Tele2 personalijuht Helena Evert räägib, et värbajad vaatavad järjest enam kandideeriva inimese sotsiaalmeedia profiili ja hoiatab asjade eest, mida ei tohiks mingil juhul postitada.

Helena Everti sõnul ei keela Eesti seadused tööandjal uurida kandidaadi tausta avalikest allikatest, nagu sotsiaalmeedia. “Kui seda tehakse, siis peaks ka inimest andmete kogumisest teavitama,” ütles Evert.

“Sotsiaalmeedia kanalitest kasutavad värbajad inimeste leidmiseks peamiselt LinkedIni. “Facebook, Twitter, Instagram ja muud sotsiaalmeedia kanalid aga kujundavad esmamulje inimese väärtustest ja võimalikust sobivusest ettevõttega. Kui siin on ebakõlad, siis võib see töökoha leidmisel saatuslikuks saada,” ütles Evert.

“Isegi kui inimese profiil on privaatne, siis tasub postitamisel arvestada, et konto omanikul puudub tegelikult kontroll, kes või mida tema piltide ja sissekannetega tehakse,” lisas Evert.

Asjad, mida ei tohiks suhtlusmeedia kontodele mingil juhul postitada

Helena Everti sõnul viiakse järjest rohkem tööintervjuusid läbi arvuti vahendusel, mitte silmast silma. “Sellisel puhul on informatsioon tahes-tahtmata veidi poolik ning sotsiaalmeediast tekkinud mulje võib taustuuringu tegemisel kaalukeeleks saada,” lisas Evert.

1. Tööandjat halvustav jutt

Nagu ka tööintervjuul, ei tasu oma praegust või eelmist tööandjat halvustada ka internetis. Tulevane tööandja vaatab, et kui oled valmis praegust ülemust avalikult solvama, mis takistab seda tegemast siis järgmisega.

Tööandja halvustamine ei tähenda ainult teksti, vaid ka näiteks ebasobivate piltide postitamist, laikimist ja jagamist. Näiteks n-ö „naljapildid“, kus on läbi huumori viidatud, kui nõme on tööandja või ülemus. Ka sellised kahemõttelised postitused jäävad silma, sest igas naljas on terake tõtt.

2. Solvavad kommentaarid

Rünnakud rassi, soo, religiooni või mis tahes muu rühma kohta on täiesti kohatud. Inimene esindab internetis ka oma ettevõtet ning keegi ei soovi, et firma töötaja teeks sotsiaalmeedias näiteks rassistlikke kommentaare.

3. Sündsusetud fotod

Lihtsalt ära postita pilte, mida sa ei taha, et ülemus või vanemad näevad. Ka privaatsele kontole. See ei tähenda, et pead esinema kellegi teisena, kuid pigem pane üles materjale, mis ei kujuta sind reede õhtul uduse pilguga baarist väljumas, vaid näitavad sinu väärtusi positiivsest küljest – näiteks hobisid.

Sinu brutopalgast läheb lisaks muudele maksudele maha ka tulumaks (20%), kuid seda ei tule maksta kogu brutopalgalt. Nimelt on Eesti elanikele kehtestatud maksuvaba tulu. See on osa Sinu töötasust, millelt tulumaksu maksma ei pea. Praegu on see summa, millelt tulumaksu maksma ei pea 180 eurot kuus ehk 2160 eurot aastas. Uuest aastast tõuseb aga tulumaksuvaba miinimumi summa 500 euroni kuus ehk 6000 euroni aastas.

Sellega seoses hakkavad mõned inimesed tänasest palgast rohkem raha kätte saama, teised aga vähem. Nii võib näiteks täna 600 eurot kuus brutopalgana teeniv inimene uuest aastast koguni 64 eurot igakuiselt enam kätte saada ja 1500 eurot teeniv inimene 31 eurot, kuid 1800-eurose brutopalga juures tuleb juba loobuda 3 eurost kuus ning 2150-eurose juures kaotab inimene 36 eurot.

Seda, kui palju muutub Sinu sissetulek 2018. aastal käesoleva aastaga võrreldes, saad arvutada lihtsa palgakalkulaatoriga

Hea võimalus tekitada säästupuhver

Rahaasjade Teabekeskuse mulluse uuringu järgi peab 86% eestimaalastest raha kogumist või säästmist tähtsaks. Samas on läbi aastate olnud muretrendiks see, et ligi veerandil leibkondadest ei ole sääste üldse. Säästude puudumise tõttu on leibkonnad haavatavad ja ootamatused võivad pere-eelarve kergesti miinusesse viia. Uue seadusemuudatusega saavad aga paljud pered järgmisest aastast alates rohkem palka. See on hea võimalus hakata rohkem panustama ka pikaajalistesse rahakogumise eesmärkidesse. Näiteks tekitada perele ootamatustega toimetulekuks säästupuhver, mis sisaldab 3–6 kuu kulutuste summat.

Alusta eelarvest

Selleks, et suurem palgasumma „ära ei sulaks“, on mõistlik koostada eelarve. Sageli on aga meie elutempo nii kiire, et jõuame ära maksta vaid jooksvad arved. Nii tekib paraku olukord, kus me ei süvene, kuhu meie raha igapäevaselt tegelikult kulub. Selge pilt väljaminekutest võimaldab aga nii lühi- kui ka pikaajaliselt oma kulutusi planeerida ja vältida rahaliselt keerulist olukorda. Seega tuleks moodustada oma rahaasjadest tervikpilt ehk koostada eelarve. Selle kirjapanekuks kasuta näiteks Exceli tabelit, tarbijaveebis olevat eelarve blanketti, erinevaid äppe või tavalist pliiatsit ja paberit.