Tarbijakaitseamet tuletab koolieelses ostusaginas tarbijaile meelde, et enne tehingu tegemist tasub võtta aega veendumaks asja sobivuses, sest tavakauplusest ostes ei kehti 14-päevane taganemisõigus, mida tihti ekslikult arvatakse olevat. Mainitud taganemisõigus kehtib ainult sidevahendi teel tellitud kauba puhul, näiteks e-poest ostes.

Kuivõrd seadus ei kohusta tavakauplusi võimaldama defektita toodete tagastamist või ümbervahetamist, ei ole tarbijal õigus seda kaupluselt ka nõuda. Küll aga võivad kauplused seda võimaldada vabatahtlikult hea tavana, mis on sageli levinud suuremates rahvusvahelistes kettides. Sellise võimaluse kasutamise kohta tasub tarbijatel küsida enne ostuotsuse tegemist, et mitte hiljem pettuda. Kui aga seda ei võimaldata, tuleb sellega leppida. Seega tasub meelde jätta, et 14-päevane taganemisõigus kehtib vaid sellistele toodetele, mis on ostetud e-poest, tellitud kataloogist või ostetud müügiesitluse käigus väljaspool äriruume.

Tähelepanu tuleks pöörata ka toodete õigele kasutamisele, sest tarbija väärkasutusest tekkinud viga ei ole tootmisdefekt ning pretensiooni selle osas esitada ei saa. Kaupleja peab tehniliselt keerukale tootele kaasa andma eestikeelse kasutusjuhendi. Selle võib ta saata ka tarbijaga kokkuleppel näiteks e-postiga. Juhised on olulised ka rõivaste ja jalatsite puhul, mille küljes olev märgistus peab andma juhiseid toote õigeks hooldamiseks.

Sageli müüakse tooteid ka sotsiaalmeedias, mille puhul tuleb teada, et kui tegemist on eraisikute vahelise kauplemisega ja tegu pole ühe osapoole kutsetegevusega, siis ei laiene tarbijat kaitsvad regulatsioonid, näiteks 2-aastane pretensiooni esitamise või 14-päevane taganemisõigus ning sellisel juhul saad  vaidluse korral pöörduda üksnes kohtusse. Kes on müüja ja millised õigused kehtivad, tasub välja selgitada enne tehingu sõlmimist.

Rohkem teavet:

• tarbija õigused ja kohustused;
• e-kaubandus;
• kaebuse esitamine.

Igal aastal toimub Eestis kümneid õnnetusi reguleerimata ülekäigurajal jalakäija või jalgratturina teed ületavate kuni 15-aastaste lastega. 2017. aastal sai neis õnnetustes vigastada kokku 48 last. Lastel on risk jalakäija ja jalgratturina õnnetusse sattuda kaks korda suurem kui täiskasvanutel.

Lapse liikluskäitumine on tihti peegeldus täiskasvanute liikluskäitumisest. „Jalakäija ning jalgrattur on vähekaitstud liiklejad, kes jäävad liiklusõnnetuse korral alati kannatavaks pooleks. Lapsevanema õige eeskuju ning koos ohutu liiklemise harjutamine aitavad lapse kooliteed turvalisemaks muuta, kuid oluline roll laste liikluskäitumisele on ka teistel täiskasvanutel, kes oma käitumisega liikluses laste otsuseid mõjutavad,“ selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Eve-Mai Valdna.

5 nõuannet, mida lapsevanematel tasub lapsele aeg-ajalt meelde tuletada ning alati ka ise järgida:

- Ole tähelepanelik ja mõtle, kus ja kuidas on ohutu teed ületada!

- Peatu ja vaata alati enne kui teele astud – sõidukid ei saa kohe pidama! Sõidukiirusel 50 km/h  on peatumisteekond kuival asfaldil ligi 28 meetrit, märjal asfaldil 38 meetrit ning lumisel asfaldil 62 meetrit.

- Püüa saavutada autojuhiga silmside!

- Tee ületamisel ära tegele muude asjadega!

- Varu liiklemiseks aega!

Rohkem nõuandeid ja lisainformatsiooni leiab teeületuse maandumislehelt ettenaitaja.mnt.ee.

„Lapsevanema õpetus ja teiste liiklejate eeskuju on lapsele väga vajalikud, et ta oskaks ohutult ja teistega arvestavalt liigelda. Laps vajab ohutuks liiklemiseks kogemusi, kuid tihti ei mõelda, et viies lapsi algklassides autoga kodust kooli ette ja koju tagasi, ei pruugi nad omandada küllalt kogemusi jalakäijana. Aastatega laienev liiklemisraadius viib neid kohtadesse, kus nad varem ei ole viibinud. See paneb lapse olukorda, kus ta peab iseseisvalt õigeid otsuseid vastu võtma ning leidma ohutuima liikumistrajektoori,“ lisab Valdna.