EESTI ELU

Enam kui 2000 kodu said talgute raames uued postkastid

Teeme Ära talgupäeva raames korraldati Eestis 300 postkastitalgut, et kinkida kogukonnaga Eestile juubeliaastal kihelkonnavärvid ja ilusad postkastid. Tasuta grupipostkastid kinkis kogukondadele Omniva.

Kõige rohkem postkastitalguid korraldati Saaremaal (38 postkastitalgut), Tartumaal (25) ning Valgamaal (22). Kokku jagati kogukondadele 372 tasuta kaheksa- või viiekohalist grupikasti ning uue postkasti said endale kokku 2030 kodu.

“Kaasaegsed kihelkonnavärvides postkastid on nüüd omamoodi kogukonna maamärgiks ning kohalikuks identiteedi kandjaks. Kindlasti jäävad talgute raames korda tehtud ning kihelkonnavärvides postkastid avalikus ruumis silma, eriti kui nad paiknevad kogumina – külatänavate otstel, poodide, bussipeatuste, külakeskuste juures,” ütles Omniva jaotusvõrgu juht Jaaks Saar.

Maapiirkondades levinud grupipostkastid on tihti kohaks, mida ühe ja sama piirkonna elanikud pidevalt kõik külastavad. Saare sõnul võib neid tinglikult nimetada ka kogukonna keskuseks, kuna tihtipeale asub samas kohas ka küla teadetetahvel, kus saadakse või jagatakse informatsiooni.

5. mail peetud üle-eestilise Teeme Ära talgupäeva üheks üleskutseks oli tuua rohkem värvi meie elukeskkonda ning kinkida Eestile oma kodukihelkondade värvid. Koostöös Omnivaga said sel aastal kiiremad talgujuhid tellida oma kogukonnale uued grupipostkastid. Ühise talgutööna võis valmistada postikastialused, värvida need oma kodukihelkonna värvidesse ning paigaldada seejärel postkastid.

Peaminister külastab suurõppust Siil

Peaminister Jüri Ratas FOTO: Aigar Nagel

Peaminister Jüri Ratas külastab reede ennelõunal Tartus suurõppust Siil, mis on osalejate arvult Eesti ajaloo kõige ulatuslikum kaitseõppus.

Ratas külastab Kaitseliidu Tartu malevat, kus toimub kahe kompanii formeerimine, ja Lõuna maakaitseringkonna ning politsei- ja piirivalveameti ühendstaapi, kus ta saab ülevaate 14. maini kestva õppuse käigust.

Ratas tunnustab kõiki suurõppusel osalevaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid, kaitseväelasi ning politsei- ja päästetöötajaid, kes on valmis andma riigikaitsesse oma panuse, samuti nende pereliikmeid ja lähedasi, kelle mõistev suhtumine võimaldab neil õppusel osaleda. Peaministri sõnul väärivad tänu ka õppeasutused, tööandjad, maaomanikud ja ettevõtjad, kelle toetusel niivõrd mastaapne riigi kaitsevõime harjutamine teoks saab.

Eile alanud suurõppusel Siil osaleb kokku ligi 15 000 inimest nii Eestist kui liitlas- ja partnerriikidest, et harjutada laiapindse riigikaitse toimimist.

Mikser Marrakeshis: Euroopa on rändeküsimuses kriisiseisundi ületanud

Välisminister Sven Mikser osales Marrakeshis Rabati protsessi* V ministrite kohtumisel, kus ta rõhutas ühise vastutuse olulisust rändeküsimustega tegelemisel ning vajadust pikaajaliste lahenduste järele.

„Ränne on tänapäeva maailma globaalseks fenomeniks ja sõltumata geograafilisest asukohast on see ühel või teisel määral mõjutanud meid kõiki. Eesti asudes Euroopa põhjapoolses nurgas tajub selgelt migratsioonist tulenevaid riske ja ühtlasi ka võimalusi,“ ütles välisminister Mikser oma sõnavõtus. „Peame püüdlema rändeküsimustes ühiste lahenduste poole ning jagama selles küsimuses ka vastutust,“ kinnitas ta.

Mikser sõnas, et rändeküsimuse lahendamine oli päevakorras kõrgel kohal ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. „Eesistujana panime Euroopa Liidus rõhku rände algpõhjustega tegelemisele, ebaseadusliku rände ennetamisele, põgenike smugeldamise ja inimkaubanduse vastasele võitlusele ning nende valdkondadega tegelemiseks vajalike rahaliste vahendite tagamisele,“ rõhutas Mikser. „2017. aasta lõpuks oli migratsioonivoog Euroopasse võrreldes 2015. aastaga vähenenud kuus korda,“ sõnas ta.

Välisminister tõi välja, et edu on olnud võimalik saavutada ainult tänu tihedale koostööle Aafrika partneritega. „Tänu ühistele pingutustele on Euroopa rändeküsimuses kriisiseisundi ületanud ning Aafrika on võimeline migratsiooni ohjeldama,“ kinnitas ta. „Me oleme jõudnud juba käegakatsutavate tulemusteni, kuid oluline on praeguses faasis keskenduda pikaajalistele ja jätkusuutlikele lahendustele, eriti rände algpõhjustega tegelemisele,“ sõnas Mikser lisades, et Rabati protsess on selle jaoks väga heaks platvormiks. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD