Terviseameti andmete kohaselt vastab sel aastal suplusvee kvaliteet enamus randadest nõuetele.

Alanud suplushooajal on Eestis avatud 54 ametliku supluskohta. Ametlikest supluskohtadest 27 asub mere ääres ja 27 neist on siseveekogud.

"Lisaks võetakse proove enam kui viiekümnest suplusvee seirepunktist, nii-nimetatud mitteametlikest  supluskohtadest, kus inimesed käivad suplemas. Võetud proovides jälgitakse kahte indikaatornäitajat Escherichia coli ehk kolibakterit ja soole enterokokkide hulka," rääkis keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lembi Tiks BNS-ile. 

"Ametlikes supelrandades on tagatud, et rand on puhastatud ja heakorrastatud, rannas on olemas riietuskabiinid, prügiurnid ja tualetid või kuivkäimlad, regulaarselt teostatakse suplusvee seiret ning tagatud info kättesaadavus suplusvee kvaliteedi kohta. Terviseamet jälgib suplusvee kvaliteeti kõigis ametlikes supluskohtades terve hooaja vältel," ütles Tiks.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini. "Kuna inimesed on lisaks ametlikele supluskohtadele harjunud suplemas käima ka mitteametlikes supluskohtades, kus seiret ei teostata, siis palume ja soovitame  alati ka ise vee puhtuses visuaalse vaatluse teel veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtavaid õlilaike -kilet, vesi on hägune, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru," lisas Tiks. 

Eelmistel aastatel on avaldanud suplusvee kvaliteedile negatiivset mõju ka vihmane suvi ning sademetest tekkinud veevoolud.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on kõigil võimalik tutvuda  terviseameti kodulehel, mida uuendatake pidevalt veebiaadressil http://vtiav.sm.ee/?active_tab_id=SV.