Kaitseministeeriumis tutvustati täna relvaseaduse muudatusi, millega Eesti kaitsetööstusettevõtted saavad õiguse toota ja käidelda sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona. Muudatuste mõjust kaitsetööstusele rääkisid kohalikud ettevõtjad. 

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on muudatuste eesmärk võimaldada kodumaistel kaitsetööstusettevõtetel toota, transportida, ladustada, remontida ning demilitariseerida sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona.

„Relvade ja laskemoona käitlemise õiguse puudumine on tõke meie kaitsetööstusettevõtetele  ja majandusele laiemalt. Tegu on üliolulise muutusega Eesti kaitsetööstuse ning kaitsevaldkonna arengus,“ lausus Luik. 

Kaitseminister toonitas, et seadusemuudatusega pannakse paika ka vastavad nõuded ning sanktsioonid.

Muudatuste kohaselt väljastatakse tegevusluba ainult Eestis tegutsevatele ning registreeritud ettevõtetele ning ettevõtjad, omanikud, juhid, vastutavad isikud ja töötajad peavad läbima taustakontrolli. 

„See on vajalik, et sõjarelvade tootmine Eestis ei langeks ebausaldusväärsete isikute kätte,“ ütles Luik. 

Kaitseminister Luige sõnul tuleb seaduseelnõus prognoositult esimese aasta jooksul luba taotlema viis kuni kuus kodumaist ettevõtet, järgnevatel aastatel üks kuni kaks ettevõtet aastas. Luik lisas, et Eesti kaitseala hangetest lähevad paljud just Eesti ettevõtetele,  kuid  relvastuse ja laskemoona osas ostame palju väljast. Selle seadusega olukord muutub. Suurenevad ka Eesti ettevõtete ekspordivõimalused.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse valdkonna juht Eneli Saabas rääkis, et kui teistes valdkondades hangitakse kaitseväe varustust ja teenuseid väga suures osas Eestist, siis sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona peamiselt välisettevõtetelt. 

2017. aastal ostis riik kaitsevaldkonnas kaupu ja teenuseid, nagu kaitseotstarbelist varustust, või tegi IT- ja taristuinvesteeringuid kokku 233,7 miljoni euro eest. 

„57,4 protsenti sellest summast maksti Eesti ettevõtetele,“ sõnas Saabas. „See summa, mis läheb Eesti kaitsetööstusettevõtetele, võiks olla märksa suurem,“ lisas Saabas.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhi Ingvar Pärnamäe sõnul on Eestis olemas ettevõtted, kes omavad tootmis- või teenusepakkumise võimekusi ja oskusi. Pärnamäe lisas, et  seadusemuudatusest saavad koheselt kasu neli valdkonda – käsitulirelvade ja laskemoona ning lõhkeaine tootmine, erinevate autonoomsete süsteemide sidustamine relvasüsteemidega ning relvade remont ja hooldus. 

Eesti Arsenali juhatuse liige Jens Haug rääkis, et senini on Eesti Arsenal tarninud sõjalise otstarbega lõhkematerjale Eestisse välismaalt, kus neid toodetakse. Ta seletas, et nüüd on eesmärk luua tehas Eestisse. 

Haug lisas, et relvaseaduse muudatus toob kaasa ka Eestisse kaitsetööstusliku tootmise inseneriliku teadmise loomise. „Peame hakkama terahaaval know-how’d kokku tooma,“ lausus ta.

Robootika relvasüsteemidele integreerimisega tegeleva ettevõtte Milrem Roboticsi juhi ja omaniku Kuldar Väärsi sõnul on seadusemuudatus oluline, et Eesti hoiaks juhtrolli kaitsetööstuses ka maailmaturul. Ta lisas, et Eestis toodetut saaks müüa ka välismaale. 

Seadusemuudatused on hetkel Riigikogu menetluses ning kõikide eelduste kohaselt jõustuvad seadusemuudatused juba selle aasta 1. juulil.

Kevad on eestlaste jaoks aia- ja spordiharrastuste kõrgperiood ning ühes sellega kasvab märgatavalt ka nende tegevustega seotud õnnetuste arv.

Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul on aias toimetamine ja sporditegemine inimeste jaoks tihti tegevused, milles ei osata näha ohtu. Tegelikult aga kiputakse pärast tubast talveaega esimeste soojade päikesekiirtega liiga palju korraga ette võtma ning hooletu tegutsemine võib koduaias töötades või looduses rattasõitu nautides valusalt lõppeda. Peamised aiatööde ja tervisespordiga seotud kahjud, millest kindlustusseltsi teavitatakse, on lihaste venitused, liigeste nihestused, haavad, luumurrud ja põrutused.

„Koduaias vigastatakse end enim puuoksi lõigates, redelilt libastudes ja kasvuhoonet korrastades. Meie praktikas on ligi poolte vigastuste põhjuseks just kukkumine ja keskmiselt võib selline õnnetus viia täiskasvanu kuuks kuni kaheks töölt eemale,“ selgitas Gilden.

Samuti ei ole ohutud suured ja rasked esemed ning kivid, mida kevade saabudes ühest aianurgast teise hakatakse lohistama. Siin võib üks vale liigutus ja tähelepanematus töötegija mitmeks nädalaks haiguslehega tõvevoodisse murda ja õnnetusjuhtumikindlustuseta isikult ka suure osa sissetulekust röövida.

„Õnnetusi ikka juhtub, kuid enne aias tööle hakkamist tasub veenduda, et vana puitredel oleks kasutuskõlblik, samuti tuleb hinnata enda füüsilist vormi ja vastavalt sellele tegutseda. Isegi tugevad inimesed peaksid suuri kivimürakaid ja teisi raskeid esemeid abilisega nihutama ja töö mitme päeva peale planeerima. Sae või mõne teise terariista kasutamist nõudvaid töid tuleks kindlasti teha kindaid ja kaitseprille kasutades,“ rõhutas kindlustaja kaitsevarustuse tähtsust. Täiskasvanutel on tihti ka miljon mõtet peas, mis hajutavad tähelepanu ja võivad viia õnnetuseni. Seepärast on oluline ka iga töö juures mõttega kohal olemine.

Lisaks koduaiale kipuvad õnnetused juhtuma ka erinevate spordialadega tegelemisel, sest just kevad viib tervisesportlased rattaga ja rulluiskudega loodusesse ning esimeste soojade ilmadega palli mängima.