EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kas koolivaheaeg tuleb veeta teleri ja nutiseadmeteta?">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Koolivaheaeg on juba täies hoos, mil rohke vaba aeg annab lastele erinevate ekraanide – telefonide, tahvlite, telerite ees istumisele veelgi suurema tõuke. Koostöös Tartu Ülikooli kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuses vaimse tervise õe Kersti Treialiga annab Elisa erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu mõned soovitused, kuidas muuta telekavaatamine mõistlikuks ja panna see lapse arengu teenistusse.
Kas laps võib valimatult teleka ees istuda?
Selleks, et liigne telerivaatamine laste jaoks tulevikus probleemiks ei kujuneks, tuleks vanematel luua lapse jaoks telerivaatamise rutiin. Konkreetse päevakava või rutiini loomine tekitab lapse jaoks ka turvalise keskkonna, kus ta end mugavalt tunneb.
Mais kogus maksu- ja tolliamet 604,8 miljonit eurot makse, mida oli 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. 2018. aasta riigieelarvest on viie kuuga täidetud 39,2 protsenti.
Käibemaksu tulu oli mais 205,3 miljonit eurot ning seda oli 11,1 protsenti enam kui 2017. aasta samal kuul. Maksutulud suurenesid oodatust enam eelkõige kiire tasumiste kasvu läbi ehitussektoris ning jaemüügis. Maksustatav käive kasvas peamistes tegevusvaldkondades kokku võrreldes eelmise aastaga ligi 7,1 protsenti. Käibemaksu tasumine on viimase kolme kuuga kasvanud enim ehituses ning mootorsõidukite müügis vastavalt 39,6 ja 10,9 protsenti, sealjuures ehitussektori kasv on mais kiirenenud, kuid mootorsõidukite müük aeglustunud. Ehituse kasv tuleneb peamiselt ehituspaigaldustööde mahu suurenemisest ning kiirest müügi kasvust elamute ja mitteeluhoonete ehituses. Mootorsõidukite käibemaksust laekuva tulu kasvu on taganud aktiivne sõiduautode müük ning samuti remonditeenuse müügi kasv käesoleva aasta esimestel kuudel. Mullusega võrreldes kasvas Eesti-siseste tehingute lisaväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine, mis viitab üldise majandusaktiivsuse jätkuvale kasvule.
Aktsiisitulu kokku tasuti mai eest kokku 76,1 miljonit eurot ehk 13,0 protsenti vähem kui 2017. aasta mais, samas viie kuu kokkuvõttes on aktsiise laekunud 8,2 protsenti rohkem võrreldes eelmise aastaga. Mai aktsiisitulu võrdlusi mõjutavad erinevad varumised.
Kütuseaktsiisi tasuti mais 38,3 miljonit eurot, seda on 17,1 protsenti vähem kui mullu samal ajal, kuid viie kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 9,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Mai madalat tasumise taset mõjutasid aprillis enne 1. maid kehtima hakanud biokütuse lisamise nõude jõustumist soetatud varud. Bensiini deklareerimine jõudis mais normaaltasemeni, seega 2017. aasta detsembris soetatud varud hakkavad lõppema. Bensiini tarbimist vähendab täiendavalt bensiinimootoriga sõiduautode arvu langus ning bensiinimootorite järjest ökonoomsemaks muutumine.
Alkoholiaktsiisi tulu laekus mais 15,9 miljonit eurot ning tasumine oli 19,1 protsenti väiksem kui möödunud aastal samal kuul. Viie kuu kokkuvõttes laekus alkoholiaktsiisi 8,2 protsenti rohkem võrreldes eelmise aastaga. Viie kuuga on deklareeritud kanget alkoholi 2,8 protsenti rohkem kui möödunud aastal, kuid õlle kogus on 42,8 protsenti väiksem. Õlle madalam kogus tuleb eelmise aasta suvel toimunud aktsiisimäärade tõusust ning sellele eelnenud varumisest ning järgnenud piirikaubanduse kasvust. Suurem osa õlle ja veini varudest on maikuuks müüdud, kuid kange alkoholi varude müük veel kestab.
Tubakaaktsiisi tasuti mai eest 19,1 miljonit eurot ehk 1,7% rohkem kui möödunud aastal. 2017. aasta detsembris soetatud sigarettide varud on müüdud ning tubakaaktsiisi deklareerimine on saavutanud tarbimisele vastava taseme.
Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,52 protsendini SKPst ehk 129 miljoni euroni. Valitsussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus viie kuuga 287 miljoni euroni, millest 92 miljonit moodustasid Tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse Tagatisfondile tehtud kulud. Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk ulatus 12 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli mai lõpuks 170 miljoni euroga ülejäägis, mille üheks põhjuseks on kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksumäära tõstmine. Valitsussektori puudujääk on aasta alguses tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta viie esimese kuuga oli sel aastal eelarvepositsioon Versobanka arvestamata 17 miljoni euro võrra parem.
- Eestis on väikelaen pea kolm korda kallim kui mujal Euroopas
- Kus taskuvargad massiüritustel kõige rohkem ründavad?
- Andmekaitsespetsialist on esimese poolaasta nõuandetelefoni enimkäsitletud teema
- Aastaga on hambaravi soodustust kasutanud üle 200 000 inimese
- Nipid, mis tagavad kadestamisväärse tomatisaagi
- Eesti ja Suurbritannia kaitseministrid kohtusid Londonis
- Surmade registreerimine muutub elektroonseks
- PRIAst saab taotleda põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetust
- Leedulased ostavad naaberriigist toitu, eestlased alkoholi
- Inimesed vigastavad end kõige enam kodus olles
- Apteeker soovitab, kuidas end päikese eest kaitsta!
- Varstu kooli direktor vabastati ametikohalt
- PILTUUDIS: President Kaljulaid kohtus Rumeenia peaministriga
- Batuut tagahoovis – pluss või miinus?
- Pea igal teisel eestlasel tuleb suvel ära teha ka puhkava kolleegi töö
- Lastearst: vastutus laste ülekaalulisuse osas lasub paljuski lapsevanematel
- President Kaljulaid: võrdne ligipääs tervishoiule loob võrdsema ühiskonna
- Äike tulekul – kaitse kodutehnikat ja väldi üleujutusi
- Maasikate müüjal on kohustus tõendada marjade päritolu
- Eestis on nüüd üks kalaliik rohkem
- Kersti Kaljulaid võõrustas vähiravifondi vabatahtlikke
- Võru skatepark valiti 2017. aasta parimaks kommunaalrajatiseks
- Korruptsioon ja pettused on Eestis laialt levinud
- Politsei- ja Piirivalveameti kampaania kutsub inimesi üles lähisuhtevägivalda märgates sekkuma
- Mängutubade peamine oht on amortiseerumine
- Kuus soovitust, mida seikluspargis tähele panna
- Üle tuhande noore kandideeris Maximasse suveks tööle
- Kui suurt palka tuleb teenida, et kuuluda Eestis rikkaima 10% sekka?
- Tööinspektsioon alustab lastekaitsepäeval alaealiste töötingimuste kontrollimist
- 5 soovitust, kuidas muuta oma toidulaud tervislikumaks
- Pooled eestimaalased säästavad puhkuse jaoks mitu kuud
- Nippe õhkbatuutide ohutuks kasutamiseks
- Lugupeetud AS Võru Teataja teenuste kasutaja
- Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt
- 4000 inimest on teavitanud PPA-d soovist saada uus ID-kaart garantiikorras
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Viis levinud müüti kanalihast, mis ei vasta tõele">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Linnuliha tarbiti Eestis 2016. aastal rekordilised 26,1 kg inimese kohta. Kuigi tarbijad eelistavad üha enam kanaliha, mida soovitavad ka toitumisspetsialistid ning millest peavad lugu nii suured kui väikesed pereliikmed, on kanaliha saatvad müüdid visad kaduma.
Kanade kasvatamist seostatakse tihti kitsaste puuride ja halbade elutingimustega ning kanaliha ravimi- ja hormoonijääkidega. Kuid kas rahvasuus levivatel müütidel on ka päriselt alust?
Talleggi linnukasvatusdivisjoni direktor Eve Samuli valis välja viis enimlevinud müüti kanaliha kohta ning selgitab täpsemalt, kuidas lindude kasvatamine farmides käib ja millise kvaliteediga on toidulauale jõudev liha.
Müüt: Kanaliha sisaldab kahjulikke kasvuhormoone