Laste ülekaalulisus ja rasvumine on tõsine probleem, mille põhjuseid tasub otsida perekonna toitumis- ja liikumisharjumustest, mille eest vastutavad enamasti lapsevanemad, tõi lastearst Lagle Suurorg Toiduliidu korraldatud 3. tasakaalustatud toitumise konverentsil välja.

Viimase 30 aastaga on laste ülekaalulisus dramaatiliselt sagenenud. Täna on iga neljas laps maailmas ülekaaluline, Eestis iga kolmas. „Tegu on tõsise probleemiga, sest nii ülekaalulisus kui ka selle raskeim vorm, rasvumine, mõjutavad sageli lapse kõigi organite talitlust ning vähemalt kolmveerandil lastest ka nende vaimset tervist,“ tõi lastearst välja.

Seejuures lasub suurim vastutus laste ülekaalulisuse osas lapsevanematel, sest just kodust ja varasest lapseeast saavad alguse tervist mõjutavad toitumis- ja liikumisharjumused. „Kusjuures, paljud vanemad ei tunneta oma laste ülekaalulisust ja probleemi tõsidust õigesti. Näiteks aktsepteerivad vanemad kergemini pigem lapse kuulmise või nägemise häireid kui ülekaalulisust,“ kirjeldas Lagle Suurorg, toetudes Iirimaal tehtud uuringutele .

Ühelt poolt mängivad laste ülekaalulisuse ja rasvumise juures olulist rolli pärilikkus ja geneetika. Dr Suurorg toob näiteks, et ülekaaluliste vanemate lastel on suurem risk ülekaalulisusele. Lisaks võib põhjuseks olla vanemate negatiivne eeskuju ehk liigne istuv või passiivne eluviis, rohkelt ekraaniaega nutiseadmetes või teleri ees ja vähesed teadmised tervislikust toitumisest. „Just lapsevanemad otsustavad, mida kodus süüakse ja lastel on siin sõnaõigust vähe. Seetõttu on vanemate teadmised tasakaalustatud toitumisest ääretult olulised,“ ütles lastearst ning kinnitas, et järjepidev teavitustöö lapsevanemate suunal on kahtlemata vajalik.

Ka rahvusliku laste tervise kvaliteedi instituut (NICHQ) on algatanud laste tervise mõjutamisel uue lähenemisviisi - kahe generatsiooni mõjutamise üheaegselt. Selle põhimõtteks on, et lapse toitumise muutmisel on vajalik tegeleda terve perega korraga, et kutsuda esile muutuseid toitumisharjumustes perekonnas tervikuna. Seeläbi jõutakse kiiremini eesmärgini ka lapse tervise parandamisel. Lagle Suurorg nõustub, et praegu on vanemad ja pere tihti jäänud liialt tahaplaanile ja liiga palju jälgitakse tervishoiutöötajate poolt  vaid last ja tema harjumusi.

Kuna lapseeas alguse saanud ülekaalulisus jääb enamasti püsima ka täiskasvanueas, siis toob see tihti endaga kaasa ka südamehaiguseid, diabeeti, vähktõbesid, liigesehaiguseid ja palju muid kroonilisi vaevuseid. Seetõttu on oluline, et nii lapsevanemad kui ühiskond tervikuna mõistaksid meie laste ülekaalulisuse kui probleemi tõsidust. Vaid nii suudame me parandada oma rahva tervist tervikuna. 

Eesti on õigel ajal teinud raskeid valikuid, et tagada meie inimeste vajadustele vastav arstiabi. Selle alus on solidaarne tervishoiusüsteem, kus ligipääs on tagatud kõigile ja kõik ka panustavad ühiselt, vajadusel nõrgemaid toetades, ütles president Kersti Kaljulaid.

Erinevad tulevikuprognoosid ennustavad sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist ja see avaldab survet tervishoiule ja sotsiaalkuludele. Nende väljakutsete lahendamiseks on president Kaljulaidi sõnul oluline mõista, et tõhusad tervishoiusüsteemid peavad edendama nii tervist kui ka jõukust. „Selline mõtlemine on eriti oluline väikeriigis nagu Eesti, kus iga inimene ja tema panus ühiskonda on oluline.“

Riigipea selgitas, et pärast iseseisvumise taastamist oli Eesti sissetulekute tase väga madal, nende suurenemine on aga aidanud ka meie tervishoiusüsteemi arendada. „Meie jaoks on olnud väga oluline seda tõhusalt teha ja vältida tarbetut bürokraatiat, mis süsteemi keerulisemaks muudaks,“ selgitas riigipea, lisades, et e-teenuste areng on siin palju kaasa aidanud. „Meil on digiretsept kasutusel juba mõned aastad, aga selle algus oli päris keeruline. Just eriti vanemad inimesed olid harjunud sellega, et tulid arsti juurest ära paberretsept näpus. Usun, et see on üks raskemini läinud e-teenuse kasutusele võtmine, aga saime hakkama. Ja nüüd on meil tänu X-teele ühine digiretsept ka Soomega.“

Eesti jaoks on oluline, et inimene maksaks ise võimalikult vähe oma taskust tervishoiule juurde. Loomulikult on see president Kaljulaidi sõnul suur pingeallikas, sest ükski riik ei suuda rahastada kõike ja seetõttu tuleb ka Eestis tasuda ise näiteks hambaravi, ravimite ja ka väga kalli või eksperimentaalse vähiravi eest. Siiski pakub Eesti tervisekindlustatud inimestele enamikku haiguste ravi katvatest teenustest: „Eesti kulutab tervisele 6,7 protsenti SKT-st, mis on palju väiksem kui ELi või OECD keskmine. Sellegipoolest olen kindel, et meil on tervishoiusüsteem, mis aitab ka meie ühiskonna kõige haavatavamatel liikmetel vajalikku ravi saada,“ ütles president Kersti Kaljulaid.