse kuuluva elektroonilise side seadusega seonduvad kõned tulid samuti nii eraisikutelt kui ettevõtetelt ning ületasid möödunud aasta sama perioodi kõned kahekordselt. Peamiselt puudutasid kõned elektroonilise otseturustuse (nn spämmi) edastamist. Kõige rohkem tuli kõnesid e-poodide pidajatelt, kes seoses üldmäärusega vaatasid üle oma andmekaitse tingimusi ning uurisid, kas on vaja tingimusi uuendada.

Täna, 1. juulil täitub uuest hambaravihüvitisest täpselt aasta. Kaheteistkümne kuuga on hüvitise abil hambaarsti külastanud üle 200 000 inimese.

2017. aasta teisel poolel kasutas soodustust 90 000 inimest, kelle eest tasus haigekassa kokku üle 3,5 miljoni euro eest. 2018. aasta esimese kuue kuuga on hambaarsti külastanud juba 126 000 inimest, kokku 6 miljoni euro eest. Terveks aastaks on haigekassa prognoosinud, et hambaravisoodustust kasutatakse 12 miljoni eest.

„Sel aastal on kuue kuuga soodustust kasutatud juba poole rohkem kui eelmisel aastal. See näitab, et hüvitis on aidanud paljudel pöörduda esimesse kontrolli või alustada hambahaiguse ravi,“ ütles esmatasandi valdkonna juht Külli Friedemann. „Nii nagu saame riigi toel Eestis väga kõrgel tasemel haiglaravi, toimib samal põhimõttel nüüd juba aasta aega ka hambaravi. Täna saab hüvitist kasutada enam kui pooltes hambaravikliinikutes ning meie eesmärk on paari aastaga sõlmida lepingud 75% ehk kolmveerandi hambaarstidega,“ lisas Friedemann. Täna saab soodustust 280 hambaravikliinikus üle Eesti.

Friedemanni hinnangul näitab suur osalus, et kümne aasta pärast võime näha tänu hambahaiguste kontrollimisele ja heale ennetusööle tõsiste hambahaiguste vähenemist. Pärast esimest aastat on haigekassa lepingust loobunud vaid paar hambaravikliinikut. „Me oleme hambaarstidelt saanud esimese aasta põhjal tagasisidet, et neid külastavad inimesed, kes ei ole pikalt või kunagi varem nende vastuvõtul käinud. Hambaravisoodustuse eesmärk ongi see, et hambaravi oleks senisest paremini kättesaadav just neile, kes seda kõige enam vajavad. Suured muudatused ei juhtu kunagi üleöö, aga hüvitis on esimene samm õiges sunnas,“ võttis Friedemann kokku uue hüvitise esimese aasta.

Alates 1. jaanuarist 2018 saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest. Hüvitist saab kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures. Lapseootel naised, väikelapse emad, pensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed saavad hambaravi jaoks hüvitist 85 eurot aastas, tasudes ise vähemalt 15% arvest. Alla 19-aastaste laste hambaravi on haigekassa lepingupartneri juures tasuta. Endale lähima arsti leiab haigekassa kaardirakenduselt.

Kontrolli oma hüvitise jääki selleks aastaks! Seda saab teha riigiportaalis www.eesti.ee  („Hambaravi- ja proteesiteenuste info“). Soodustuse summa kehtib ühel kalendriaastal.