EESTI ELU

Fotojaht kestis 2 kuud, laekus 65 fotot, mis said kokku 7405 häält. 

„Fotojaht EL eri oli väga tore ettevõtmine ja ma olin üllatunud kui palju erinevaid Euroopa Liidu rahastatud objekte meie piirkonnas on. Varem ei osanud selle peale mõeldagi. Kindlasti plaanin osaleda ka tulevastel fotojahtidel,“ kommenteeris Maili Raudsepp.

Fotojahi eesmärk oli anda inimestele põhjus taas külastada vanu tuttavaid kohti ning avastada uusi. Teiseks oluliseks eesmärgiks oli teadvustada, kuidas on Euroopa Liidu rahasid Võru maakonnas kasutatud.

Fotojahi peaauhinna võitis noor tudeng Maili Raudsepp, kelle UMA MEKK kohvikute nädalal tehtud pilt sai hääletajate poolt kõige kõrgemad hinded.

“Meie esimest fotojahti võib pidada väga edukaks. Fotojahile laekus fotosid enam kui kolmekümnelt inimeselt. Oma lemmikutele anti hääli väga aktiivselt ning tore oli näha jagamisi ka sotsiaalmeedias. Loodame, et fotojahtide korraldamisest saab uus traditsioon meie maakonnas” kommenteeris Europe Direct Võru teabekeskuse koordinaator Aigi Young.

Fotojahilt laekunud pildid leiab edaspidi visitvoru.ee lehelt galeriist ning soovi korral on neid võimalik kasutada Võru maakonna turunduslikel eesmärkidel, saates päringu Võrumaa Arenduskeskusele.

Peagi on algamas ka uus fotojaht, kus kutsutakse ülesse pildile püüdma talve, mis meil siin Eesti kagunurgas alati eriti lumerohke ja ilus – kogu piirkond muutub just kui talve võlumaaks. 

Fotojahi korraldamist toetas Euroopa Liit ja SA Võrumaa Arenduskeskus.

Riigikogu maaelukomisjoni teisipäevasel istungil on tähelepanu keskmes oktoobrikuu lõpus Lõuna-Eestit tabanud tugeva tormi tagajärjed, mille tulemusena oli halvatud sealse piirkonna majapidamistele elutähtsate teenuste kättesaadavus. See tõi kaasa suure kahju eelkõige loomakasvatajatele ja talupidajatele.

Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul peame elektrivarustuskindluse tagamise kõrval looma toimiva süsteemi, et elutähtsate teenuste osutamine oleks tagatud nii põllumajandustootjatele kui ka elanikele, kui katkeb elektrivarustussüsteem. „Varuplaan peab olema tagatud nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse ja elanike endi konkreetse tegevuskavaga, mille eelduseks on vajalike vahendite olemasolu,“ ütles Tamm.

Ta märkis, et läbielatud kriis näitas, et Lõuna-Eesti 65 000 majapidamise elektrita jäämine, sidesüsteemi katkemine, tanklate töö seiskumine, vee- ja kanalisatsiooni töö peatumine on väga tõsine signaal, mille kordumise vältimiseks peame nüüd ja kohe tegutsema.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse märkis, et kriisi puhul on vaja tagada eelkõige operatiivne ja adekvaatne informatsioon toimuva kohta. Kriisiolukorraks valmisolek nõuab ka põllumajandustootjatelt endilt toimiva varuplaani loomist, et kriisi korral saaks tootmist jätkata. „Riigi ülesanne kriisiolukorra lahendamisel on tagada toimiv süsteem, et töötaks operatiivne infosüsteem ja abivajajad teaksid, kust nad saaksid abi ja vahendeid, keerulises olukorras toimetulemiseks. Tähtis roll abi osutamisel ja kriisiküsimuste lahendamisel on kohalikel omavalitsustel, kes on hästi kursis kohaliku põllumajandustootmise ja piirkonna elu-oluga,“ ütles Kruuse.

Tema sõnul on elu näidanud, et kriisiolukorras on eelkõige vaja tagada sidesüsteemi toimimine, varugeneraatorite olemasolu, soojendusvahendid, töötavad kütusetanklad, aga ka toit ja vesi ning esmaabivahendid.

Komisjoni istungile on kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, maaeluministeeriumi, Elektrilevi OÜ, Elering AS-i, Võru linnavalitsuse ning Räpina valla esindajad.