Täna algava riigieksamite perioodi avab eesti keele eksam, millele on registreerunud 6970 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetajat. Homme toimub eesti keel teise keelena eksam, kuhu on end kirja pannud 2427 eksamitegijat. 

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb 16.00. Täpsem info eksami sisu kohta avaldatakse Innove kodulehel hiljemalt kl 16.

Teisipäeval, 23. aprillil toimub eesti keele teise keelena riigieksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 24. ja 25. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10.00 ja lõpeb ligikaudu 14.30.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab raadios eksamitegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ministri pöördumist saab kuulata täna, 22. aprillil kell 10 Vikerraadios ja 23. aprillil kell 10 Raadio 4-s.

Riigieksamite periood jätkub 6. mail  toimuva inglise keele eksamiga ning lõppeb 24. mail matemaatika eksamiga. Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillist juunini. Riigieksameid teeb tänavu kokku 10 179 õpilast, kellest 8352 on gümnaasiumiõpilased, 663 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1164 kutseõppeasutuste õpilased.

Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 20. juunil infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee  ja riigiportaalis www.eesti.ee

Postimehe tellitud ja Kantar Emori läbi viidud uuringust selgub, et kõige populaarsem kandidaat on sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriv Marina Kaljurand, kellele annaks oma hääle 12,5 protsenti küsitletutest.

Sotsiaaldemokraatide kandidaatide toetus kokku annab erakonnale toetuseks 15,5 protsenti, samas kui SDE üldine reiting on viimastel andmetel 11 protsenti.

Kantar Emori turundusstrateegiate juht Aivar Voog tõdes samuti, et selles uuringus hakkavad riigikogu reitingutega võrreldes silma suured erinevused, mis vihjab sellele, et Euroopa valimised on oluliselt enam isiku ja palju vähem erakonna valimised.

«Ka kandidaadi positsioon erakonna nimekirjas ei mängi nii suurt rolli kui riigikogu valimistel, seega võib viimane kandidaat saada palju enam hääli kui nimekirja teine või kolmas. Olulisem on isiku enda sobivus esindama Eestit Euroopa Parlamendis,» ütles ta.

Sotside euronimekirja tugeva positsiooni taga on Voogi sõnul just põhiliselt Kaljurannale antavad hääled, teiste erakonna kandidaatide osakaal selles on marginaalne. «Esiviisikust on erakondadeülesed kandidaadid Marina Kaljurand ja Raimond Kaljulaid, keda toetavad eri parteide valijad,» nentis Voog. «SDE toetajaid on Kaljuranna potentsiaalsete valijate seas alla 50 protsendi. Võrdluseks – Andrus Ansipit, Yana Toomi ja Urmas Paeti valiksid põhiliselt vaid nende endi erakonna toetajad.»

Tervikuna saab kõige rohkem toetust siiski Reformierakonna europarlamendi valimiste nimekiri. Seda toetaks 23 protsenti küsitletuist, kusjuures nende hulgas, kes plaanivad kindlasti Euroopa Parlamendi valimistel hääletama minna, on oravate nimekirja toetus 27,5 protsenti. Siinkohal tasub aga meeles pidada, et tavapärane erakondade toetusuuring näitas sel kuul Reformierakonna toetuseks 32 protsenti. Seega jääb Reformierakonna reiting europarlamendi valimiste kontekstis oma niiöelda toetuspotentsiaalile oluliselt alla.

Oravate populaarseim kandidaat on oodatult esinumber Andrus Ansip 11 protsendi suuruse toetusega. Urmas Paeti toetab 7,7 protsenti vastanuist, kuid hinnatud kandidaatide esikümnesse ei mahu Reformierakonna teine number, endine peaminister Taavi Rõivas.

Küll aga on suure toetusega äsja Keskerakonnast välja astunud ning üksikkandidaadina europarlamenti pürgiv Raimond Kaljulaid. Teda on valmis toetama 10 protsenti küsitletutest, kusjuures muukeelsete valijate seas kogub ta praegu 18,4-protsendilise toetuse. Tema endise koduerakonna Keskerakonna nimekirja kandidaadid kokku said toetuseks 18 protsenti ning nende populaarseim kandidaat on mõistagi praegune Euroopa parlamendi saadik Yana Toom 10-protsendilise toetusega. Muust rahvusest valijate hulgast kavatseb Toomi valida 41 protsenti küsitlusele vastanuist.

Keskerakond on üks väheseid erakondi, kelle toetus europarlamendi valimiste kontekstis on samas suurusjärgus nagu ka tavapärane toetusreiting (aprillis 17 protsenti). Ka Isamaa europarlamendi kandidaatide toetus kokku jääb samasse suurusjärku erakonna üldise reitinguga, mis oli sel kuul üheksa protsenti. Oluliselt jääb oma tavalisele reitingule alla EKRE. Aprillis toetas neid 15 protsenti valijaist, europarlamendi valimistel on EKRE nimekirja valmis toetama vaid 11 protsenti küsitletutest.