Tänase riikide-ülese projektiga EDWARD (European Day Without a Road Death) soovitakse, et Euroopas ei katkeks liikluses ühegi inimese elutee. „Viimastel aastatel on kogu Euroopas ja Eestis liiklussurmad arv püsinud samal tasemel. Olukord teedel pole läinud halvemaks, aga kahjuks pole näha ka suuri edasiminekuid,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. Iga päev sureb Euroopa teedel ja tänavatel ligikaudu 70 inimest.

Loigo sõnul tuleb liikluses keskenduda haritusele. „Kui kümme aastat tagasi oli võimalik elusid säästa paari üldise muudatusega, siis nüüd on kõige tähtsam ülesanne viia tuhandete liiklejateni teadmine, et just nende otsused ja käitumine kujundab liikluse tervikpilti. Selleks on vaja, et ohtudest räägivad sõiduõpetajate ja korrakaitsjate kõrval ka emad-isad, vanavanemad, sõbrad, kolleegid, õpetajad. Noorel juhil on raske uskuda politseiniku juttu roolis telefoniga rääkimise ja liigse kiiruse ohtlikkusest, kui ta on näinud terve lapsepõlve, kuidas tema vanem kasutas roolis telefoni ja ei pidanud kinni kiirusepiirangutest. On väga suur tõenäosus, et täiskasvanuks sirgunud laps jätkab vanemate tallatud rajal,“ rääkis Loigo.

„Iga liiklejal ja tema käitumisel on mõju liiklusturvalisusele. Piisab ühest raskest õnnetusest, et muuta igaveseks mitme pere elu ja panna leheveerud nädalateks põhjustest kirjutama ja lahendusi otsima. Kuid põhjused ja lahendused on meile teada. Nii kuivalt kui see ka ei kõla, on kõik vastused Liiklusseaduses olemas. Neile ei soovita alati tähelepanu pöörata ning on mugav mõelda, et minuga ei juhtu. Paljud kas ei teadvusta või hoopis ei hooli sellest, mida üks eksimus liikluses põhjustab. On väga keeruline teha enda meelest korralikule juhile selgeks, et maanteel lubatud piirkiirusest kümme km/h võrra ületades või telefoni näppides on just tema Damoklese mõõk enda ja teiste liiklejate pea kohal,“ ütles Loigo.

„Üksteise märkamine ja teistega arvestamine ehk lugupidamine enda ja kaasliiklejate vastu on alus selleks, et meie liikluskeskkond turvalisemaks muutub. Läbi oma teadlike valikute saame me kõik vähendada oluliselt liiklusõnnetusse sattumise riski,“ lisas Maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

Euroopa liikluspolitseinike koondav võrgustik korraldab teist aastat projekti EDWARD. See keskendub liiklusohutusele ning tuletab meelde, et absoluutselt kõiki õnnetusi saab ära hoida. Eelmisel aastal sai 21. septembril Eestis viga kümme liiklejat. Selle aasta augusti lõpuks polnud vaid 15 päeval mitte keegi liikluses viga saanud.

Euroopas suri 2009. aastal liiklusõnnetustes 35 000 inimest, mullu kaotas elu 25 500 inimest ning 135 000 sai raskelt vigastada. Iga päev hukkub Euroopas liiklusõnnetuste tagajärjel keskeltläbi 70 inimest. Vanas Maailmas sai mullu liiklusõnnetustes miljoni elaniku kohta surma 50 inimest. Eestis on vastav näitaja 54. Ülemaailmselt hukkus liikluses miljoni elaniku kohta 174 inimest.

Eestis on alates 1990. aastast tänaseni liikluses surma saanud 5400 inimest. Tänavu on surma saanud 35 inimest, kellest rohkem kui kolmandik ei kasutanud turvavarustust.

Maailma tehnikaportaalid kihavad uudisest, et kui inimene oma Androidi telefoni kaks kuud ei kasuta, siis kustutab Google ise selles sisalduvast infost pilve tehtud varukoopia ja nii võib lihtsalt kogu salvestatud materjalist ilma jääda.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul on järjepidev varukoopia tegemine nii arvutis kui ka mobiiltelefonis olevatest andmetest hädavajalik, et mitte oma mälestustest, piltidest ja kontaktidest õnnetuse või tehnilise tõrke tõttu ilma jääda.

“Androidi telefonile on Google Drive’i pilv varukoopia tegemiseks üks populaarsemaid ja mugavamaid lahendusi. Google seda suurelt ei reklaami, aga internetifoorumid kihavad infost, et automaatseid varukoopiaid salvestatakse ja säilitatakse ainult nii kaua kui inimene oma Androidi telefoni aktiivselt kasutab,” ütles Seliov.

“Kui inimene seadet kaks nädalat ei kasuta, siis läheb käima loendur, mis arvestab aega selleni, kui Google kustutab sinu automaatse varukoopia oma serverist ära. Kui seade on kaks kuud kasutamata, siis jääb telefonikasutaja oma pilve kopeeritud infost ilma. Nii kaua kui vähemalt üks Androidi seade kasutab Google’i serverit, siis pole karta andmete kadumist,” selgitas Seliov ja lisas, et väidetavalt pole juba korra Google’i kustutatud varukoopiat võimalik taastada.

Seliovi sõnul peaks olema ettevaatlik näiteks uut iPhone’i proovides ja oma Androidi telefoni seisma jättes. “Väidetavalt on päris palju inimesi oma andmetest niimoodi ilma jäänud. Vahepeal peaks varukoopia säilitamiseks Androidi seadet kasutama või kõige kindlam – tegema olulistest asjadest varukoopia mitmesse kohta, nagu välisele kõvakettale, Dropboxi, OneDrive’i,” lisas klienditeenindusdirektor.

Vaata täpselt Google’i infolehelt, kuidas oma varukoopiad kustutada või säilitada.