Me teame kõik vana tõsiasja, et õnnetus ei hüüa tulles. Võib-olla satud teel tööle liiklusõnnetusse, võib-olla läheb külmkapp rikki, võib-olla on vaja ootamatult teha muid kulutusi. Plaanivälised väljaminekud võivad aga luua rahakotti tõsise augu, kuna paljudel peredel ei ole hädaabisääste, mis aitaksid ootamatustega tegeleda. Nii jõutaksegi olukorda, kus tuleb otsida, kuidas leida parimad kiirlaenud (bedste quick lån), mis aitaksid kohe, täna ja praegu vajamineva rahasumma tagada.

Seda annaks vältida, kui sul oleks „mustadeks päevadeks” kõrvale pandud hädaabifond. Hädaabifond on rahasumma, mille sa oled kõrvale pannud selleks, et seda kasutada juhul, kui pead tegema ootamatuid kulutusi. Haigestumine, töö kaotamine, remonditööd – elus võib ette tulla kõikvõimalikke takistusi.

Hädaabifond on nagu turvavõrk, mis aitab sul hakkama saada halbade üllatuste korral või aitab sul mõnda aega ära elada, kui su rahaline olukord peaks olema mingi hetk ebastabiilne. Omamoodi annab see sulle teatava vabaduse, sest sa ei pea võtma vastu rutakaid rahalisi otsuseid ja näiteks saad vältida oma võlgnevuste kuhjumist või saad vältida krediiditoodete kasutamist.

Kui palju tuleks raha kõrvale panna?

Paljud inimesed ei pane raha hädaabifondi üldse, kuna nad tunnevad, et nende sissetulek on liialt väike, et üldse mingit säästukontot pidada. Hädaabifond ei peagi aga üleöö olema tuhandete eurode suurune – selle üldine suurus sõltub täielikult sinust endast.

Spetsialistid on soovitanud, et hädaabifond võiks olla umbes nii suur, kui palju sul kulub kolme kuni kuue kuu jooksul elamiseks. See tähendab, et kui sinu sissetulek on 500 eurot, võiks hädaabifondis olla 1500 kuni 3000 eurot.

Ära aga ehmu nendest numbritest ning alusta tasahaaval. Isegi kui paned iga kuu kümme või kakskümmend eurot kõrvale, on see juba märkimisväärne edusamm.

Kus hädaabifondi hoida?

Hädaabifondi üks põhimõtteid on selle käepärasus – see raha peaks olema kättesaadav võimalikult kiiresti, sest hädaolukorra puhul ei ole sul võimalik kaua oodata.

Üks võimalusi on hoida seda summat sularahas, kuid see on üsna riskantne ning teisalt ka pisut kahjulik, sest niisama seistes sööb inflatsioon tükikese sinu rahast ära.

Alternatiivina võid raha hoida kasvuhoiusel või mõnel muul hoiukontol, mis on võrdlemisi hõlpsasti kättesaadav, tagatud riikliku Tagatisfondiga ning samas teenib see natuke intressidega juurde. See tähendab, et isegi kui raha peaks kontol seisma väga kaua, ei kaota see oma väärtust.

Kuidas hädaabifondi jaoks raha kõrvale panna?

Igapäevast elu elades võib tunduda nagu raha säästmine ei olegi võimalik. Julgeme selle väite aga ümber lükata – igaüks saab raha säästa ning säästusummad ei peagi olema väga suured. Siin on paar nippi, mida meeles hoida: 

• loo eesmärk – kõigepealt tee endale selgeks, kui palju raha sul on hädaabifondi jaoks vaja ning kui kiiresti sa tahad selle kokku koguda. Seejärel jaga kogu summa ära väiksemateks osadeks, mis on jõukohased. Näiteks kui soovid säästa 1000 eurot, jaga see ära 10 või 20 euro suurusteks tükikesteks. Nii on oma eesmärgini jõudmine märksa lihtsam; 

• jälgi oma raha – me kipume kõik tegema üsna totraid impulsioste, olgu tegemist kas või šokolaadibatooniga. Loo endale eelarve ja hakka piinliku täpsusega jälgima oma kulutusi. Kui sa tead, mille peale raha kulub, saad sa ka leida viise, kuidas vähem kulutada ja rohkem säästa;

• leia viise, kuidas teenida raha juurde. Näiteks müü maha mõned asjad, mis on jäänud kappi vedelema, võta kõrvalt juhuslikke tööotsi või tee midagi muud, mis aitab sul pisut juurde teenida. Seejärel pane kõik teenitud summad hädaabifondi ning sa ei pane tähelegi, kui kiiresti summa on kasvanud. 

Kõige olulisem on meeles pidada, et hädaabifondis olevat raha ei tohiks kulutada, kui olukord pole tõesti kriitiliselt oluline. Hädaabifond on mõeldud keerulisteks aegadeks ning see aitab vältida olukorda, kus sa pead otsima võimalusi, kust leida parim laen negatiivse krediidiajaloo korral (bedste lån trods rki) või hoopistükkis maksehäiretega, sest oled end juba lõhki laenanud. Toimi nutikalt ja hakka juba täna koguma raha oma hädaabifondi jaoks. 

Märtsikuu lõpu seisuga muutuvad taas tuhanded ID-kaardi sertifikaadid kehtetuks, mistõttu antud kaartidega enam e-toiminguid teha ei saa.

Riigi Infosüsteemi Ameti kohaselt on taas aegumas osade ID-kaartide sertifikaadid, mida tuleb turvariski vältimiseks uuendada. Turvarisk tekkis kiibi ja tarkvara koosmõjus. Kiipi muuta ei saa, kuid sertifikaatide ja kiibitarkvara uuendamisega saab kiibil olevat tarkvara kasutada nii, et see turvarisk ei avaldu.

Tele2 tootedirektor soovitab alternatiivina soetada endale turvalise Mobiil-ID. „Mobiil-ID abil on võimalik ennast identifitseerida, dokumente digitaalselt allkirjastada ja teha kõiki e-toiminguid, mida ka ID-kaardiga. Kuid seejuures ei ole vaja enam ID-kaardi lugejat, spetsiaalset tarkvara ja paroolid on võimalik sisestada oma nutitelefoni,“ rääkis Aron.

„Meil on laos olemas ligi 11 000 SIM-kaarti, mis toetavad Mobiil-ID-d. See on piisav varu, et kõik soovijad saavad tulla ja endale Tele2 esindustes Mobiil-ID hankida,“ selgitas Aron.

Politsei – ja Piirivalveameti kodulehelt saab hõlpsasti kontrollida, kas sertifikaadid vajavad uuendamist või mitte ja teenusega on võimalik liituda Tele2 esindustes ID-kaardi alusel.

Aasta lõpu seisuga oli aktiivseid Mobiil-ID kasutajaid Eestis kokku 167 000. Mobiil-ID on ainus turvaline identifitseerimisvahend nutiseadmes, mis võimaldab teha nutiseadmes pangatoiminguid, kasutada erinevaid teenuskeskkondi ja dokumente digiallkirjastada. Tele2 on jaganud juba mõnda aega Mobiil-ID võimekusega SIM kaarte, kuid leidub kliente kes ei ole veel oma sertifikaate aktiveerinud.

Politsei – ja Piirivalveameti kodulehelt saab hõlpsasti kontrollida, kas ID-kaardi sertifikaadid vajavad uuendamist või mitte ja teenusega on võimalik liituda Tele2 esindustes ID-kaardi alusel. Mobiil-ID on ainus turvaline identifitseerimisvahend nutiseadmes, mis võimaldab teha pangatoiminguid, kasutada erinevaid teenuskeskkondi ja dokumente digiallkirjastada.