Euroopa Keskpanga 2018. aasta esimese kvartali statistika kohaselt oli keskmine tarbimislaenu intress Eestis 13,19 protsenti, mis on 2,8 korda kulukam kui euroalas keskmiselt.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor ettevõtlusõppejõu Elari Tamme sõnul on Eestis ja Lätis euroala ühed kõrgeimad väikelaenu intressid. “Kõik, kes on viimaste aastate jooksul kasvõi korra tarbimislaenu võtnud, maksavad pea kolm korda rohkem intressi, kui euroalal keskmiselt ja seitse korda enam kui näiteks Luksemburgis,” ütles Tamm. Analüüsides Euroopa Keskpanga ja eurot kasutavate riikide keskpankade kogutud andmeid viimase nelja aasta kohta, toob õppejõud välja, et keskmiselt on euroalal tarbimislaenude intressid olnud 4,66 ja 5,17 protsendi vahel.

"Kui Euroopas langes intress viimase kolme aastaga kümme protsenti, siis Eestis on see samal ajal isegi veidi tõusnud. Vahepeal oli Eesti keskmine intress ka alla kümne protsendi, nagu olekski normaalne, aga nüüd on taas tõusnud seletamatult kõrgeks," selgitas Tamm.

"Need on tegelikult jahmatavad andmed, et meil on ühisel Euroopa turul selline diskrimineerimine. Meenutab mõne aja tagust juhtumit, kus selgus, et Ida-Euroopas müüdav toidukraam on Lääne-Euroopa omast oluliselt kehvem. Siin on lugu veelgi jaburam - isegi Balti riikide vahel on erinevused meeletud," ütles Tamm ja lisas, et näiteks Leedus on intressid enam kui kaks korda Eestist soodsamad.

Õppejõu sõnul ei paista tegu olevat paratamatu olukorraga, vaid turutõrkega. "Tundub, et meil väikelaenude turg hästi ei toimi. Pakkujaid on vähe, suurpangad kontrollivad turgu ja konkurents leebe. Tarbimislaenu intresse mõjutavad mitmed tegurid – maailmamajanduse olukord, Euroopa Keskpanga otsused, rahatrükk jne. Kõige vahetumalt mõjutab seda aga pakkumise ja nõudluse turg riigis,” rääkis Tamm.

“Nii kannatabki Eesti laenuvõtja. Samal ajal on tegu selge ärivõimalusega – võimalik on pakkuda laenu konkurentidest märksa madalama, samas Euroopa keskmisest tasemest siiski kõrgema intressiga. On ka kuulda olnud, et turg tühja kohta ei salli ja uued pakkujad ongi varsti turule tulemas," ütles ekspert.

Mai lõpus teatas Briti finantsteenusettevõte Revolut Ltd, et taotleb Leedus pangalitsentsi, mille saamisel saab alustada tarbijakrediidi väljastamist kogu Euroopa Majandusalal, sealhulgas Eestis. Tollal teatas Revoluti äriarendusjuht Andrius Biceika, et eesmärk on pakkuda turul seni tegutsevatest pankadest ligi poole võrra madalamat intressimäära.

Brexit aitab kindlasti kaasa, et Briti ettevõtted otsivad omale mandril nišši. Kui näljased britid hakkavad mugavaks muutuvatelt rootslastelt ning ka kohalikelt kiirlaenukontoritelt Eestis turgu ära võtma, siis lõpuks võidab sellest Eesti tarbija," ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud.

Juulikuus toimub Eestis väga palju massiüritusi. Paljude suursündmuste turvalisuse eest vastutava G4S Staff juht Martin Tomberg tuletab meelde, et rahvarohketes kohtades tuleb oma isiklikel asjadel silm peal hoida, et mitte sattuda taskuvaraste ohvriks.

„Massiüritusele minnes on mõistlik kaasa võtta nii vähe asju kui võimalik ja panna need kohta, kust ei saa neid ära kaotada ning kuhu vargad neile liiga lihtsalt ligi ei pääse,“ ütles Tomberg. „Levinumad kohad, kust asjad rahvahulgas kaduma lähevad, on seljakotid, tagataskud või toitlustusalal asuvad lauad. Sealt varastatakse sageli nutitelefone, mille inimesed on lauale asetanud.“ Võetakse kõike, mis on vähegi väärtuslik.

Taskuvarga ohvriks võib sattuda igal pool, kus inimesi liigub. Valvsust ei tohi kaotada kunagi. Siiski joonistuvad rahvarohketel suveüritustel välja kohad, kus on tõenäolisem taskuvarastele oma vara kaotada.

Massiürituse pääslad

Pääslate juures on palju inimesi ja vargal pole seal olemiseks tarvis piletit lunastada. Sissepääsukohad suurüritusele on taskuvarastele soodne tegevuspaik, kuna seal on palju inimesi suures trobikonnas koos. Läbipääsu kontrolliks valmistudes pillatakse märkamatult oma asju maha, unustatakse lahti kotilukk või jäetakse tagataskusse nutitelefon, mida taskuvargad üritavad kätte saada.

Söögi- ja joogijärjekorrad

Toidusabas haaravad inimesed sularaha järele, paljastades sedasi varastele, millises taskus või kotisahtlis raha ja vähegi väärtuslikku vara hoitakse. Söögi- ja joogisabas on inimesed tihedalt koos ja seal võivad vargad jällegi inimeste tähelepanematust kuritarvitada.

Suurte lavade juures. Kontsertide ajal täituvad lavaesised suure rahvahulgaga. Valju muusika ja suure melu keskel on inimeste tähelepanu hajutatud. Riiete või koti välistaskutesse jäetud nutitelefonid, sularaha ja muu väärtuslik on siis taskuvarastele lihtne saak.

Mida teha, kui satud varguse ohvriks või näed vargust pealt?

Tomberg rõhutab, et üritusel varguse ohvriks sattudes tuleb sellest kindlasti teavitada turvameeskonda ja politseid. „Kui näed ise vargust pealt, siis sekku ja kutsu appi turvatöötajad. Oluline on anda võimalikult detailne varga kirjeldus, et turvatöötajad saaksid kurjategija kiirelt kinni pidada,“ lisas ta.