EESTI ELU

Tasub teada: võõrad pääsevad kohtingurakenduste infole lihtsalt ligi

Küsitlusfirma Norstat värskelt läbiviidud küsitlusest selgub, et ligi kolmandik Eesti noortest kasutab kohtingurakendusi. Sellel on ka teine pool – tuleb välja, et kohtingurakendused nagu Tinder, Bumble ja Mamba koguvad meie kohta salaja informatsiooni, mis on suhteliselt kergesti võõraste poolt häkitav.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul koguvad deitimisrakendused palju rohkem infot, kui me arvame. “Suhtlusäpid näevad füüsilist asukohta ning näiteks Facebooki käitumist, mis räägib meie kohta juba väga palju. Firmad kauplevad omavahel selle infoga, et meile paremini reklaami müüa,” selgitas Aron.

Aroni sõnul testis küberturvafirma Kaspersky hiljuti populaarsemate suhtlusäppide turvalisust ning leidis, et need on väga lihtsalt häkitavad. “Nii võivad võõrad silmad näha näiteks meie konkreetset asukohta, milliseid sõnumeid me oleme vahetanud ja sisuliselt kõike, mida äpp on telefoni salvestanud,” ütles tootedirektor.

“Test näitas, et info on tihti viletsalt turvatud või üldse krüpteerimata ja mõne äpiga said tarkvaraeksperdid saata lihtsalt inimeste nimel ka libasõnumeid,” ütles Aron.

“Turvariski vähendab avaliku WiFi-võrgu asemel VPN võrguühenduse ning ka telefonis viirusetõrje kasutamine,” lisas ta.

Aiatööriistade hooldamise ja hoiustamise ABC

Võrumaa Teataja

Aiatööriistade eest tuleb hoolitseda nii kiire aiatööde perioodi vältel kui ka enne talvekorterisse panemist, et need intensiivsele kasutamisele vastu peaksid ning järgmisel hooajal omanikku särava ja teravana tervitaksid.

Paljude hobiaednike jaoks on hunnikus aiatööriistad kuuri põrandal, pisut mulda eelmise päeva aiatöödest murukääridel ja kerge rooste lõikuri teral täitsa tavaline asi. Tegelikult aga lühendab vale hoiustamine ja hooldamine ka hinnalisemate tööriistade eluiga märgatavalt.

Korrektselt hooldatud aiatööriistad peavad hoolimata hinnast kaua vastu, lõikavad täpselt ega hakka kuigi lihtsalt roostetama.

Fiskars Eesti AS esindaja Tõnu Kõrge jagab juhiseid, kuidas aiatööriistade eest hoolitseda.

Puhastamine

Aiatööriistade puhastamine ei ole lihtsalt väljanägemise seisukohalt oluline, vaid aitab kääridel, lõikuritel ja saagidel kauem teravana püsida ja täpsemalt lõigata.

Väiksemaid ja tihemini kasutuses olevaid nuge, saage ja kõplaid võib pärast iga kasutuskorda lihtsalt lapiga puhastada. Kõik, mis peab jõudma talvekorterisse või mida igapäevaselt ei kasutata, tuleks seebivahuse veega puhtaks pesta, pehme lapiga korralikult kuivatada ning seejärel kanda peale õli või roostevastane määre. Muruniidukilt tuleb pärast iga kasutuskorda eemaldada niitmisest jäänud mustus ja rohi ning vajadusel õlitada liikuvad ning kergelt roostetavad detailid. Väikese “kreemitamisega” hoiame aiatarvikutelt rooste eemal. Samamoodi tuleks käituda kirvega – puhastamine pärast iga kasutuskorda aitab säilitada tera pikema eluea.

Kui peakski juhtuma, et pärast hooaja lõppu jäävad tööriistad puhastamata, tuleks aiatarvikute pesemine ning terade, liitekohtade ja vedrude õlitamine kohe kevade saabudes esimese asjana ette võtta. Siis tuleks ka veenduda, et tööriistad on terved, töökorras ja kindlalt kinnitatud.

Eriti kehtib see vanemate kirveste puhul, millel vars puidust ja kirvepea pole integreeritud varre disaini.

Roostest vabanemine

Kui tööriistade eest hoolitsemine ei ole sinu tugevaim külg ja rooste on end tööriistal sisse seadnud, tuleb ette võtta suurem puhastamine. Valmista seebivesi, pese, kuivata ja kata seejärel roostetanud ese niisutava õliga. Alles siis võta appi terasvill või liivapaber soovimatu rooste eemaldamiseks. Kogu protsess võtab küll aega, ent pärast rooste eemaldamist on töövahendid mõneks ajaks kaitstud. Edaspidi puhasta töövahendid enne rooste puremist!

Hoiustamine

Kuuri põrandal või seina najal hunnikus seistes hõõrduvad tööriistad üksteise vastu ja muutuvad nüriks. Lisaks võtavad nad niimoodi ka palju ruumi ning vajalikult hetkel õige tööriista leidmine hiiglaslikust hunnikust võib päris keeruliseks osutuda. Terasest ja metallist tööriistade suurimateks vaenlasteks on kuumus ja niiskus, mistõttu on selliste töövahendite korrektseks hoiustamiseks eriti oluline just kuiv keskkond. Hoolitse oma töövahendite eest ja meisterda neile nagid või konksud. Riputades võid olla kindel, et põrandale kogunev niiskus ei saa neile liiga teha ning kääride, saagide ja lõikurite eluiga pikeneb seeläbi märgatavalt. Vanadest, perereliikviaks muutunud tööriistadest võid aga dekoratiivse seina disainida. Kuid ka sellised tööriistad tasub aeg-ajalt üle vaadata ja vajadusel puhastada.   

Vedrudega tööriistad tuleks peale kasutamist kindlasti sulgeda või lukustada, et vedru ei peaks seistes taluma tarbetut pinget. Teravaid tööriistasid aitavad kaitsta spetsiaalsed hoidikud, mis on loodud kaitsma näiteks kirve pead liiva, metallesemete ja mulla eest, mis kõik muudavad tööriistad nüriks ning seda ka siis, kui tarvikut parajasti ei kasutata.

Teritamine

Pidevas kasutuses olevad terariistad muutuvad nüriks ning vajavad korrapärast teritamist. Tihti aga kasutavad inimesed tööriista viimse hetkeni ja hakkavad teritama alles siis, kui endal töötegemine keeruliseks muutub. Tegelikkuses ei ole teravad tööriistad mitte ainult töö kvaliteedi saavutamiseks olulised, vaid näiteks terav kirves aitab ka puu lõikekoha kiiremale paranemisele kaasa. Teritatud tarvikud tagavad puhta lõike ja seeläbi haigustekitajate väiksema leviku. Kõige lihtsam on tööriistu teritada teemantviiliga ning neid võiks teritada pärast puhastamist, et järgmisel korral oleks kohe töökorras vahend võtta.

Hoiatus: arvuti veebikaamera tuleb alati kinni katta

Võrumaa Teataja

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul jälgivad erinevad ettevõtted igapäevaselt kõiki meie toiminguid internetis ja levinud linnalegend vastab tõesti tõele – võõrad saavad salaja käivitada viirusega nakatatud arvuti või nutiseadme veebikaamera ning meie järgi otseselt luurata.

Katrin Aroni sõnul on inimeste internetitegevuse kohta nii-öelda “toimikud” ning peamiselt kasutatakse seda kas paremate ja personaalsemate teenuste või reklaami pakkumiseks. “Suunatud reklaam ongi see, mille järgi kasutaja saab kõige lihtsamalt aru, et tema liikumist veebis jälgitakse,” ütles Aron.

“Teine lihtne näide kasutaja tegevuse jälgimise kohta internetis on erinevate veebisaitide omavaheline koostöö. Näiteks kui otsid midagi Amazonist, siis võid kindel olla, et saad kohe sama tüüpi reklaami ka Facebookist,” lisas Aron.

“Google ja sotsiaalmeedia teavad iga meie liigutust ja oskavad prognoosida palju rohkem, kui me ise arvame. Näiteks eelmist, praegust ja ehk ka tulevast elukaaslast, seksuaalset orientatsiooni, tuju, hobisid, tarbimiseelistusi ja krediitkaardi andmeid,” ütles Aron.

Aroni sõnul kasutavad inimesed privaatsuse hoidmiseks tihti veebilehitseja salastatud režiimi, mis ideaalis tähendab, et kasutuse infot ei salvestata, kuid see pole lõpuni kindel. “Üldjuhul seostatakse andmed ja muu teave inimesega IP-aadresside abil. Kui kasutada spetsiaalset programmi, näiteks Hot Spot Shield, mis peidab IP-aadressi, siis on meid palju raskem jälitada,” ütles Aron.

“Samuti ei tasu hoida suhtlusmeedia kontosid pidevalt sisselogituna, sest see võimaldab sotsiaalmeedia ettevõttel ka inimese muid veebitegevusi jälgida,” lisas Aron.

Spetsialisti sõnul pole Google’i või Facebooki “toimik” kaugeltki nii suur turvaoht kui küberkurjategijate tegevus. “Kui arvuti, nutiteler või veebikaamera on nakatatud pahavaraga, siis on võimalik selle kaudu inimesi jälgida või pealt kuulata. Kõige lihtsam ennetustegevus on kaamerasilm lihtsalt kinni katta,” ütles Aron.

“Kel kahtlus, see saab paari klikiga selgitada välja, milline sideliiklus arvutist välja läheb ning vaadata parasjagu töösolevaid rakendusi ning niimoodi leida ründvarale viitavaid peitrakendusi,” lisas ta.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD