Jahimeeste ja veterinaarameti esitatud andmete põhjal on keskkonnaamet teinud kokkuvõtte metssigade küttimisest eelmisel jahiaastal. See viitab metssigade arvu suurele langusele.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on nii küttimisandmetest kui ka surnuna leitud sigade kogusest selgelt näha, et metssigu on meie metsades väheks jäänud. „Riigi poolt etteantud küttimismahu täitsime 85% ulatuses, mis on tunduvalt rohkem kui lootsime,“ ütles Korts lisades, et prognoositi 70‒75%-list küttimismahu täitmist. „Surm ei võta ka sealt, kus pole ja metssigade arvukuse langust näitab see, et võrreldes eelneva jahiaastaga surnuna leitud isendite arv vähenes rohkem kui neljakordselt. Meie hinnangul elutseb Eesti looduses hetkel 4000‒5000 metssiga,“ lisas tegevjuht.

Möödunud 2018.‒2019. jahiaastal kehtestas riik küttimiskohustuseks 5575 metssiga. Jahimehed küttisid kokku 4636 isendit, hukkununa leiti 57 ja hukati 32 isendit. Kokku teeb see 4725 metssiga ja kohustuse täitmise protsendiks 85%.

„Kuna katk ei ole kuhugi kadunud, tuleb meil jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu piires ja hoida metssigade arvukus ka järgnevatel aastatel madalal,“ selgitas Korts. „Praegu oleme saavutanud riikliku tauditõrje komisjoni etteantud metssigade asustustiheduse 1 isend 1000 ha kohta ja katsume seda taset hoida,“ lisas ta.

Maakondadest kütiti enim metssigu (1227) Hiiumaal ja Saaremaal (774) ning vähim (72) Jõgevamaal,  (118) Põlvamaal ja (126) Valgamaal. Ainukesena ületas küttimiskohustuse protsendi Lääne-Virumaa, küttides 133 metssiga.

Eestis ei lange jahiaasta kokku kalendriaastaga. Jahiseaduse järgi kestab jahiaasta 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Metsseale võib pidada jahieeskirja järgi pidada aasta ringi varitsus- või hiilimis- või ajujahti. 1. oktoobrist 31. märtsini võib aga pidada jahti jahikoeraga, v.a FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm.

Valimiste järel on Reformierakonna populaarsus hüppeliselt tõusnud, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Nordstati läbiviidud regulaarsest uuringust.

Kui Reformierakond tegi valimistel 28,9 toetusprotsendiga kindla võidutulemuse, siis nüüd toetab neid koguni 31,1 protsenti valijatest. Samas Keskerakonna toetus on valimistel tehtud 23,1 protsendilt kukkunud 21,3 protsend peale, mis tähendab, et vahe Reformierakonnaga on juba ligi kümme protsenti.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus püsib stabiilne - kui valimistel toetas neid 17,8 protsenti, siis nüüd on reiting 17,1 protsenti. Isamaa on läbi teinud kerge kukkumise 11,4 protsendilt 10,8-le, Sotsiaaldemokraatlik Erakond aga kerge tõusu 9,8 protsendilt 10,8-le.

Kui Eesti 200 kogus valimistel 4,4 protsenti häältest, siis Norstati uuringu järgi on see veidi tõusnud, 4,9 protsendile, mis tähendab, et erakond jääks ka praegu napilt valimiskünnise alla.

Eelmisel nädalal läbi viidud küsitlusvoorus küsiti lisaks erakondliku eelistuse küsitlusele vastajatelt, millistest erakondadest koosnev valitsus oleks nende arvates parim valitsus.

Kõige enam sooviksid inimesed valitsuses näha Reformierakonda, keda mainis 53 protsenti vastajatest. Keskerakonda mainis 47 protsenti vastajatest ning Erakonda Isamaa 40 protsenti vastajatest. Kõige vähem ehk 18 protsenti oli neid, kelle arvates peaks loodavas koalitsioonis olema EKRE.