EESTI ELU

Päästeamet pakub välja 8 näpunäidet, mida koristuspäeval päriselt ära teha

Teeme Ära talgupäev on ideaalne võimalus heita pilk enda ümber ning luua ohutum elukeskkond iseendale ja oma lähedastele.

Kodu: alusta iseendast! Alati ei pea kellegi teise tagant koristama, vaid vaata kõigepealt enda ümber. Korrasta oma kodu – pese puhtaks aknad, võta tolm, vaata, et suitsuandur oleks töökorras. Kontrolli üle küttekolded ja lisa kalendrisse meeldetuletus korstnapühkijale helistamiseks või elektritööde spetsialisti kutsumiseks.

Hoovid ja kodu ümbrus: ülemaailmsel koristuspäeval ei pea sa minema kuhugi kaugele, vaid piisab sellest, kui sa oma koduümbruse puhtaks teed! Korralda koos pere ja sõpradega üks tore talgupäev värskes õhus. Lehti ja oksi lõkkes põletades jälgi kohaliku omavalitsuse nõudeid ning pea meeles lõkke tegemise ohutusjuhiseid: http://kodutuleohutuks.ee/tuleohutus-suvel/

Keldrid ja garaažid: koristamise käigus leitud vanu rehve, õlisid, värve, lakke, liime, väetiseid, mürke (rotimürk), atsetooni, elavhõbedat, torupuhastusvahendeid või muid ohtlikke ja tundmatuid kemikaale ei tohi tavaprügikasti visata, vaid need tuleb viia kohalikku jäätmejaama või kogumispunkti. Kokkukorjatud või leitud ohtlikud jäätmed tuleb panna suletavasse anumasse või paksema kilekoti sisse koos pakendiga. Kindlasti ei tohi ohtlikke  jäätmeid viia metsa alla või loodusesse. Lähimad jäätmejaamad ja kogumispunktid leiad veebist: kuhuviia.ee. Tutvu ka jäätmete sortimisõpetusega.

Trepikojad: vaata, et sinu kortermajas asuvad koridorid ja väljapääsud oleks kergesti läbitavad ja põlevmaterjalidest puhtad. Trepikodades ära hoiusta lapsevankreid, jalgrattaid, potililli ega muud vaba liikumist takistavat kraami. Mõtle selle peale, et kui sa peaksid majast kiiresti väljuma, kas uksed ja aknad avanevad nii nagu vaja.

Kasutuseta seisvad ja mahajäetud hooned: Eestis on väga palju kasutuseta seisvaid hooneid. Kui üks neist kuulub sulle, siis ole hea ja mine vaata oma valdused üle – sule sissepääsud, niida muru, riisu lehed, paranda katus!

Katteta kaevud: kui kaevu kivi- või puitkonstruktsioonid on lagunenud, võivad need tõsise õnnetuse põhjustada. Kutsume kõiki talgupäevast osavõtjaid üles teatama kaanteta kaevudest ja teistest ohtlikest rajatistest päästeala infotelefonile 1524 või märkima selle asukoha veebilehel: anna-teada.ee.  Mugavaks teavituste saatmiseks on olemas mobiilirakendus nii AndroidiiOSi kui Windows Phone jaoks.  Märgi kaardil probleemne asukoht ja lisa lühike selgitus, tee probleemsest kohast ka foto ning lisa see teatele. Rakendus edastab sinu teate vastavalt määratud koordinaatidele kohalikule omavalitsusele või Maanteeametile.

Sinu oma inimesed: kui oled oma maja, keldri, garaaži, aia või hoovi korda teinud, siis ole hea ja ulata abikäsi ka oma lähedastele – näiteks külasta vanemaid või vanavanemaid ning aita ka nende elukeskkond ohutumaks muuta! Lisaks võid ka surnuaialt läbi põigata, kindlasti on sügise saabudes seal nii mõndagi korrastada.

Pea meeles! Kui leiad koristustööde käigus lõhkekeha, tuleb helistada hädaabi numbrile 112. Seda ka siis, kui te ei ole kindel, kas tegu võib olla lõhkekehaga, aga kahtlus on. Kahtlast eset ei tohi liigutada ega kaasa võtta. Hoiatage läheduses viibivaid inimesi ja ärge laske kedagi leitud eseme lähedusse. Helistage häirekeskuse numbril 112 ja täitke sealt saadud juhiseid.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda juhib tähelepanu võimalikule ebavõrduse tekkimisele ühiskonnas

Foto on illustratiivne

Justiitsministeeriumis on valmimas kohtutäituritelt avalik õiguslike nõuete ära võtmise kontseptsioon, mille jõustumisel suurenevad riigi kulud võlgnikega tegelemiseks 5,5 miljonini euroni aastas. Lisaks suurendab kontseptsiooni jõustumine ebavõrdsust ühiskonnas, kuna riigi kõik maksumaksjad osalevad riiginõuete võlgnike (keda on ca 10% Eesti elanikkonnast) täitemenetluse kulude tasumisel.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsleri Kristi Hundi sõnul on olemasoleva vabatahtliku kohtutäiturite süsteemi lõhkumine lõpuni läbi analüüsimata nii rahalisest vaatest kui ka inimese – nii võlgniku kui ka sissenõudja vaatest.

„Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on 18 aasta jooksul ennast riigi jaoks igati õigustanud – kasvanud on nõuete täitmise efektiivsus ja täitemenetluse esimese 4 kuuga täidetakse pea 50 % nõuetest,“ selgitas Kristi Hunt. „Täiturid tagastavad sissenõudjatele aastas 200 miljonit eurot ehk 1,8% riigieelarvest,” lisas Kristi Hunt. Samas on võlgnikke, kes peavad õigeks hoida oma sissetulekud väikestena, et mitte maksta tagasi võetud laene, järelmakse ega täita muid võetud kohustusi. Sisuliselt on tegemist inimestega, kes elavad kaaselanike ja Eesti ühiskonna arvelt ning kes nõuavad vaid enda õigusi, märkamata oma kohustusi. Selliste võlgnikega tegelemine ongi kohtutäituri töös kõige keerulisem ning paratamatult mõjutab see kohtutäiturite töö tulemuslikkust.

Justiitsministeerium on koostöös Rahandusministeeriumiga algatanud riiginõuete sundtäitmise nö lihtsamate toimingute sh pangakontode arestimised, üleandmise Maksu- ja Tolliametile, et teostada täitetoimingud võimalikult efektiivselt, so vaid arvutitesse laetud algoritmide alusel. „Oluline on mõista, et iga täitemenetluse taga on alati konkreetne inimene koos kõikide erisustega enda majandustegevuses ja pereelus ning seetõttu on iga menetluses olev täiteasi individuaalne ja unikaalne, mida ei ole võimalik täies ulatuses algoritmi sisse kirjutada. See, mida on võimalik automatiseerida, on olemasolevate seaduste piires juba tehniliselt lahendatud“ selgitas Kristi Hunt.

Justiitsministeeriumi poolt kavandatava kohtutäituritelt avalik õiguslike nõuete ära võtmise kontseptsiooni jõustumisega kasvavad riigi kulud täitemenetluste läbiviimiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul 5,5 miljoni euroni aastas, mille kokkuvõttes maksavad kinni kõik Eesti riigi maksumaksjad. Võlgnike käest täiendavalt saadavateks tuludeks planeerib riik 200 000 – 600 000 eurot.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul tuleks riigil keskenduda õigusloomelistele küsimustele, et ühelt poolt oleks täitemenetlus lahendatud õiguslikult ühtse tervikuna ja üheselt mõistetavalt ning teiselt poolt ei oleks Eesti riigis võlgnikul võimalik nii lihtsalt end varatuks muuta.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on riigi loodud avalik-õiguslik organisatsioon, mille liikmeteks on kõik valdkonnas tegutsevad pankrotihaldurid ja kohtutäiturid. Koja visioon on kasvatada Eestist võlavaba kultuuriga ühiskond, teadvustades võlavaba elu väärtusi ning anda inimestele nõu, kuidas planeerida oma finantskäitumist nii, et võlad jääks üldse tekkimata.

MTA infosüsteemides tuleb mitmepäevane katkestus

https://www.emta.ee/et

Maksu- ja tolliameti (MTA) infosüsteemides algab reede pärastöõunal mitmepäevane katkestus ning kõik teenused on taas töökorras hiljemalt 8. mai õhtuks. 

Katkestuse ajal on peatatud e-maksuameti/e-tolli ja MTA andmebaasidega seotud X-tee teenuste töö. Samuti ei ole sel ajal võimalik teha muid päringuid MTA infosüsteemidesse.

MTA teenuste osakonna juhataja Triin Raaper märkis, et üldine soovitus kasutajatele on planeerida kõik MTA infosüsteemide ja andmebaasidega seotud toimingud enne või pärast katkestust. Näiteks on 10. mail tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) esitamise tähtaeg. Kui pärast katkestust läheb TSD esitamisega kiireks ja enne seda teha ei jõua, siis tuleks tasuda maksud 10. kuupäevaks ja deklaratsioon esitada hiljem järgi.

Tähele tasub panna, et seoses katkestusega ei ole võimalik teha ka päringuid MTA infosüsteemidesse. „See tähendab, et inimesed ei saa teha näiteks võlapäringuid ja kontrollida käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit,“ ütles Raaper.

Katkestus on tingitud e-maksuameti/e-tolli tehnilistest ümberkorraldustest, et muuta MTA pakutavad e-teenused uuenduslikumaks, töökindlamaks ning automatiseeritumaks. Praeguses teenuse arendamise etapis luuakse paremaid lahendusi kasutajate, isikute, pääsuõiguste ja autentimise haldamiseks.

Kui MTA-ga seotud X-tee teenused on tõenäoliselt kasutatavad juba 6. maist, siis e-maksuameti/e-tolli taasavamiseni võib eeldatavalt minna kuni 8. mai õhtuni.

Juhiste ja soovitustega, mida katkestuse korral teha, saab tutvuda MTA kodulehel: https://www.emta.ee/et/katkestus. Lisainfo saamiseks saab pöörduda  kliendiinfo telefonidele: ärikliendi infotelefon on 880 0812, erakliendi infotelefon 880 0811 ja tolliinfo telefon 880 0814.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD