EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. KIK aitab eraisikutel vee ja kanalisatsiooniga liituda">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ootab eraisikuid, kelle majapidamine asub enam kui 2000 tarbijaga reoveekogumisalal, toetust taotlema vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumismahuti paigaldamiseks.
"Kui praegu taotlus ära esitada, saab ehitustöödega alustada hiljemalt juunikuu alguses. Pärast positiivset otsust on aega kuus kuud vajalike tööde tegemiseks," ütles KIK-i veemajanduse valdkonnajuht Kai Eisenberg.
Igal kevadel suureneb juhtumite arv, kus elektriliinide läheduses raie- või kaevetöid tegevad inimesed põhjustavad tuhandetele elektrikatkestusi ja seavad ohtu oma elud.
„Selle aasta esimese kolme kuu jooksul on Elektrilevi võrgus esinenud 17 riket seoses puude langetamisega liinidele ja 14 riket seoses kaevetöödega. Kokku on nende sündmustega tekitatud elektrikatkestusi rohkem kui 2000 kliendile,“ ütles Elektrilevi võrguvarade üksuse juht Taavi Janno ning lisas, et tegelikult on võrreldes eelmise aasta sama ajaga liinilõhkumisi olnud õnneks oluliselt vähem.
Kokku esines 2018. aastal Elektrilevi võrgus 66 riket seoses puude langetamisega liinidele ja 186 riket seoses kaevetöödega. Kokku põhjustasid need katkestuse ligikaudu 53 000 kliendile.
Kui linna piirkonnas põhjustavad katkestusi kõige rohkem erinevad kooskõlastamata kaevetööd elektriliinide lähistel, siis linnast väljas on probleemiks õhuliinidel lähistel tehtavad kevadised raietööd ja rasketehnika, mis õhuliinidesse võib takerduda.
„Muhu saarel oli veebruari lõpus juhtum, kus keskpingeliinide lähedal metsatöid teinud kohalik elanik langetas puu liinile, mille tagajärjel murdus betoonmast ning suur osa Muhu põhjapoolsest osast jäi elektrita,“ tõi Elektrilevi võrguvarade juht näite, millist kahju võib hooletu raietöö põhjustada. „Meil puudus antud kohas ringtoitevõimalus ning lisaks oli ka rikkekohale ligipääs pehme pinnase tõttu äärmiselt keeruline. Tulemuseks tõsiasi, et kliendid pidid vooluta olema koguni 13 tundi“.
„Seaduse kohaselt tuleb kõik tööd elektriliinide kaitsevööndis kooskõlastada võrguettevõttega,“ ütles Janno. „See on ühest küljest hädavajalik ohutuse tagamiseks, teisalt aitab ära hoida kahjusid ja vältida elektrikatkestuste tekitamist tuhandetele inimestele,“ põhjendas ta ja lisas, et liinide lõhkumisel tuleb kahjud kanda kahju tekitajal.
Tema sõnul võib alati Elektrilevi poole pöörduda, kui oleks vaja selgitada konkreetse liini kaitsevööndi laiust või täpsustada maakaabli asukohta. Vajadusel tuleb kohale Elektrilevi spetsialist, kes selgitab ohukohti ja juhendab elektriliinide kaitsevööndis tegutsemist.
Kaitsevöönd on õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinges 2 meetrit, 6-20 kV liinidel 10 meetrit ja 35-110 kV liinidel 25 meetrit ning maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter. Ehitusseadustiku kohaselt on õhuliinide kaitsevööndis keelatud elektripaigaldise omaniku loata langetada puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit.
- Metsaomanikele makstakse piirangute hüvitiseks 4,4 miljonit
- Riigikogu uus koosseis peab neljapäeval avaistungi ja valib juhatuse
- President teeb Kaja Kallasele ettepaneku valitsuse moodustamiseks
- Möödunud aastal käis perearsti juures üle miljoni inimese
- Kolmapäeval rahustavad politseinikud liiklust eri paikades üle Eesti
- Politsei ei karista heitlike ilmade püsides naastrehvide kasutajaid
- Jalgtee uuendamine Roosisaare silla juures
- Kas maanteeameti 2. aprilli nali?
- 17 apteegis üle Eesti saab vaktsineerida puukentsefaliidi vastu
- Uus seemneseadus lubab tootjal teha põldtunnustamist
- Naastrehvide aeg on selleks kevadeks lõppenud
- Märts oli keskmisest oluliselt soojem
- Esmaspäevast tõuseb pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande hind
- Kas sa keerasid kella? Ööl vastu pühapäeva läksime üle suveajale
- Haigekassa hakkab väikelaste vanemaid teavitama ravikindlustuse lõppemisest
- Seemnekartuli tootjatele muutub kohustuslikuks enesekontrollisüsteem
- Eesti liitus gripipandeemia valmisoleku leppega
- Omavalitsused saavad esmakordselt taotleda toetust üldplaneeringu koostamiseks
- Millal on õige hetk osta uued suverehvid?
- Europarlament keelas aastast 2021 ühekordsete plastesemete kasutamise
- Riigikohus on lahendanud kõik valimiskaebused
- Piirivalvurid saatsid Eestisse jalutama tulla soovinud kolmiku tagasi
- Ansip: riigi rahanduse ummikusse ajanu ei peaks saama peaministriks
- Eesti inimesed vahetavad töökohti iga kolme aasta tagant
- President andis kolme lapse emale armu
- Kaljulaid: vaid koos saab vastu kõikehaaravale julmusele
- Ratas: pensioni teise samba osas kokkulepet ei sündinud
- Kevadsoojus on Eesti poole teel: reedel tuleb kuni 15 kraadi sooja
- Krediidiettevõte: tarbimislaenude intress on Eestis vägagi kõrge
- Siseministeerium kutsub inimesi varuma toitu ja tikke
- Politsei ostab 400 000 euro eest vihmariideid
- Maanteeamet kutsub liikluses olles nutiseadmetes olemist vältima
- Üle 80 protsendi õnnetustest juhtub vabal ajal, aga mõjutab valusalt rahakotti
- Ratas: veel tänavu võib tekkida vajadus eelarvet kärpida
- Kolme erakonna eesmärgid on ülikiire internet ja eesti keele laialdasem kasutamine IT-lahendustes
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Ekspert annab nõu: kuidas vabaneda pahatahtlikust üürnikust?">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Korteri väljaüürimine võib kujuneda tõeliseks õudusunenäoks, kui üürnik pidevalt võlgu jääb ning tagatipuks elamispinnalt lahkumast keeldub. Kuidas sellistest olukordadest hoiduda või leping korrektselt lõpetada, kirjutab ERGO kindlustuse esindaja Maiko Kalvet.
Kõige enam tekib probleeme siis, kui eeltöö korteri väljaüürimisel jääb tegemata ning üürisuhe korrektselt vormistamata. Õigusabikulude kindlustuse statistikast on selgelt näha, et üürileandjad on üha enam hädas pahatahtlike üürnikega, mitte vastupidi. Seega tasub iseenda ja oma vara kaitseks teha pigem rohkem kui pelgalt õnnele lootma jääda.
Lepingusse tuleks suhtuda tõsiselt