Viimasel ajal sagenesid tarbijate pöördumised tarbijakaitseameti ja tarbijavaidluste komisjoni poole seoses Elisa Eesti rahalise nõudega 13,90 eurot, mida mobiilioperaator küsis tarbijailt sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganemisel. Ameti hinnangul on sellise tasu küsimine alusetu ning alustas menetluse, mille tulemusel lõpetas Elisa tarbijailt sellise tasu nõudmise.

Tarbijate pöördumistest nähtus, et operaatori klienditeenindajad tegid telefoni teel häid pakkumisi teenusepakettidele koos soodsate nutinutiseadmetega. Nõusoleku andnud tarbijale saadeti nutiseade koju kulleriga. Hiljem aga leidis nii mõnigi tarbija, et ta siiski ei soovi seda nutiseadet ja otsustas kasutada seadusest tulenevat õigust taganeda sidevahendi abil sõlmitud lepingust 14 päeva jooksul. Seejärel tabas tarbijaid aga halb üllatus, kui selgus, et lepingust taganemisega kaasneb Elisa poolt esitatav rahaline nõue summas 13,90 eurot.

Seadus aga ütleb, et  igasugune lepingutingimus või kokkulepe, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist ning millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on õigustühine. Ettevõtja võib tarbijale lepingust taganemise korral esitada nõude vaid siis, kui tagastatava seadme olukord on halvenenud ja väärtus vähenenud ning asja tagastamisega seotud otseste kulude kandmise korral, kui seda ei ole kokku lepitud teisiti. Seejuures on oluline teada, et tarbijal ei ole asja tagastamisega seotud kulude kandmise kohustust, kui ettevõtja ei ole tarbijat sellest eelnevalt teavitanud. Seetõttu soovitab ka Tarbijakaitseamet alati tarbijatel endil olla tähelepanelik ning tutvuda sõlmitava lepingu üldtingimustega. Oluline on siinkohal veel märkida, et ettevõtja põhjendamatud ning ilma otseste kulutusteta nõuded on alusetud.

Elisa selgituste kohaselt oli nende lepingust taganemise korral tarbijale esitava rahalise nõude näol tegemist asja kättetoimetamisega seotud kuluga.  Ka asja kättetoimetamisega seotud kulu nõudmine tarbijalt lepingust taganemise korral on alusetu, minnes vastuollu sidevahendi abil sõlmitud lepingu regulatsiooniga.

Tarbijakaitseamet kohustas Elisat viima oma tegevuse seadusega vastavusse. Menetluse tulemusel on Elisa kinnitanud tarbijakaitseametile, et lõpetab tarbijatelt kullerteenuse tasu küsimise summas 13.90 eurot ja on eemaldanud lepingutingimustest info, mille kohaselt on tarbijal kohustus seadme tagastamisel tasuma hüvitist.

Tarbijakaitseamet on võtnud sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganemise korral nõutavad tasud kõrgendatud tähelepanu alla.

Tele2 statistika näitab, et telefonivarguste arv suvel kahekordistub. Statistika kohaselt moodustasid esimesel poolaastal varastatud telefonidest 47 protsenti Samsungid ja mudelitest paistis eriti silma kallite, 800 eurot maksvate Samsung S7 Edge’ide kadumised.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul on pikanäpumehed professionaalid ja otsivad teadlikult kalleid mudeleid. „Samsungite kadumisele järgnevad statistika järgi iPhone 6 ja 6S telefonid, mis on samuti kallid. Nendele mudelitele on järelturul suur nõudlus ja vargal seega ka kerge edasi müüa,“ rääkis Seliov.

Seliovi sõnul näitab analüüs, et kõige rohkem läheb seadmeid kaduma avalikes kohtades, kus on palju rahvast – pargid, üritused, tänavad.

„Samuti tuleb väga ettevaatlik olla baarides ja klubides, kus valvsus on väiksem. Elementaarne on jälgida oma vara bussis ja mitte jätta seda pargitud autos nähtavale kohale,“ rääkis Seliov.

„Tulemas on suured väliüritused, kus igal aastal läheb palju seadmeid kaduma. Kui keskmiselt tehakse meile kuus 70 varguse- või kadumisavaldust, siis suvel hüppab see arv 165ni. Et probleeme vältida, ärge hoidke telefone tagataskus või jätke muruplatsile. Samuti kasutage Android Device Manageri ja Find My iPhone’i tüüpi rakendusi, mis aitavad jalutama läinud seadme positsioneerida,“ ütles Seliov ja lisas, et kõige rohkem avaldusi tehakse laupäeval ja pühapäeval.

Tele2 klienditeenindusdirektori kinnitusel tuleb telefoni varguse korral kohe võtta ühendust oma mobiilioperaatori klienditeenindusega. „Seda on vaja, et SIM-kaart ja kõik teenused sulgeda ning nii lisakulu ära hoida,“ soovitas Seliov.

Seliovi sõnul peavad operaatorid varastatud telefonide mustasid nimekirjasid ja seadme päritolu on võimalik IMEI-koodi järgi koduleheküljelt kontrollida.