Eesti Õigusbüroo klient usaldas enda sõiduki pesula hoovi peale pesukorda ootama ning sellele järele minnes avastas ta eest katkise esiosaga pesemata sõiduki. Sõidukiga oli sõidetud 30 km ning liiklusõnnetusega tekitatud kahjud on sedavõrd suured, et masin läheb ilmselt nö mahakandmisele. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, kas ja kuidas usaldada enda auto remondiettevõtte või pesula hoolde ning kes vastutab tekitatud kahjude eest.

Eesti Õigusbüroo klient ostis juuni alguses internetist voucheri, mis lubas Veerenni tänaval asuvas pesulas tavahinnast soodsamat puhastusteenust. Töö mahukuse tõttu tuli sõiduk pesula platsile pesukorda ootama jätta ning paari päeva pärast pidavat klient puhta sõiduki tagasi saama. Puhta sõiduki asemel ootas kokkulepitud päeval klienti pesula hoovis aga hoopis avriiline pesemata sõiduk. Pesula omanik puikleb vastutuse eest ega ole pooleteise kuu jooksul olukorda lahendada püüdnud. 

Eesti Õigusbüroo jurist Angela Jürgenson soovitab sõidukit võõra valdusesse usaldades uurida kindlasti ettevõtte tausta, olgu tegemist siis pesula või remonditöökojaga. “Kõige lihtsam viis info saamiseks on googeldada ettevõtte või töökoja nime, ehk on inimesed enda kogemusi jaganud. Autopesula, kus meie kliendi auto katki sõideti, asub aadressil Veerenni 29/1. Sellesse pesulasse pakuvad mitmed internetikanalid soodsaid vouchereid ka täna ning miskipärast kasutab pesula vähemalt 5 juriidilist nime - juba see fakt võiks inimesi ettevaatlikumaks selle pesula suhtes muuta,” sõnas Jürgenson. 

Jürgenson lisab, et antud juhul püüab pesula omanik süüd eitada väitega, et tema töötaja sõber sõitis auto katki. Juriidiliselt lasub vastutus sõiduki kahjustamise eest siiski autopesulal, kuna klient andis sõiduki võtmed üle pesulale. Viimane rikkus aga kliendi ja pesula vahelist töövõtulepingut, olles sõidukit vallates hooletu ning selle tagajärjel tekkis kahju. Eesti Õigusbüroo klient tegi avalduse politseisse ning pöördus kaebusega ka Tarbijakaitseameti poole. Kui pesula aga kahjusid kliendile ei hüvita, tuleb tõenäoliselt pöörduda ka tsiviilkohtu poole.

Sõiduki omanik Tea (nimi muudetud) kutsub inimesi üles rohkem enda kogemusi jagama taoliste olukordade puhul, et inimesed saaksid googeldades infot teenusepakkuja kohta. “Ilmselt margiesinduste ja teiste suuremate ettevõtete puhul ei ole see nii teema, aga just väiksemad töökojad ning pesulad - kaaluge ja veenduge, et tõesti usaldate enda sõiduki nende valdusesse. Kui ettevõtte lehel on võimalik tagasisidet anda, siis palun tehke seda. Kui seda võimalust ei ole, siis ehk saab tagasiside ja hinnangu mõne foorumi kaudu nö lendu lasta. Minu juhtum on üsna ilmekas näide sellest, kuidas tekitatud kahjude hüvitamisest kõikvõimalike vabanduste najal kõrvale hiilitakse. Olen juba poolteist kuud autota olnud ning lahendust veel ei paista. Seega kindlasti ei soovita Veerenni 29/1 pesulat, kus tegutseb Ruslan Abdullajevi ettevõte nimega Kashmir OÜ,” sõnas Tea. 

Samuti on Tea sõnul imelik, et teenuse pakkuja nime saab teada alles pärast voucheri soetamist. See tähendab, et enne voucheri soetamist ei olegi võimalik ettevõtet kuidagi kontrollida, sest seda infot ei avaldata enne ostutehingut. Voucheri müüja lehel on mustvalgelt kirjas: Teenuste osutaja kontaktandmed on kättesaadavad pärast voucheri soetamist.

Soovitame inimestel analoogsetes olukordades pidada nõu juristiga, kes aitab koostada kahjunõuded ning esindab kannatanut suhtluses erinevate osapooltega. 

EL tarbija nõustamiskeskusesse pöörduvad sageli tarbijad, kelle krediitkaardilt on pärast välismaal auto rentimist võetud ootamatuid summasid. Apsakaid juhtub nii tarbija pealiskaudsusest lepingu lugemisel ja mõnikord võetakse tarbija krediitkaardilt maha tasusid ka alusetult.

Autorendi lepingud on ettevõtete lõikes erinevad, sest EL tasandil ei ole ühtset regulatsiooni, nagu see on kehtestatud näiteks pakettreiside või interneti teel sooritatavate ostude puhul. Seega võta rahulikult aega lepingu lugemiseks juba kodus broneeringut tehes ja kohapeal.  Mõnikord sisaldavad rendilepingud tarbijale kahjulikke tingimusi ning on ülesehitatud selliselt, et tarbija ei hooma, milliseid lisatasusid ta allkirja andes maksma soostub.

Kuna autot renditakse kõige sagedamini just välisriigis, on lepingud enamasti võõrkeelsed. Palu endale esitada inglisekeelne rendileping. Siiski võib suuremate ettevõtete puhul saada lepingu isegi eesti keeles.

Erinevad lisatasud võetakse tarbija arvelt maha pärast renditeenuse kasutamist ja tavaliselt ilma eelneva teavituseta. Lisatasud võivad olla lepingusse eelneva kooskõlastuseta sisse kirjutatud, mistõttu tuleb enne allkirjastamist veenduda, et summad klapivad.

Täpsusta broneerimisel, mida hind sisaldab ning kas antud hind kehtib ka selles riigis, kust auto kätte saad või on sealsed hinnakirjad erinevad ning kas autoga võib sõita ka välisriiki. Esialgne hind ei pruugi sisaldada ka kindlustust või muud lisanduvat tasu, näiteks kohalikud maksud, turvatool lastele, õigus kasutada teist juhti, GPS-seade, hooajal kohustuslikud rehvid, õigus tagastada auto tühja bensiinipaagiga, kiirtee kasutamise perioodikaart jms.

Kes tangib?

Tankimist puudutavad kokkulepped lepingus võivad olla erisugused. Kui lepingus on nõutud tagastamine täispaagiga, siis tühja paagi puhul võib sellega kaasneda trahv, mis arvatakse maha sinu krediitkaardilt. Osad firmad lubavad tühja paagiga tagastamist, aga siis on kütusetasu  märkimisväärselt suurem, kui oleks maksnud ise auto tankimine tanklas. Sellistel juhtudel tasub enne auto loovutamist toimunud tankimisest säilitada kviitung, millel on märgitud ka tankimise kuupäev ja kellaaeg. Soovitav on pildistada ka bensiinipaagi näidikut, et kaitsta end hilisema väite eest, nagu oleks auto tagastatud tühja paagiga. Sellised juhtumid ei ole harvad.

Lepingus võib olla ka kokkulepe, et paagitäis kütust sisaldub rendihinnas ning rendifrma eeldab, et tarbija sõidab paagi võimalikult tühjaks.

Kindlustus on oluline osa hinnast

Kindlustusfirmade vastutus erineb riigiti märkimisväärselt. Tavaliselt kehtib autorendi puhul vaid kõige üldisem kindlustus, mis ei pruugi katta eriolukordades tekkinud kahjusid. Täpsusta, mis saab siis, kui kindlustus ei kata autole tekitatud kahjude kõrvaldamise kulu ning millisel juhul kindlustus üldse ei kehti. Uuri ka, kas kindlustusega on kaetud ainult auto rentinud juht või laieneb see ka lisajuhile. Vastasel juhul võid õnnetuse korral sattuda olukorda, et kindlustus ei kehtigi, kui roolis oli teine juht.

Fikseeri auto seisukord

Auto kättesaamisel vaata see väga põhjalikult nii seest kui väljast üle. Kõikidest vigastustest, sh kriimustustest ja täketest, mille avastad auto kättesaamisel, kuid mida ei ole rendilepingus fikseeritud, tasub enne auto kasutamist teavitada rendifirmat ning nõudma, et need  kirjalikult vormistataks. Võimalusel tasub vigastusi ka pildistada.

On juhuseid, mil rendiettevõte esialgu väidab, et väikesed kriimud auto kerel ei tekita tarbijale täiendavaid kulusid, neid ei fikseeritud. Ent hiljem on tarbija krediitkaardilt maha võetud summade põhjenduseks just viidatud samadele kriimudele.

Näiteks tarbija rentis Saksamaal auto, mille tagastamisel teatas autofirma töötaja, et kõik on korras ja ühist ülevaatust ei ole vaja. Paar päeva hiljem võttis rendifirma tarbija krediitkaardilt omavastutuse raha 950 euro ulatuses põhjendades seda täkkega esiklaasil. Täkete olemasolu tõendasid nad fotodega. Tarbija aga ütles, et tema tagastamise ajal neid täkkeid esiklaasil ei olnud. Tarbija vaidlustas broneeringu pangas, kelle abiga sai raha tagasi. Seepeale saatis ettevõte tarbijale veidi suurema summaga arve, mis sisaldas esiklaasi vahetamise tasu. Tarbijale öeldi veel, et kui arvet ei maksa, pannakse ta autorendifirmade musta nimekirja ja tasumata arvet hakkab nõudma inkasso. Tarbijal aga ei ole auto üleandmise hetkel tehtud ühtegi fotot, mis aitaks tõendada tema väidet, et auto tagastamise ajal täket esiklaasil ei olnud.

Kontrolli lisavarustust

Tasub hoolikalt üle vaadata ka muu varustus ja võimalusel seda pildistada. Nõustamiskeskusesse on pöördunud murelikke tarbijaid, kelle krediitkaardilt on võetud summa rehvipumba, tõkiskingade vms puudumise pärast, kuigi tarbija neid pagasiruumist ei eemaldanud. Hiljem võib tõendamine tarbija jaoks keeruliseks osutuda. 

Näiteks rentis tarbija Horvaatias rendiauto koos kahe turvatooliga lastele. Kui pere oli hotelli majutatud, läks üks pereliikmetest autole järgi ning autot vastu võttes vaatas, et turvatoolid olid pagasiruumis. Hotelli jõudes istmeid paigaldama hakates selgus, et turvatoolid olid väga kulunud ja amortiseerunud, et neid ei saanud turvavöödega autosse kinnitadagi. Esitatud pretensiooni peale kutsus rendifirma tarbija koos auto ja turvatoolidega nende esindusse tagasi, ent ka asenduseks pakutud turvatoolid olid samuti kasutuskõlbmatud. Tarbija otsustas lepingust taganeda ja taotles broneerimiskeskkonna kaudu makstud raha tagasi. Rendifirma keeldus raha tagastamisest väites, et see oli tarbija enda otsus tagastada auto plaanitust varem ning vigaste turvatoolide teemat ettevõte üldse ignoreeris.

Väljaspool tööaega auto tagastamine

Ka auto tagastamisel tuleb see hoolega koos rendifirma esindajaga üle vaadata ja kindlasti vormistada üleandmisakt, kus fikseerida seisukord. Kui aktis jäetakse mõned kohad täitmata, kriipsuta need enne allkirjastamist läbi, et hiljem ei oleks võimalik sinna midagi lisada.

Püüa vältida auto tagastamist väljaspool rendifirma tööaegu. Vastasel juhul pead arvestama, et ettevõtte esindaja ei saa koos sinuga autot üle vaadata ja fikseerida auto seisukord, sh läbisõit. Siis võidakse sulle esitada arve auto kahjustuste kohta, mida sa ei ole autole põhjustanud. Paraku ei ole sul kuidagi võimalik tõendada, et neid kahjustusi ei esinenud autol nii kaua kuni see oli sinu valduses.

Näiteks tagastas tarbija Itaalias renditud auto varahommikul lennujaamas pannes võtme tagastuskasti ajal, mil rendifirma ei olnud veel tööpäeva alustanud. Hiljem sai tarbija e-kirjaga arve, milles oli läbisõit märgitud tegelikust 600 km suurem.

Kaebuse esitamine

Kui sul on pretensioone autorendifirmale ja krediitkaardilt on võetud maha summasid ilma selgete põhjendusteta, tee rendifirmale kohe kirjalik kaebus. Kaebuses märgi selgelt oma nõue ja lahendusettepanek tekkinud olukorra parandamiseks. Kui esitad kaebuse rendifirma kodulehel oleva vormi vahendusel, tee esitatud pretensioonist endale ekraanitõmmis (print screen), et vajadusel tõendada kaebuse esitamist. Ära kunagi lisa kaebusele originaale lepingust, tšekkidest vms.

Kui rendifirmaga omavahel lahenduseni ei jõua, siis tasub abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseameti juures tegutsevasse EL tarbija nõustamiskeskusesse, mis tegeleb just piiriüleste tarbijaprobleemide lahendamisega.

Näited tarbija krediitkaardil täiendavalt maha võetud summadest

4600 eurot vigastuste tekitamise eest, mis tekkisid autole selle teisaldamisel seoses vales kohas parkimisega.

136 eurot küpsisepuru eest autosalongis.

320 eurot väidetava kriimustuse eest auto kerel.

191 eurot täiendavalt talverehvide eest (talvel).

755 eurot bensiiniluugi kahjustamise eest.

163 eurot lisakindlustuse eest, mille olemasolust tarbija ei olnud teadlik.

103 eurot akna avamise lüliti kahjustamise eest.

212,99 eurot auto 30 minutit hilisema tagastuse pärast (väidetavalt uue päeva renditasu).

354,08 eurot tagumise stange kriimustuste eest (mis olid seal juba enne rendiperioodi algust.