Menu

.      

EESTI ELU

Google’i tellitud uuringu kohaselt vaatas alla 25-aastastest Eesti noortest iga nädal televiisorit 68 protsenti, kuid Youtube interneti videokeskkonda 93 protsenti.
 
Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul kirjeldab Youtube’i kasutusuuring päris hästi seda, mis noori tegelikult huvitab ning kuhu kogu ühiskonna meediatarbimine liigub. “Noored tunnevad vajadust olla pidevalt võrku ühendatud ning televiisor seda ühepoolse kommunikatsioonikanalina ei paku, rääkis Aron.
 
Uuringust selgus, et 45% Youtube’i videokeskkonna kasutajatest jälgis samal ajal paralleelselt ka televiisorit või mõnda muud meediaseadet.
 
“Inimesed vajavad järjest rohkem ja suuremaid doose uut infot korraga. Tähelepanuvälp ehk aeg, kui suudetakse ühele asjale keskenduda väheneb ning vaja läheb rohkem stiimuleid. Mitme asja korraga tegemine, kasvav infomaht- ja tarbimine põhjustab osadele stressi, kuid võib olla ka inimevolutsooni järgmine etapp,” ütles Aron.
 
Uuringu kohaselt on arvuti 53 protsendiga peamine vahend, millega Youtube videokeskkonda vaadatakse ning 33 protsenti kasutab selleks nii arvutit kui nutitelefoni. “Telefoni ja tahvelarvuti tähtsus põhilise meediaseadmena kasvab ning nende ekraanid muutuvad suuremaks,” prognoosis Tele2 tootedirektor.
 
Uuringu kohaselt kasutab 76 protsenti kõigist internetikasutajatest Youtube’i vähemalt korra kuus ning 23 protsenti iga päev. Alla 25-aastastest internetikasutajatest kasutab Youtube’i iga päev 59 protsenti. Uuring põhineb  Youtube’i kasutusstatistikal ning TNS Emor 2015. aastal läbiviidud küsitlusel.

FOTO: VT

SEB uuringust selgus, et 18-25-aastased kasutavad väikelaenu auto ostuks ja ravikulude katteks, aga ka mööbli ja muu kodusisustuse ostuks.

„Kodu sisustamine ja auto ostmine on iseseisvat elu alustavale noorele kindlasti üks esimesi kulukamaid väljaminekuid. Lisaks vajavad noored väikefinantseerimist ravikulude katmiseks,“ ütles SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.

Ligi kaks kolmandikku noortest kasutab internetis ostlemiseks krediitkaarti, enam kui pooled maksavad sellega ka välismaal reisides ja hotelli või lennupileteid broneerides.

„Enne suuremate tarbimiskulutuste tegemist tuleks väljamineku suurus ja selle kasutamise eesmärgid hästi läbi mõelda. Panga ülesandeks on analüüsida, kas klient tuleb toime võetud kohustuse ja sellega kaasnevate lisatasude tagasimaksmisega ning anda nõu parima võimaliku lahenduse leidmiseks,“ lisas Leppänen.

Iga neljas uuringus osalenu eelistab lisarahastust taotleda pangast, kus igapäevaselt arveldatakse. Valiku tegemisel on olulised nii soodne intress kui ka laenuandja usaldusväärsus ning paindlikkus lepingu muutmisel või lõpetamisel.

*Kasutatud andmed tuginevad 2016. aastal tehtud SEB uuringule, milles kokku osales 681 noort vanuses 18-25 eluaastat.

20 PÄEVA ENIMLOETUD