Avalikud WiFi-võrgud on saadaval kõikjal alates kohvikutest, kaubanduskeskustest ja lõpetades lennujaamade ja hotellidega. Pea igal pool kättesaadav WiFi on muutunud meie elu palju mugavamaks, kuid avaliku võrgu kasutamine on turvarisk meie andmetele nutitelefonis ja sülearvutis. Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri annab soovitusi, millest peaks avalikus WiFi-võrgus hoiduma.

Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul on WiFi-võrke kahte tüüpi: turvatud ja turvamata. „Turvamata võrku saab vabalt kasutada iga seadmega ja ilma paroolita. Seevastu turvatud WiFi-võrk küsib kasutajalt kas parooli, võrku registreerimist või võrgu tingimustega nõustumist,“ ütles Sarri. Ta lisas, et alati, kui on võimalus valida turvatud avalik WiFi-võrk, siis tuleks eelistada sellist võrku, mis nõuab parooli, registreerimist vms. Raadiovõrgu juht toob välja seitse asja, mida ei tasu avalikus WiFi-võrgus teha.

Ära logi sisse oma pangakontole. Turvamata võrgus võivad häkkerid varastada sisselogimiseks vajalikud andmed.

Sarnaselt pangaga ei tasu avalikus WiFi-võrgus sisse logida oma meilikontole. Lisaks sinu e-posti aadressile on võimalik kaaperdada ka kanalid, kus sa kasutad sisselogimiseks meiliaadressi, nagu Facebook, Instagram, Google Play jms.

Ära jaga oma isiklikke faile ja konfidentsiaalseid dokumente, nagu fotod, lepingud, dokumentide koopiad jne.

Väldi turvamata veebilehti. Veebilehtede külastamine tähendab suures mahus andmete vahetust seadmete ja veebiserveri vahel. Häkkerid võivad seda ära kasutada ja kogu vahetatud info endale võtta. Tee kindlaks, kas veebibrauseris on aadressi ees tähekombinatsioon „https“. See tähendab, et kogu andmevahetus seadme ja serveri vahel on krüpteeritud.

Kui sa kasutad avalikku WiFi-võrku, ära telli kaupu e-poest. Ostlemine tundub võrdlemisi ohutu tegevus, kuid ostu sooritamiseks veebis tuleb sisestada isikuandmeid, mis võivad sattuda valedesse kätesse.

Ära jäta sisse automaatset WiFi-võrguga ühendamise funktsiooni. Enamik nutitelefone, süle- ja tahvelarvuteid suudavad ise kättesaadavate võrkudega ühendada. See on küll mugav, kuid seade võib ühendada ka täiesti tundmatute võrkudega. Eriti tähelepanelik tuleks olla reisides.

Ära ühenda avalikus võrgus oma seadet teiste seadmetega. Koduvõrgus on turvaline ja mõistlik ühendada printer, televiisor ja teised arvutid, kuid avalikus võrgus on ebaturvaline ühendada enda seade teiste seadmetega. Sellega annad võõrastele ligipääsu enda seadme sisule.

Sarri sõnul tasub avalikes kohtades võimalusel kasutada pigem VPN-ühendust ehk virtuaalset privaatvõrku või turvalist mobiilset internetti. „Virtuaalse privaatvõrgu puhul on kogu andmevahetus krüpteeritud ja seega ka kaitstud,“ selgitas ta. Sarri lisas, et avalikus kohas ei tohi oma seadmeid jätta ka valveta, sest keegi võib seadme varastada või selles nuhkida.

Rahvusvahelise uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt veedab 82 protsenti 9–14-aastastest eestlastest aega Youtube’ist videosid vaadates ning midagi loeb internetist vaid 15 protsenti.

Tele2 tellitud uuringu kohaselt kasutab Youtube’i regulaarselt 82% noortest eestlastest, populaarsuselt järgnevad Google 45, Facebook 40, Instagram 26 ning Snapchat 17 protsendiga.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul langeb televiisori ja klassikalise meedia osatähtsus ning uue põlvkonna poptähed ehk juutuuberid tulevad internetist. “Uuringu kohaselt ei tea kaks kolmandikku Eesti vanematest, mida nende lapsed internetis teevad ja ilmselgelt tarbivadki nad väga erinevaid meediakanaleid,” ütles Seliov.

Seliovi sõnul näitab laste seas läbiviidud uuring, millisel tehnoloogial ja meelelahutusel on tulevikku. “Lapsed vaatavad peamiselt videoid ning näiteks millegi lugemiseks kasutas internetti 15 ning audioraamatuid kuulas vaid neli protsenti lastest,” lisas Seliov.

“Ka ei julgeks Twitterile siin regioonis pikka tulevikku ei ennustada, sest nii Eestis kui teistes Baltimaades kasutab lastest seda regulaarselt vaid üks protsent.”

Populaarseimad Eesti laste tegevused internetis: mängude mängimine (79%), filmide vaatamine (74%), suhtlusrakendused (55%), piltide vaatamine (48%), sotsiaalmeedia kasutamine (42%), videosuhtlus (22%), lugemine (15%).

Uuringu kohaselt on 96 protsendil Eesti lastest vanuses 9-14 oma mobiiltelefon, 43 protsenti kasutas isiklikku tahvel- ja 42 protsenti tavaarvutit. Eesti lastest kasutab internetti iga päev 83%, lätlastest 85 ja leedukatest 88 protsenti.

2017. aasta juunis läbiviidud uuringus osales 525 9–14-aastast last Eestist. Sarnased uuringud viidi läbi ka Lätis, Leedus ja Rootsis.