Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse hiljutisest pärimisteemalisest uuringust selgus, et kolmandik eestimaalasi ei tea või ei ole mõelnud sellele, kes on nende pärijateks, ning iga viies elanik ei ole teadlik, et lisaks varale päritakse ka võlad.

Tänapäeva majanduselu eripäraks on eraisikute suur laenukoormus, sh eluasemelaenud. Eestimaalaste finantskohustuste jääk 2016. aasta lõpu seisuga oli 8,4 miljardit eurot ning laenu-, järelmaksu- ja liisingukohustusi omas 41% majapidamistest.

Kuigi lähedase surm on alati ootamatu ja kurb sündmus, kaasneb sellega lisaks hüvastijätmisele ja leinale ka juriidiline asjaajamine. Probleemide vältimiseks on oluline, et teadvustaksime pärandamisega seotud küsimusi juba oma eluajal.

Millest alustada ja kelle poole pöörduda siis, kui Sinu lähedane on surnud?

Pöördu notarisse ja algata pärimismenetlus. Eestis kehtib pärimise puhul loobumissüsteem. See tähendab, et inimese surma korral läheb pärand automaatselt tema pärijatele üle. Pärimisseaduse kohaselt loetakse pärand automaatselt vastuvõetuks, kui pärandist pole loobutud. See võib ekslikult tekitada arvamuse, et pärandi vormistamiseks ei pea üldse midagi tegema. Selleks, et näiteks lahkunu kinnisvara enda nimele registreerida või tema kontolt raha välja võtta, tuleb algatada pärimismenetlus notari juures.

Informeeri võlausaldajaid. Alati tasub võlausaldajat (panka või teisi krediidiasutusi, aga ka korteriühistut, telekomifirmat) teavitada lähedase surmast esimesel võimalusel ja juba enne pärimisõiguse omandamist, sest surnud inimesel võivad olla erinevad kindlustuskaitsed, mis tema kohustused tagavad ja pärija ei pruugigi seda kohustust pärida.

Matusetoetuse saamiseks pöördu panka. Kuna pärimismenetlus võib võtta aega ja lähedase matmisega seonduvad kulud võivad käia üle jõu, on paljud pangad otsustanud surnu kontol olevatest rahalistest vahenditest välja maksta matusetoetuse. Summa makstakse välja tavaliselt isikule, kes esitab matuse korraldamisega seotud kviitungid, arved (sh veel tasumata arved). NB! matusetoetuse puhul on tegemist panga enda otsusega, mitte seadusest tuleneva kohustusega.

Levinumad probleemid pärimisel

Pärimisasjad jäävad õigel ajal vormistamata. Ekslikult arvatakse, et see on vanemate inimeste teema. Tegelikult esineb surmasid igas vanuses. Eelmise aasta statistika kohaselt suri Eestis 3153 inimest vanuses 25-64, enamus surmadest oli põhjustatud haigustest.

Teadmatus oma pärijatest. Tänapäeval on levinud registreerimata kooselu, mille puhul ei ole elukaaslased üksteise seaduslikeks pärijateks. Samuti on keeruline olukord kärgperede puhul, kus pärijate ring võib olla väga lai.

Notariaalse testamendi sõlmimise võimalust kasutatakse vähe. Seadusega ettenähtud pärijate ringi või vara jaotust pärijate vahel saab testamendiga ise määrata. Hetkel kasutab seda võimalust vaid viiendik kogu elanikkonnast.

Koos varaga pärandatakse edasi ka laenud ja muud finantskohustused. Osa inimesi ei tea, et pärandi hulka kuuluvad ka kohustused. Oma lähedasi saab võlgade pärimisest kaitsta elu- või laenukindlustust sõlmides.

Nõuanded vastutustundlikuks pärandamiseks

1. Teadvusta, et koos varaga pärandad edasi ka oma kohustused

Selleks, et kaitsta oma lähedasi ootamatuste eest, on oluline selgeks teha, kellele ja mida me tulevikus pärandame ning kas pärijad saavad kohustuste ülevõtmisega hakkama.

2. Finantskohustuste olemasolul kaalu elu- või laenukindlustuse sõlmimist

Sinu haigestumise või surma korral saab kindlustus leevendada teiste pereliikmete õlule jäävaid kohustusi.

3. Kui soovid muuta seadusjärgsete pärijate ringi, jätta kedagi pärandist ilma või suurendada pärandiosi ja anda muid korraldusi, siis vormista notariaalne testament

Notariaalne testament on tähtajatu ning seda saab vajadusel muuta ja tühistada. Notariaalse testamendi vormistamine maksab 40 euro ringis.

4. Küsimuste korral võta ühendust notariga

Notarid annavad asjatundlikku nõu pärimisteemasid puudutavates küsimustes. Leia sobiv kontakt veebilehelt notar.ee

Soome rahvastikuregistri andmetel elab Soomes pea 52 000 eestlast, kellest ligi 25 000 on seal ka ametlikult tööl, kuid kaugeltki mitte kõik eestlased ei ole end ametlikult Soomega sidunud – samadele andmetele toetudes töötab tegelikult Soomes hinnanguliselt 100 000 eestlast. Nende seas on rohkelt mehi, kes pendeldavad edasi-tagasi Soome ja Eesti vahet, et pakkuda oma perele võimalusi, mida Eestis töötades pakkuda ei saaks, tuues seejuures ohvriks vähese koosolemisaja lähedastega. Hinnanguliselt on pendeltöötajaid 15 000.

Eesti rahvastikuregistri andmetel elab 2017. aasta seisuga Soomes 24748 meest, kellest 11494 on ka isad. Nendest omakorda 8368 käib ametlikult Soomes tööl. Ametlikud numbrid aga ei peegelda täit tõde, sest rändestatistika põhineb inimeste vabatahtlikul elukoha registreerimisel rahvastikuregistris ja Eesti poolelt seda arvu hinnata on keeruline. Märgatav osa välismaale tööle ja elama läinud inimestest ei teavita rahvastikuregistrit oma kolimisest ja seetõttu on põhjust arvata, et tegelik välismaal elavate inimeste ja ka pendelisade arv on kordades suurem. Lisaks pendeltöötajatele leiab Soomest ka hooajatöölisi, kes käivad puhkuse ajal lisateenistust otsimas, ja neid, kes sisse on kirjutatud endiselt Eestisse. Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna doktorandi Keiu Telve sõnul on tööränne arvuliselt kõige raskemini hinnatav rände vorm, kuid hinnata saab suurusjärke ehk kui suurt hulka Eesti inimesi see mõjutab.

Miks lummab töö välismaal?

Peamine põhjus, miks otsustatakse välismaale tööle minna, on pere majandusliku heaolu parandamine. Telve magistritööst selgus, et üheltpoolt suunab mehi Soome tööle soov saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks soetada perele eluase ning teisalt tuntakse ka survet vastutada pere üldise heaolu eest. Viimast aitab aga toetada suurem sissetulek. Näitena võib tuua ehitussektori – kui Eesti keskmine brutopalk ehitussektoris on 2016.aastal 1112 eurot, siis Soomes on see vähemalt topelt suur. Ometi on ka Eesti ehitussektoris kasvu näha – 2017.aasta II kvartalis kasvasid ehitusmahud Eestis 25%, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga – tööd justkui jaguks, kuid olles sattunud pendelränderingi, on sealt väga raske välja tulla. 

Kuidas tagasi tulla?

“Kõige suuremat liikumist võis näha majanduslanguse ajal aastatel 2008-2009, mil töörände numbrid kasvasid märgatavalt,” tõdes Telve, kelle magistritööst selgus ka, et sageli hoiavad pendeltöötajad suhteid tööandjatega üleval siiski mõlemas riigis, mis võimaldab vastavalt tööturu olukorrale töötada kord Eestis, kord Soomes. 

Võimalusi Eestisse naasmiseks ning tööturule uue hingamise saavad aga luua kohalikud ettevõtted ja kogukond. Coop Pank Eesti äripanganduse juhi Hans Pajoma sõnul peaksid Eestis tegutsevad ettevõtted aitama kaasa töökohtade loomisele ja säilimisele Eesti eri piirkondades, sest vajadusi kui ka võimalusi ettevõtluse arendamiseks Eestis tegelikkuses jätkub. “Ettevõtete finantseerimisel oleme seadnud selgelt prioriteediks toetada ettevõtteid, kes on oma arenguetapis jõudnud tasemele, kus on vaja teha järgmine samm ärimahtude kasvatamisel ning konkurentsivõime parandamisel. Olles Eesti kapitalil põhinev pank, on meie missiooniks toetada Eesti ettevõtete arengut ning uute töökohtade loomist. Seeläbi soovime anda oma panuse, et vähendada mitme riigi vahel pendeldavate vanemate arvu ning anda neile võimalus töötamaks Eestis,” rõhutas Pajoma.

Coop Panga äripanganduse juht nentis, et ajal, mil Eesti riigi ja ettevõtete majanduslik edu on stabiilselt kasvanud, aitaks julgem ettevõtluse areng Eesti eri piirkondades  kaasa nii Eesti sotsiaalsele kui regionaalse arengule.  “Ettevõtted peaksid soosima pendeltöötajate naasemist koduriiki, aidates seeläbi kaasa nii siinse majanduslikule, sotsiaalsele ja ka regionaalsele arengule,” nentis Pajoma. 

Eestis on 15 maakondlikku arenduskeskust (MAK), kelle tegevuse kaudu edendatakse piirkonna ettevõtlust. Maakondlikud arenduskeskused pakuvad nõustamist nii alustavale kui ka kogenud ettevõtjale, arvestades seejuures piirkonna eripäeva, vajadusi ja võimalusi. Maakondlike arenduskeskuste toel aidatakse suurendada töökohtade arvu, mis omakorda võimaldab lisada väärtust majandustegevusele. “MAK-võrgustikust saavad infot nii alustavad kui ka tegutsevad ettevõtted ning meie teeme omaltpoolt kõik, et eestlastel oleks igas Eesti piirkonnas võimalik saada vajaminevat informatsiooni, mis nende eluolu paremaks muudaks,” sõnas Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadarik.

Võrumaal tegutseva ettevõtte Taarapõllu talu tegevjuht Silvi Langus on tõdenud, et kohaliku ettevõtte jaoks on oluline, et pank oleks kodukohas olemas, sest see teeb äripidamise lihtsamaks ja võimaldab panga esindajatelt alati ettevõtte finantsküsimustes nõu küsida, lihtsustades ettevõtlust ka väiksemates Eesti maakondades.