Ligi pooled Eesti elanikud koguvad puhkuse jaoks raha mitu kuud ette ning elanike jaoks tähendab puhkus eelkõige mõne välisriigi külastust, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud küsitlusest.

Puhkuse tarbeks raha kogumiseks kulub vähemalt pool aastat igal kolmandal Eesti elanikul. Iga viies inimene alustab raha kõrvale panemist üks kuni viis kuud enne puhkusele minekut. Kõige varem alustavad puhkusekulude planeerimist enamasti inimesed vanuses 50-74.

Üle kolmandiku elanikest ei pane eesoleva puhkuse jaoks üldse raha kõrvale, kattes puhkusekulud jooksvast sissetulekust. Need on valdavalt suurema sissetulekuga inimesed, kelle igakuine tulu pereliikme kohta ületab 800 eurot.

„Eesti inimesed eelistavad puhata välismaal, mere ääres või maal. Kui kolmandikul elanikkonnast kulub puhkuse ajal sama palju raha kui tavapärasel ajal, siis ligi pooled vastanutest kulutavad puhkusel tavapärasest mitu korda rohkem. Iga kolmas elanik kulutab puhkuse ajal kaks korda tavapärasest rohkem ning iga kümnes kulutab koguni neli korda rohkem raha kui muidu. Need on enamasti suurema sissetulekuga ja nooremad inimesed,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Eesti Panga statistika kohaselt väisasid 2017. aastal Eesti elanikud teisi riike 3,7 miljonil korral ehk 5% rohkem kui 2016. aastal. Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid 2017. aastal seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Rahaasjade Teabekeskuse küsitlusest selgus, et välismaal puhkamist eelistavad noored vanuses kuni 24 aastat ning kõrgema sissetulekuga pered. Maal puhkust eelistavad enim inimesed vanuses 25-56 aastat ning väiksema sissetulekuga pered.

Enamus eestimaalasi ei sõida puhkusele ega tee suuri puhkusega seotud väljaminekuid juhul, kui ollakse kellelegi võlgu või kui on tasumata kommunaalkulude arveid või on tegemata krediitkaardi tagasimakse.

„Baltimaade võrdluses paistab Eesti silma just selle poolest, et meie elanikud kulutavad puhkuse ajal võrreldes muu ajaga oluliselt vähem raha kui leedulased ja lätlased. Samuti alustavad eestlased puhkuse tarbeks raha kõrvale panemist mitu kuud varem kui teised Balti riikide elanikud,“ ütles Kati Voomets.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Kantar Emor tänavu mais. Kokku küsitleti telefoni teel 550 elanikku alates 16. eluaastast.

Suvisel ajal toimub üle Eesti palju vabaõhuüritusi, kus pakutakse ka batuudil hüppamist. Tarbijakaitseamet rõhutab, et kui aeda või avalikuks ürituseks püstitatakse õhkbatuut, siis peab olema tagatud selle turvaline kasutamine.

Õhkbatuudi teenuse pakkujal tuleb meeles pidada, et paigaldamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda kõigist tootjapoolsetest juhistest ning iga batuudi juures peab olema selgelt esitatud teave tarbijale batuudi ohutuks kasutamiseks. Batuudil hüppavatel lastel peab olema täiskasvanud järelevaataja, kes jälgib laste tegevust ning hoiaks silma peal, et lapsed ei ripuks näiteks batuudi välisseintel, ei läheks batuudile söögi ja joogiga ning kinni peetaks maksimaalsest kasutajate arvust. Samuti on oluline, et ohu korral (nt batuudi tühjenemine, elektrikatkestus, ilmamuutus) oleks täiskasvanud järelevaataja võimeline kohe reageerima.

Batuuti rentides on vajalik teada, et rendileandja peab tootega kaasa andma põhjalikud kasutus- ja paigaldusjuhised, nende seas ankrute paigaldamise meetod, maksimaalne ohutu tuule kiirus, paigaldusala nõuded jne. Eelkõige peaks õhkbatuudi paigaldamine olema rendileandja töö, ent järgides korrektselt kõiki ohutusnõudeid on võimalik see ka ise ohutult püstitada. Samuti peab rendilevõtja muu teabe hulgas saama juhiseid kuidas käituda eriolukordades nagu ootamatu vihm, tuule tugevnemine, batuudi tühjenemine ja elektrikatkestus. Kui tekib kahtlusi millegi suhtes, tuleb teenusepakkujalt kohe küsida lisaselgitusi. Lapsi ei tohi jätta täiskasvanu järelevalveta batuudile.

Avalikul üritusel, näiteks laadal, linna päevadel, küla jaanitulel või mujal tasub ka lapsevanematel jälgida, millistele batuutidele nad oma lapsed hüppama lubavad. Silmas tuleks pidada, kas batuudid on igast küljest ankurdatud maa külge, millisele pinnasele on õhkbatuut paigaldatud ning kas kõva pinnase (asfalt vms) puhul on olemas pehmendusmatid näiteks batuudile peale ja maha minemise alal ja muud taolist, mis suurendavad kasutajate turvalisust.

Vaata ka teisi elamusteenuste ohutu kasutamise soovitusi ostatargalt.ee veebist.

Spikker, kuidas tagada ohutus õhkbatuudi kasutamisel:

Välitingimustes kasutatavad batuudid peavad olema ankurdatud ning kõik tootjapoolsed kinnituskohad, sh kõrgete batuutide ülemised ankurduskohad, peavad olema vastavalt tootja juhistele kinnitatud ka juhul kui batuut asub kõval pinnasel, näiteks asfaldil.

Täispuhutav batuut peab asuma eemal kõikvõimalikest ohtudest, näiteks elektriliinid, aiad, puud jne.

Õhkbatuudi paigaldusala peab olema puhas teravatest esemetest.

Õhkbatuudi ümber tuleb tagada vaba ala.

Puhur ja kaablid ei tohi olla kättesaadavad tarbijatele ega teistele kõrvalistele isikutele, sh välistada tuleb juhtmetesse takerdumise võimalus.

Tootja poolt batuudi ohutuks kasutamiseks ettenähtud ohutusteave batuudi kasutajale peab laatadel, väliüritustel, mängualadel jne kasutatavatel batuutidel olema selgesõnaliselt iga batuudi juures välja toodud. Muu hulgas peab olema kirjas mitu inimest tohib korraga batuudil hüpata, mis vanuses, kaalus või kasvus lapsed batuudil hüpata tohivad, hüppamine peab toimuma täiskasvanu järelevalve all, ei tohi teha saltosid, mürada, tõugelda jne.

Vajalik on tagada täiskasvanud järelevaataja olemasolu, kes jälgib ja koordineerib batuutide kasutamist, sh kasutajate arvu, ning saab koheselt reageerida õnnetuse või batuudi tühjenemise korral.

Batuut ei tohi olla rebenenud, vigastatud vms;

Peab olema teada, milline on igale batuudile tootja poolt lubatud maksimaalne kasutajate arv, kasutaja maksimaalne pikkus ning seda tootja poolt etteantut peab järgima.

Tuleb jälgida ilmastikuolusid. Vihma ja tugeva tuulega (tuulekiirus enam kui 11 m/s) õhkbatuuti kasutada ei tohi.