EESTI ELU

Otepää Tervisekeskuses peeti sarikapidu

Otepää kesklinna kerkib uus Otepää Tervisekeskuse hoone. Täna peeti maha sarikapidu.

Esmatasandi tervisekeskuse hoone ehitamiseks lammutati Otepääl Tartu maanteel asuvad apteegi ning vana haigla hooned. Asemele kerkib uus, moodne hoone. Uues tervisekeskuse hoones hakkavad paiknema kaasaegsed ruumid neljale perearstile ja kuuele pereõele, ämmaemandale, füsioteraapiale ja koduõdedele ning sotsiaalsele nõustamisele. Otepää Tervisekeskuse praegusesse hoonesse on plaanis rajada eakate päevakeskus ja laiendada hooldusosakonda. Vanasse hoonesse jääb edasi tööle hambaraviosakond, röntgen ja labor. Vana ja uut osa hakkab ühendama galerii.

SA Otepää Tervisekeskuse juhataja Andres Arike tänas kõiki koostööpartnereid ja kaasaaitajaid, tänu kellele hoone rajamine teoks sai. „Idee ehitada uus esmatasandi tervisekeskus tekkis meil juba mitu aastat tagasi, lõpuks avanes ka võimalus seda ehitama hakata,“ märkis Andres Arike.

SA Otepää Tervisekeskus nõukogu esimees Mare Raid näeb kaasaegses hoones võimalust pakkuda veelgi paremat arstiabi kohalikele ja külalistele. „Tahame nõukoguga koos hea seista selle eest, et säiliksid eriarstide vastuvõtud. On mõeldamatu, et spordimekana tuntud Otepääl ei ole võimalik pakkuda elementaarset arstiabi nagu näiteks kirurgi teenust,“ lisas Mare Raid. „Selle valguses, et Valgast on ära kadunud sünnitusabi ja naised on sunnitud sünnitama kiirabiautos, on Otepääle, uude tervisekeskuse hoonesse sünnitusabi rajamisel täiesti jumet.“

Otepää Vallavolikogu esimees Jaanus Barkala sõnas, et uue tervisekeskuse näol on Otepää saanud juurde kaks asja: „Otepää kesklinn vabanes pikka aega seisnud vanast haiglahoonest, mis oli muutunud tondilossiks ning asemele kerib inimestele väga vajalik ja kesklinna kaunistav hoone.“

SA Otepää Tervisekeskuse projekti „Otepää esmatasandi tervisekeskuse kaasajastamine (2014-2020.2.04.16-0002)“ rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevus nr 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused“ ja Otepää vald. Projekti kogumaksumus on 1 173 601 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfond katab 690 000 eurot ja Otepää Vallavalitsus 480 000 eurot. Tervisekeskust ehitab Energia ja Ehitus OÜ, tööde valmimistähtaeg on 31.detsember 2018.

Ehitusega seoses on jätkuvalt ajutiselt piiratud liiklus Tartu maanteel, kehtib üldine kiiruspiirang 30 km/h, seega tuleb autojuhtidel olla sealkandis ettevaatlik. Palume jälgida liiklust reguleerivaid märke!

Apteeker jagab nippe, kuidas kanda suvel hoolt oma jalgade eest

Külli Trei
Kellele ei meeldiks käia lahtistes jalanõudes, milles ka varbad saavad värsket õhku hingata või käia üldse paljajalu? Suvel soojade ilmadega on see lisaks mõnusale enesetundele ka sageli lausa paratamatus. Kuidas aga tunda end mugavalt, hoida jalgu tervisemuredest prii ja piinlikkuseta paljastada oma jalad, selleks jagab soovitusi Benu Apteegi farmatseut Külli Trei.  
 
Jalgade eest järjepidev hoolitsemine aitab ära hoida tõsisemad jalaprobleemid ja jalad püsivad kaunid. Apteeker Trei sõnul  on nii naiste kui ka meeste puhul levinumateks muredeks paksenenud tallanahk, lõhenenud kannad ja karedad jalad. Jalgade eest hoolitsemine ei ole ainult ilu küsimus, see on ka tervise küsimus. Aegsasti muredele tähelepanu pööramine aitab hoida hullema eest ning juba esimeste ilmingute korral tasuks kohe lahendust otsima hakata, soovitab apteeker.

Mullu tuvastati 432 kindlustuskelmust

Pilt on illustratiivne

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel tuvastati mullu 432 kindlustuskelmust kogusummas 1,9 miljonit eurot. Üle poole kelmustest pandi toime sõidukitega – kõikidest kelmuste juhtumitest kolmandiku moodustasid sõidukikindlustuse juhtumid ja üle viiendiku liikluskindlustuse juhtumid. Veerand kelmustest olid seotud kodu ja muu vara kindlustusega ning kümnendik reisikindlustusega.

Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste osakaal kahjunõuetest ühe protsendi piires. „Euroopa kindlustusseltside liidu andmetel ulatub mõnes riigis kelmuste osakaal kuni kümne protsendini. Eestis aitab kindlustuskelmuste taset madalal hoida e-riigi keskkond, madal korruptsioon, riigi väiksus ning kindlustusandjate üha suurem asjatundlikkus,“ ütles Piirsalu Kindlustusandjad hüvitasid eelmisel aastal üle 150 000 kahjunõude kogusummas ligi 230 miljonit eurot.

Võrreldes 2016. aastaga üritati kaks korda rohkem varjata kindlustuskatte puudumist ehk kindlustusleping sõlmiti pärast juhtumi toimumist. Teine levinum kelmus oli kahjunõude esitamine õnnetuse kohta, mida tegelikult ei juhtunudki või oli õnnetus esile kutsutud. Varasemate aastate võrdluses kasvas tegelike asjaolude või andmete varjamisega seotud kindlustuskelmuste arv.

Kindlustuskelmuse tuvastamisel keeldub kindlustusandja kahju hüvitamisest või esitab väljamakstud hüvitise tagasinõude. Lisaks võib kindlustusandja esitada kuriteo teate politseile. Kindlustuskelmus on seaduserikkumine, mis võib teo toimepanija jaoks lõppeda kriminaalkaristusega.

Gjensidige Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk tõi näite kriminaalmenetluses tuvastatud kindlustuskelmusest. „Liikluskindlustuse lepinguga sõiduki juht väitis, et kaldus metsloomale otsasõidu vältimiseks vastassuunavööndisse. Auto põrkas kergelt kokku vastutuleva sõiduautoga, mille tagajärjel teine auto sõitis tee ääres asuvasse veekogusse. Tekkinud kahju oli 50 000 eurot. Ekspertiis aga tuvastas kindlustuskelmuse, kuna õnnetus ei saanud toimuda vastavalt sõidukijuhtide kirjeldusele ning kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest,“ selgitas Mürk.

Võrreldes tunamullusega vähenes 1000 kuni 10 000 euro maksumusega kelmuste arv, kasvas aga üle 10 000 euro kahjunõudega kelmuste hulk. „Reeglina algab BTA Kindlustuses kelmuste ennetamine juba enne kindlustuslepingu sõlmimist ehk riskianalüüsi läbiviimisega. Kindlustuskelmuste ennetamisel ja tuvastamisel oleme tiheda koostöö eest väga tänulikud politseile,“ ütles BTA Eesti filiaali juhataja asetäitja Aleksei Elram.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD