EESTI ELU
Pea kolmandik turvariskist mõjutatud kaartide kasutajatest on teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) oma soovist saada uus kaart garantiikorras.
„Suhtleme inimestega aktiivselt ja töö käis ka nädalavahetusel – laupäeval saatsime ID-kaartide kasutajatele korduvteavituse ning helistasime ligikaudu tuhandele turvariskist mõjutatud ID-kaardi kasutajale, kellele selgitasime, millised on alternatiivid ja kuidas vajadusel saab taotleda uut kaarti,“ rääkis PPA dokumendiekspert Kaija Kirch.
PPA saatis teavituse ja korduvteavituse e-kirjaga inimeste @eesti.ee aadressidele. Garantiikorras uue kaardi taotlemiseks, peab vastama saadud e-kirjale ja kirjutama, millises PPA teeninduses soovib inimene oma uue kaarti kätte saada. Teine võimalus garantiikorras kaardi taotlemiseks on helistada PPA infotelefonile 612 3000. PPA vahetab garantiikorras välja kaardid, mis kehtivad kauem kui kolm kuud alates PPA poole pöördumise hetkest.
Turvariskist mõjutatud kaartide sertifikaadid tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist. Garantiikorras saab ID-kaarti välja vahetada ka pärast 1. juunit. Kehtetute sertifikaatidega ID-kaarti ei saa enam elektrooniliselt kasutada. E-teenustesse sisenemiseks või digiallkirja andmiseks tuleb taotleda uus kaart garantiikorras või kasutada mobiil-ID-d. Nendel, kelle dokument lähikuudel kehtivuse kaotab, soovitame esimesel võimalusel taotleda uut. Garantiikorras toodetud uue kaardi valmimisest teavitatakse inimest e-posti teel.
Igaüks saab ise kontrollida, kas tema kaart on mõjutatud turvariskist, kodulehel www.id.ee või https://www.eesti.ee/portaal/!portaal.document_check asuvas rakenduses.
„Oma arvuti ID-kaardi haldusvahend turvariski olemasolu tuvastada ei saa. Oma kaarti saab kontrollida kas kodulehel olevasse rakendusse oma dokumendinumbrit sisestades või ka meie infoliinile 612 3000 helistades, kui teil puudub ligipääs internetile,“ sõnas Kirch.
Inimesed, kes ID-kaarti e-teenustesse logimiseks või digitaalkirjastamiseks ei kasuta, ei pea dokumendi kehtivuse muretsema. „Paljud inimesed on meie käest küsinud, kas selle kaardiga tohib reisida. Reisimist ja piiriületust see turvarisk ei mõjuta, sest ID-kaart kehtib füüsilise isikut tõendava dokumendina, reisimiseks, kliendikaardina ja apteegis digiretseptiga ravimi kättesaamiseks kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõpuni,“ lisas Kirch. „Samuti ei pea muret tundma inimesed, kel on juba sõlmitud mobiil-ID leping või on olemas kehtiv digi-ID kaart.“
Lisainfot ID-kaardi turvariski kohta saab kodulehelt https://www.id.ee/?lang=et&id=38558, samuti saab nõu küsida ka PPA infotelefonilt, mis töötab argipäeviti kell 8-19.
Sel aastal aeguvad väga paljude inimeste isikut tõendavad dokumendid, millest on tingitud ka tavapärasest pikemad ootejärjekorrad PPA teenindustes. Maikuus oli ilma eelneva broneeringuta dokumendi kättesaamisel keskmine ooteaeg Tallinna Pinna teeninduses 60 minutit, Tallinna Tammsaare ja Tartu teeninduses 30 minutit, Narvas 15 minutit, mujal umbes 10 minutit.
Inimestel, kelle dokumendid kaotavad sel aastal kehtivuse, palume planeerida teeninduse külastust aegsasti ning broneerida selleks eelnevalt aeg, et vältida järjekorras ootamist. PPA e-teeninduseshttps://etaotlus.politsei.ee saab taotleda korduvat ID-kaarti täiskasvanule ja esmast ID-kaarti lapsele, kelle sünd on registreeritud Eestis. Praeguseks on sel viisil endale uut ID-kaarti taotlenud üle 31 000 inimese.
Alanud laadahooaja puhul tuletab tarbijakaitseamet kauplejaile meelde, et laadal kauplemisel kehtivad samad reeglid, nagu tavapoeski. Erilist tähelepanu tuleks pöörata korrektsele hinnateabele, tarbija õigustele pretensiooni esitamisel ja ostukviitungi saamisele. Tarbijail soovitab amet säilitada ratsionaalne mõtlemine, enne tehingu sooritamist uurida täpsemalt, millega tegu ning mitte uskuda liiga head müügijuttu.
Amet rõhutab, et kauplejail tuleb kindlasti toote juurde välja panna selle müügihind ja toote iseloomu arvestades ka ühikuhind. Kuna laadal on kerge pead kaotada ning sellisel vabaõhuüritusel on kauplejad kahjuks üsna tihti varmad seda ära kasutama, siis peaks tarbija enne ostmist müüjalt toote kohta küsima lisainfot, pärides näiteks toote hinna, koguse, koostise ja päritolu kohta. Näiteks kui kaupleja müüb juustupatse, pätsileiba või vorstilatte tükikaupa, siis välja tuleb tuua ka kilohind. Seejuures ei tohi tarbijale anda kaalu või muus osas eksitavat teavet.
Kaupleja peab tagama selle, et kauba märgistus on korrektne, mis tähendab, et see peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Tehniliselt keerukate toodetega tuleb ostjale kaasa anda ka eestikeelne kasutusjuhend. Ostja peaks kauplejalt uurima ka seda, mida teha siis, kui tootel ilmneb puudus – ka laadalt ostetud kaubale kehtib pretensiooni esitamise õigus, nagu tavapoes.
Tarbija peaks kindlasti küsima makset tõendavat dokumenti, mis on eelkõige vajalik selleks, kui hiljem ilmneb kaubal defekt. Ostudokumendil peab olema vähemalt kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress, müügikuupäev ning iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. Meeles tasub pidada, et alla 20-eurose ostu korral peab müüja tarbijale ostu tõendava dokumendi andma juhul, kui ta seda soovib. Üle 20-euroste ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks.
Lisaks soovitab tarbijakaitseamet inimestel arvestada sellega, et laat on vabaõhuüritus ning sealt ostetud toidukaubad võivad sooja ilmaga rikneda.
Soovitused tarbijale, kui õigesti kasutatud tootel ilmneb puudus:
- lõpeta toote kasutamine;
- otsi välja ostu tõendav dokument;
- pöördu esimesel võimalusel kaupleja poole;
- pöördu tarbijakaitseameti poole, kui Sa kauplejaga kokkuleppele ei jõua.
Lisamaterjalid:
- laadal kaupleja meelespea eesti ja vene keeles;
- hinnateabe rubriik tarbijakaitseameti veebilehel;
- puudusega toote tagastamise rubriik tarbijakaitseameti veebilehel.
- Sorteerimissüsteemidest Võru linna avalikel üritustel
- Aasta parim noortalunik on Meelis Lindret
- President Kaljulaid: oleme Kreekaga solidaarsed rändega seotud väljakutsete lahendamisel
- Mikser ÜROs: rahvusvaheline õigus peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel
- Äikese hind: tuhanded läbipõlenud seadmed ja sajad tuhanded kulutatud eurod
- Luhamaa piiripunktis katsetatakse automatiseeritud piiriületust
- Facebook teatas suurtest muutustest: uus Messenger ja salapärased 3D-fotod
- Kuidas valida emale praktilist kingitust emadepäevaks?
- Kuidas on võimalik ülikooli diplomita ja keskmisest lühemate tööpäevadega teenida 33 500 eurot aastas?
- Enam kui 2000 kodu said talgute raames uued postkastid
- Peaminister külastab suurõppust Siil
- Mikser Marrakeshis: Euroopa on rändeküsimuses kriisiseisundi ületanud
- Kaitseministeeriumis tutvustati relvaseaduse muudatusi
- Kevadel sagenevad õnnetusjuhtumid aias ja terviseradadel
- „Hollywoodi filmitähed”
- Tartu linlased saavad tutvuda arhitektuurivõistluste võidutöödega
- Veeuputusi juhtub kodudes igapäevaselt
- Kuidas aeglaseks jäänud telefon uuesti üles turgutada
- Telia esindatus Põlvas ja Valgas säilib läbi uue koostöömudeli
- Apteeker hoiatab: kehtivusaja ületanud ravimite kasutamine on ohtlik
- Viis lihtsat nippi, kuidas muuta teler koolivaheajal lapsesõbralikuks
- Uuendamata paroolidega ruuterid võivad kaasa tuua rahalise kahju
- Novabildi kaebus Otepää valla vastu jäi rahuldamata
- Haritava maa hektari hind jätkas kerkimist
- Saa teada! Millised maailma täpseimad lennufirmad lendavad Eestisse?
- Tartu lisaeelarve keskendub haridusele ja teede korrashoiule
- Kevadekuulutajad liikluses: löökaugud teedel ja klaasikahjud autodel
- 4 nõuannet, kuidas põikpäisele lapsele puder meelepäraseks muuta
- Apteekide teenuste hulka lisandus juuste ja peanaha tervise kontroll
- Kas teadsid? 10 põnevat fakti täna 45-aastaseks saavast mobiiltelefonist
- 181 400 vigastuse kohta on aastas 5000 õnnetusjuhtumikindlustuse juhtumit
- Leelokoor Siidisõsara osales New Yorgis Eesti Kultuuripäevadel
- Lugeja avameelne kiri: Lugupeetud Jevgeni Ossinovski! Teie mind ei mäleta ja ega peagi
- Tarbijakaitseamet: tarbijale esitatav arve peab olema vastavuses saadud teenustega
- Aprillist näevad Eesti elanikud piiranguteta Eesti telekanaleid kõikides EL riikides
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob välja, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks.
Kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsendipunkti ning hetkel kogub pensioniks 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal oli vastav protsent 32%; 2016. aastal - 27%; 2015. aastal - 25%).
Lisaks ligi poolele pensioniks kogujatele plaanib 32% vastanutest tulevikus täiendavalt koguma hakata, kuid kõige aktiivsemalt asuvad säästmise kallale naised ja pensionieale lähemale jõudvad inimesed. Peamiselt kogutakse pensioniks täiendavalt summasid vahemikus 20 kuni 50 eurot (43% vastanutest), 37% aga kogub igakuiselt üle 100 euro. Kõige aktiivsemad pensioniks ettevalmistujad on kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed.