EESTI ELU

Kuus võimalust, kuidas nutitelefoniga veidigi kasulikumalt aega veeta

Võrumaa Teataja

Nutitelefonid ja sotsiaalmeedia on teada-tuntud ajaraiskajad, kuid on olemas ka mõned kavalad tegevused, kuidas vabal hetkel nutitelefonist ka midagi kasulikku välja pigistada.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul kasutab 38 protsenti 16–24-aastastest Eesti noortest nutitelefoni iga päev enam kui kolm tundi. “Suur osa sellest kulub Facebooki, Twitteri ja Instagrami kerimisele, millest ei jää inimese ellu mingit püsivat väärtust ja tegemist on lihtsalt ajaviitega. Samas tuleb kõigil teinekord ette näiteks järjekorras ootamist, mille jooksul saab tegelikult maailma parandada või kasvõi iseennastki aidata,” ütles Aron.

1) Õpi selgeks võõrkeel. Eestlaste väljamõeldud Lingvist ja maailmas hästi populaarsed Duolingo ja Memrise võimaldavad teiste tegemiste vahepeal võõrkeeli õppida. Lisaks saab võtta tuntud ülikoolidest tasuta videoloenguid kitarrimängust kvantfüüsika alusteni – coursera.org.

2) Aita teisi. Vaba hetke saab kasutada ka teiste aitamiseks. Charity Milesiga teenib jala kõnnitud või rattaga sõidetud kilomeetrite eest heategevuseks raha. Tegelikult on annetused juba varem kogutud, aga niimoodi saate aidata otsustada, kuhu seda kasutada. Give 2 Charity küsib heategevusele vastutasuks mõningaid asukohaandmeid ja palub täita küsitlusi.

3) Aita teadlasi. Sarnaselt arvutiga saavad teadlased kasutada nutitelefoni andmetöötlusvõimsust ühiskonna hüvanguks. Folding@Home aitab niimoodi uurida valke, et leida ravim Ebola ja Alzheimeri tõve vastu. Berkeley Ülikooli väljatöötatud MyShake kasutab telefoni maapinna värinate tuvastamiseks. Lugemid lisatakse üleilmsesse andmebaasi ja nii saab maavärinaid paremini avastada ja ennustada.

4) Paranda enesetunnet. Meditatsioonirakendused, nagu Headspace ja Calm aitavad teha rahustavaid harjutusi.

5) Laienda silmaringi. Loe Wikipedia päevaartiklit või õpi Dictionary.comi rakendustest üks uus sõna päevas. Blinkist sisaldab populaarteaduslike raamatute olulisemaid ideid.

6) Arenda loomingulisust. Asenda monotoonne telefonimäng või suhtlusmeedia millegagi, mis aju tööle paneb. Näiteks Ulysses parandab kirjutamisoskust ning SketchBookiga saab mobiilis päris edukalt joonistada.

Pikad ravijärjekorrad kasvatavad huvi eraravikindlustuse vastu

Võrumaa Teataja

Üle poole eestimaalastest kardab haigestumist pikaajalist ravi nõudvasse haigusesse, selgub ERGO kindlustusseltsi ja Läti uuringufirma SKDS poolt koostatud Baltimaade turvalisuse uuringust. Sama uuring kinnitab ka eestlaste muret haiguse korral piisava kvaliteediga meditsiinilise abi kättesaadavuse pärast.

ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuhi Dekla Uusma sõnul võib olukord 2018. aastast siiski paraneda, kui tööandjatel tekib võimalus erisoodustusmaksuvabalt hüvitada töötajate tervise säilimiseks ja parandamiseks tehtavad kulutused.

“Palju räägitakse haigekassa süsteemi kitsaskohtadest, eelkõige pikkadest ravijärjekordadest. See on ilmselt peamine põhjus, miks huvi eraravikindlustuse vastu on viimasel aastal oluliselt kasvanud,” tõdeb Uusma. Tema sõnul muudab see mõne aasta möödudes ilmselt paremuse suunas ka olukorda, kus 54% eestimaalasest kardab, et haiguse korral ei saada vajalikul tasemel meditsiinilist abi.

Eesti ainsa eraravikindlustuse pakkuja ERGO portfellis on tänaseks mitusada ettevõtet, kes pakuvad oma töötajatele eraravikindlustuse võimalust. Tegemist on peamiselt välismaiste juurtega ettevõtetega, kelle jaoks on töötajate tervise eest hoolitsemine elementaarne motivatsioonipaketi osa. Viimasel paaril aastal on üha enam eraravikindlustuse kasuks otsustanud ka väikesed, kuni kümne töötajaga Eesti ettevõtted.

“Eraravikindlustus tagab pääsu eriarstile üldjuhul viie tööpäeva jooksul ning aitab katta haiguste ennetamise, taastusravi ja hambaraviga seonduvad kulud. Peamine eesmärk on aga töötajate haiguspäevade arvu vähendamine,” lisab Uusma.

Lisaks tööandjatele on ravikindlustuse lepingut võimalik sõlmida ka eraisikutel, et tagada tervisemure korral kiire ja kvaliteetne arstiabi kättesaadavus.

Miks on oluline mõelda pärimisele?

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse hiljutisest pärimisteemalisest uuringust selgus, et kolmandik eestimaalasi ei tea või ei ole mõelnud sellele, kes on nende pärijateks, ning iga viies elanik ei ole teadlik, et lisaks varale päritakse ka võlad.

 

Tänapäeva majanduselu eripäraks on eraisikute suur laenukoormus, sh eluasemelaenud. Eestimaalaste finantskohustuste jääk 2016. aasta lõpu seisuga oli 8,4 miljardit eurot ning laenu-, järelmaksu- ja liisingukohustusi omas 41% majapidamistest.

 

Kuigi lähedase surm on alati ootamatu ja kurb sündmus, kaasneb sellega lisaks hüvastijätmisele ja leinale ka juriidiline asjaajamine. Probleemide vältimiseks on oluline, et teadvustaksime pärandamisega seotud küsimusi juba oma eluajal.

 

Millest alustada ja kelle poole pöörduda siis, kui Sinu lähedane on surnud?

Pöördu notarisse ja algata pärimismenetlus. Eestis kehtib pärimise puhul loobumissüsteem. See tähendab, et inimese surma korral läheb pärand automaatselt tema pärijatele üle. Pärimisseaduse kohaselt loetakse pärand automaatselt vastuvõetuks, kui pärandist pole loobutud. See võib ekslikult tekitada arvamuse, et pärandi vormistamiseks ei pea üldse midagi tegema. Selleks, et näiteks lahkunu kinnisvara enda nimele registreerida või tema kontolt raha välja võtta, tuleb algatada pärimismenetlus notari juures.

Informeeri võlausaldajaid. Alati tasub võlausaldajat (panka või teisi krediidiasutusi, aga ka korteriühistut, telekomifirmat) teavitada lähedase surmast esimesel võimalusel ja juba enne pärimisõiguse omandamist, sest surnud inimesel võivad olla erinevad kindlustuskaitsed, mis tema kohustused tagavad ja pärija ei pruugigi seda kohustust pärida.

Matusetoetuse saamiseks pöördu panka. Kuna pärimismenetlus võib võtta aega ja lähedase matmisega seonduvad kulud võivad käia üle jõu, on paljud pangad otsustanud surnu kontol olevatest rahalistest vahenditest välja maksta matusetoetuse. Summa makstakse välja tavaliselt isikule, kes esitab matuse korraldamisega seotud kviitungid, arved (sh veel tasumata arved). NB! matusetoetuse puhul on tegemist panga enda otsusega, mitte seadusest tuleneva kohustusega.

Levinumad probleemid pärimisel

Pärimisasjad jäävad õigel ajal vormistamata. Ekslikult arvatakse, et see on vanemate inimeste teema. Tegelikult esineb surmasid igas vanuses. Eelmise aasta statistika kohaselt suri Eestis 3153 inimest vanuses 25-64, enamus surmadest oli põhjustatud haigustest.

 

Teadmatus oma pärijatest. Tänapäeval on levinud registreerimata kooselu, mille puhul ei ole elukaaslased üksteise seaduslikeks pärijateks. Samuti on keeruline olukord kärgperede puhul, kus pärijate ring võib olla väga lai.

 

Notariaalse testamendi sõlmimise võimalust kasutatakse vähe. Seadusega ettenähtud pärijate ringi või vara jaotust pärijate vahel saab testamendiga ise määrata. Hetkel kasutab seda võimalust vaid viiendik kogu elanikkonnast.

Koos varaga pärandatakse edasi ka laenud ja muud finantskohustused. Osa inimesi ei tea, et pärandi hulka kuuluvad ka kohustused. Oma lähedasi saab võlgade pärimisest kaitsta elu- või laenukindlustust sõlmides.

Nõuanded vastutustundlikuks pärandamiseks

1. Teadvusta, et koos varaga pärandad edasi ka oma kohustused

Selleks, et kaitsta oma lähedasi ootamatuste eest, on oluline selgeks teha, kellele ja mida me tulevikus pärandame ning kas pärijad saavad kohustuste ülevõtmisega hakkama.

2. Finantskohustuste olemasolul kaalu elu- või laenukindlustuse sõlmimist

Sinu haigestumise või surma korral saab kindlustus leevendada teiste pereliikmete õlule jäävaid kohustusi.

3. Kui soovid muuta seadusjärgsete pärijate ringi, jätta kedagi pärandist ilma või suurendada pärandiosi ja anda muid korraldusi, siis vormista notariaalne testament

Notariaalne testament on tähtajatu ning seda saab vajadusel muuta ja tühistada. Notariaalse testamendi vormistamine maksab 40 euro ringis.

4. Küsimuste korral võta ühendust notariga

Notarid annavad asjatundlikku nõu pärimisteemasid puudutavates küsimustes. Leia sobiv kontakt veebilehelt notar.ee


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD