Küsitlusfirma Norstat viis Eestis läbi uuringu, mille kohaselt võtab 49 protsenti 16–24-aastastest noortest hommikul esimese asjana pärast silmade avamist kätte telefoni. Veerand noortest on mobiiltelefoni tõttu sattunud liiklusohtlikku olukorda.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuringu kohaselt kasutab 38 protsenti 16–24-aastastest noortest nutitelefoni iga päev enam kui kolm tundi. 58 protsenti noortest tunnistab ise, et peaks nutitelefoni kasutamist piirama.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul eelistavad mitte ainult noored, vaid 59 protsenti kõigist eestlastest oma lähedastega päris elus rääkimisele interneti teel suhtlemist.

“Ühest küljest tundub see hirmutav, et istutakse ninapidi nutiseadmes ja lähedasi nagu näha ei tahetagi, teisest küljest ollakse nii mingis mõttes pidevalt ühenduses,” ütles Aron. Uuringu kohaselt tekitab telefoni puudumine 57 protsendile eestlastest närvilisust.

“Kõige rohkem tunnevad ebamugavust telefoni puudumisest noored ja natuke üllatavalt pigem naised kui mehed. Teatud sõltuvuskäitumise ilminguid esineb naistel rohkem – 17 protsenti meestest ja 34 protsenti naistest tunnistas, et peaksid nutitelefoni kasutamist vähendama. Naised haaravad hommikul peale ärkamist meestest kiiremini telefoni järgi ning tunnevad seadme puudumisest suuremat närvilisust,” ütles Aron.

58 protsenti 16–24-aastastest ning 49 protsenti 25–34-aastastest on tundnud, et peaksid oma nutitelefoni kasutust vähendama.

Uuringu kohaselt on 15 protsenti kõigist eestlastest ning 24 protsenti 16–24-aastastest noortest sattunud telefoni kasutamise tõttu liikluses sõitja või jalakäijana ohtlikku olukorda.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuring viidi läbi interneti teel ning küsitlus toimus 2017. aasta oktoobris. Küsitluses osales kokku 500 internetikasutajat, kelle vanus oli vähemalt 16 eluaastat.

Eesti noored veedavad iga päev nutitelefoniga tunde, aga kui palju populaarsed video- ja muusika voogedastusteenused nagu Youtube, Netflix või Deezer ikkagi mobiilset internetti kasutavad?

Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul edastavad muusika striimingteenused tavaliselt kas keskmise või kõrge kvaliteediga heli vastavalt 160 või 320 kilobitti sekundis. “Keskmise kvaliteediga kulutab muusika kuulamine 1,2 megabaiti minutis või 72 megabaiti tunnis. Kõrge kvaliteediga aga kaks korda nii palju,” ütles Sarri.

Sarri sõnul muudavad videorakendused kvaliteeti vastavalt võrguühenduse tasemele. “Kiire internetiga on HD ehk kõrgekvaliteediline edastus pigem norm, seega tuleb arvestada küllalt suure andmemahuga,” ütles ta.

Madala kvaliteediga video (240p või 320p resolutsiooniga) vaatamisel kulub tunnis 300 megabaiti internetimahtu.

SD tähendab 480p kvaliteeti, mis kasutab tunnis 700 megabaiti.

HD näitab 720p kuni 2K kvaliteeti. Youtube’is 720p videote vaatamine kasutab ühe tunniga 0,9 gigabaiti, 1080p 1,5 gigabaiti ning 2K kolm gigabaiti.

4K tasemega videod kulutavad aga ühe tunniga tervelt 7,2 gigabaiti.

Sarri sõnul saab 10-gigabaidise kuumahu eest kuulata 140 tundi hea kvaliteediga muusikat ning vaadata Youtube’ist 6,5 tundi 1080p kvaliteediga videoid.

“Telefoni seadetest saab ka täpselt näha kui palju mingi rakendus internetti on tarbinud. Kes soovib mahtu kokku hoida, see saab näiteks Facebooki seadetest videote automaatse esituse välja lülitada või Youtube’i ja Netflixi videote kvaliteedi madalamaks keerata. Muusikaedastuskeskkondades võib soovitud albumid ka võrguühenduseta kuulatavaks muuta,” ütles Sarri.