EESTI ELU

Riigikogu istung kestis viis minutit

FOTO: Aigar Nagel

Riigikogu istung kestis neljapäeval vaid viis minutit, kuna istungi päevakorras ei olnud ühtegi punkti.

Riigikogu neljapäevase istungi alguses andis Reformierakonna fraktsioon menetlusse eelnõu, millega soovib alandada piirikaubanduse ohjeldamiseks alkoholiaktsiisi.

Kuna päevakorras ei olnud mitte ühtegi punkti, lõppes istung viis minutit pärast selle algust.

Istungit juhatanud aseesimees Siim Kallas sõnas, et riigikogul "on kujunenud traditsiooniks, et päevakorras ei ole mitte ühtegi punkti". 

Istungist võttis osa 84 riigikogu liiget, puudus 17 saadikut.

Üleskutse: taimekaitsevahendite tõttu ei tohi hukkuda ükski mesilane

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teeb alanud taimekasvatushooajal kõigile põllumeestele ja -aednikele ning ka hobiaednikele üleskutse, et taimekaitse tõttu ei tohi 2019. aastal hukkuda ükski mesilane.

„Põllumajanduskoda loodab, et tõusnud on üldine teadlikkus, et taimekaitsetööde tegija on niiöelda kõrgendatud ohu allikas ja tal on vastutus mitte ainult mesilasperede omanike, vaid samaväärselt ka vabas looduses toimetavate kasulike putukate ees. Taimede tolmeldajad on kõrge saagikuse eeltingimuseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Olav Kreen.

Viimastel aastatel on põllumeeste esindajad, mesinikud ja valdkonna ametnikud korduvalt kohtunud ja arutanud, kuidas taimekaitsetöid teha selliselt, et see ei kahjustaks mesilasi ja teisi kasulikke putukaid. Põllumajandusamet on korraldanud temaatilisi koolitusi taimekasvatuse nõustajatele ja kõikidele keskkonnasõbraliku majandamise meetmega liitunud taimekasvatajatele, kes said täiendkoolituse mesilaste, nende käitumistavade ning taimekaitsevahendite võimalike mõjude kohta neile. Teiselt poolt on ka mesinikud saanud koolitust taimekaitsest, selle tegemise eripäradest ning võimalikest ohtudest mesilastele.

Et kõigist problemaatilistest olukordadest kiiresti õigesse kohta teada saaks antud, vaatavad Kutseliste Mesinike Ühing ning maaeluministeerium üle taimekaitseohu teadliku teavitamise juhendi. Põllumajandusamet kaasajastab ja levitab infovoldikut juhistega taimekaitse tööde tegijatele, mesinikele ning seotud ametnikele.

Kemikaalidega kokku puutuvad inimesed teavad, et need pole kunagi täielikult ohutud. Taimekaitsetööde tegijatel on kohustus kasutada isikukaitsevahendeid enda tervise hoidmiseks ning rakendada ettevaatusprintsiipi keskkonna hoidmiseks. Taimekasvatus ja taimekaitse ei tohi põhjustada kahju keskkonnale, teavad põllumehed. Mesilaste ning teiste kasulike putukate elu ning tegevus aitab suurendada ka põllumeeste kasumit. Edu võti on koostöös ja koostöö alus on suhtlemises.

Senised kogemused on näidanud, et seal, kus toimub suhtlemine koos üksteise kuulamisega, ei teki ka probleeme. Nii taimekasvatajad kui mesinikud peavad täitma kehtestatud õigusaktidesse sätestatud reegleid ning ka tegutsemise head tava. Heatava võiks olla hoolida nii tegutsevatest ettevõtjatest kui kõikidest inimestest. Sealjuures tuleb olla tähelepanelik ja arvestav looduse ning kõige ümbritseva suhtes.

Seatööstuse varjatud saladus: valulik sabade lõikamine

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ning Eesti Veterinaar- ja Toiduamet üritavad peatada sigade massilist sabade lõikamist Eesti seatööstuses. 
 
Sigade sabasid lõigatakse selleks, et vältida sabade närimist teiste sigade poolt, mida nad teevad stressist tingituna. Ehkki see looma jaoks valutekitav protseduur on lubatud vaid vältimatutel juhtudel, tehakse seda pea kõigis Eesti farmides profülaktiliselt. 
 
“Kuna sabade närimise põhjus peitub loomade stressis, ei saa probleemi lahendus olla sabade lõikamine, mis sigade olukorda veelgi halvendab,” kommenteeris organisatsiooni Nähtamatud Loomad juht Kristina Mering. “Vähendada tuleb hoopis stressi – ja seda saab teha vaid loomadele paremate elutingimuste loomise teel,” lisas Mering.  
 
Eesti Veterinaar- ja Toiduamet toob välja mitmeid alternatiive sabade lõikamisele nagu loomade arvu ja konkurentsi vähendamine seasulgudes, ohvrite ja agressiivsete sigade eraldamine ning avaramate tingimuste loomine. Samuti saab loomade igavust ja tegevusetust peletada tuhnimismaterjali ja mängusasjade abil.
 
Veterinaarameti loomatervise ja -heaolu peaspetsialist Erika Mäeloogi sõnul on probleem Eestis järjest teravama tähelepanu all. “Oleme alustanud farmide teavitamist sellest, et sabade lõikamine on lubatud erandlikus korras viimase abinõuna ja veterinaararsti otsusega juhul, kui muud stressipõhjused on likvideeritud ja sabade massiline närimine jätkub. Lisaks oleme tõhustanud kontrolli sigade heaolutingimuste üle,” sõnas Mäeloog.
 
Nähtamatud Loomad ja Veterinaar- ja Toiduamet tegutsevad koos selle nimel, et parandada Eesti tööstusfarmides peetavate sigade heaolu. 2018. aasta andmete kohaselt peetakse Eestis üle 300 000 sea ning enam kui pool eestlaste tarbitavast lihast on sealiha. 

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD