Valitsust moodustav Jüri Ratas esitas esmaspäeva hommikul president Kersti Kaljulaidile ministrikandidaadid ja neist kuue plaanidest soovis president lähemalt kuulda - tegemist oli Ratase ja Kaljulaidi esimese kohtumisega pärast seda, kui riigipea oli nimetanud ta peaministri kandidaadiks, kirjutab Postimees. 

See juhtus mäletatavasti täpselt nädal aega tagasi, 16. aprillil, Kaljulaidi Portugalivisiidi ajal, millele järgnes riigipea sõit Moskvasse. «Rääkisime tema viimastest visiitidest, rääkisime päris palju Eesti ja Venemaa suhetest ja ma andsin vabariigi presidendile üle ka oma ettepaneku valitsuse ministrite ja persoonide osas,» sõnas Ratas poolteist tundi kestnud kohtumise järel.

Jutule kutsus president kuus kandidaati: Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast Mart Järviku, Rene Koka, Marti Kuusiku ja Mart Helme ning Riina Solmani ja Urmas Reinsalu Isamaast. «Me konkreetselt nüüd kõigist kuuest ei rääkinud, aga kindlasti president soovib ju küsida, kuidas Eesti läheb edasi, mis on ministrikandidaatide mõtted – ütleme – õigusriigi küsimusest, kindlasti presidendil on enda küsimused ja mured, ja arvan, et nii see peabki olema. Ma igal juhul väga tervitan presidendi sellist initsiatiivi,» põhjendas Ratas.

Mäletatavasti oli president Kaljulaid ERR-ile antud intervjuus lubanud kutsuda endaga kohtuma ministrikandidaadid, kelle plaanidest ta kas ei saa aru või midagi ei tea.

Esimesena presidendi juurest tulnud rahvastikuministri kandidaadi Riina Solmani sõnul arutati, kuidas paremini tööd korraldada siseministeeriumis, mis saab olema mehitatud kahe ministriga. Temaga koos hakkaks ministeeriumi jagama siseminister Mart Helme, kes läheb presidendi jutule täna hommikul. «Me oleme presidendiga ammused kolleegid Eesti Energiast, tema on minu seisukohtadega üldjoontes juba varasemalt kursis, nende kohta ta aru ei pärinud.»

Küll aga räägiti sellest, kuidas soodustada lastega emade tööturule tulekut, kuidas toetada noori peresid.

Maaeluministri kandidaat Mart Järvik rääkis presidendiga ka EKRE retoorikast. «Ma olen oma väljaütlemiste eest paar korda juba nahutada saanud ja selle teema me lahendasime ilusti ära,» viitas Järvik sotsiaalmeedias jagatud skandaalsele postitusele, mille järgi juhtivat Eesti riiki «salajuudid ja sionistid».

«EKRE retoorika on juba muutunud tasapisi ja muutub veelgi. Ei näe probleemi,» ütles Järvik, kelle sõnul mindi presidendiga lahku «nagu head sõbrad».

Keskkonnaministri kandidaat Rene Kokk ütles, et neil oli presidendiga väga konstruktiivne vestlus erinevatel keskkonda puudutavatel teemadel, olgu selleks metsandus, Rail Baltic, põlevkivi, jäätmekäitlus. Kokk isiklikult ei ole Rail Balticu toetaja, vähemalt sellisel kujul, nagu see käiku läheb, aga ta ei hakka ka selle vastu töötama. «Raiumise mõttes tuleks pigem olla konservatiivne kui üle raiuda,» rääkis ta.

Ka väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kandidaat Marti Kuusik ei saanud presidendiga suheldes mööda EKRE retoorika küsimusest. «President soovitas hoida viisakat tsiviliseeritud joont. Mul ei ole mingit põhjust sellega mitte nõustuda. Kahtlemata väga hea soovitus. Suhtlus peaks olema konstruktiivne, inimlik ja partnereid austav – see peaks olema mõlemalt poolt,» selgitas Kuusik.

Teisipäeval hommikul tuleb pikaaegsel riigikogu ja valitsuse liikmel Urmas Reinsalul selgitada plaane uues rollis, võimaliku välisministri portfelli kandjana. EKRE ainsa ministrikandidaadina presidendi kutseta jäänud Martin Helme on Postimehele teadaolevalt saanud rahanduse teemadel suhelda presidendiga ka varem. Kui president Jüri Ratase esitatud valitsuse koosseisu heaks kiidab, saab see ametisse astuda arvatavasti juba esmaspäeval.

Kevadiste ilmade saabumisega peavad sõidukijuhid olema tavapärasest veel tähelepanelikumad ning teadvustama, et teel liiklevad taas kaherattaliste juhid, kellega tuleb teed jagada.

Oma ohutuse nimel saavad palju ära teha jalgratturid ise: sõites korras rattaga, tehes end liikluses nähtavaks ning täites liiklusreegleid.

Jalgrattaga sõitmine on meeldiv liiklemisviis, mis pakub füüsilist koormust, võimaldab viibida värskes õhus ja on oluliselt keskkonnasäästlikum kui mootorsõidukiga liiklemine. Kui aga pärast pikka talve ratas esimest korda välja ajada, tuleb ratas sõidukorda seada:

• kontrollida rehvirõhku;
• veenduda pidurite korrasolekus;
• teostada tehniline kontroll – kui ise ei oska seda teha, siis on võimalik viia ratas rattapoodi, kus spetsialistid ratta korda teevad.
• Meeles tasub pidada, et seaduse järgi peab jalgrattal olema:
• ees valge ja taga punane tuli;
• vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur;
• halva nähtavusega (udu, vihm) ning pimeda ajal ees valge ja taga punane tuli;
• ohuolukordadeks signaalkell;
• väga heas korras pidurid.

Enne rattaga sõitma minemist meenutame, et:

• oluline on end liikluses nähtavaks teha, et sõidukijuhtidel oleks rattureid võimalikult lihtne märgata – näiteks kanda erksamaid riideid;
• ka jalgratturid peavad oma manöövritest varakult käemärguannetega märku andma, et kaasliiklejad oskaksid nendega arvestada;
• ka jalgrattur on juht ning ta peab järgima liiklusmärkide järgi toimuvat liikluskorraldust;

• kergliiklus- või kõnniteel sõites peab rattur alati arvestama seal liikuvate jalakäijatega ning neist möödudes olema eriti tähelepanelik ja valima jalakäija kiiruse.