Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Maris Lauri, Urve Tiiduse, Arto Aasa, Aivar Sõerdi, Meelis Mälbergi, Yoko Alenderi, Heidy Purga, Madis Millingu, Kalle Laaneti, Urmas Kruuse, Igor Gräzini, Anne Sullingu, Johannes Kerdi, Laine Randjärve, Peep Aru, Ants Laaneotsa, Liina Kersna, Jüri Jaansoni, Keit Pentus-Rosimannuse, Terje Trei ja Aivar Surva 22. augustil esitatud arupärimisele valitsuse tahtmatuse kohta tegeleda piirikaubandusega.

Arupärijad viitasid asjaolule, et selle aasta maksulaekumised on planeerituga võrreldes oluliselt kehvemad ja laekumised riigieelarvesse jäävad kavandatust väiksemaks. Arupärijad soovisid teada, kui suur on Eesti maksutulu kaotus seoses kasvanud aktsiiside ja piirikaubandusega.

Ratase sõnul on olnud pigem tavapärane, et alkoholiaktsiisi määrad on Eestis kõrgemad kui Lätis. „Hetkel on õlleaktsiis Eestis 149 protsenti kõrgem Läti aktsiisist, kuid rõhutan, et õlleaktsiis on läbi aastate olnud Eestis kõrgem kui Lätis,“ ütles Ratas. Ta lisas, et kange alkoholi aktsiis Eestis on 50 protsenti kõrgem Läti aktsiisist. Ratas selgitas, et valitsus on 26. septembri istungil ühehäälselt vastu võtnud ning Riigikogus algatanud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega jäetakse ära 2019. ja 2020. aastaks planeeritud alkoholiaktsiisimäärade tõus. Muudatuste jõustumisel väheneb 2020. aastal aktsiisimäärade erinevus 109 protsendile, kusjuures kange alkoholi aktsiisierinevus võib väheneda 24 protsendile, kui Läti tõstab plaanipäraselt ja Eesti ei tõsta kange alkoholi aktsiisi kahel järgneval aastal.

Ratas märkis, et piirikaubanduse tõttu saamata jäänud maksulaekumise arvestus on teoreetiline ning lähtub eeldusest, et aktsiisikaup, mis osteti mujalt, oleks sellisel juhul ostetud Eestist. Samas on Lätist ostetud kogused suured just eelkõige madala hinna tõttu ning need kogused oleksid väiksemad kõrgema hinna korral. Alkoholi puhul hõlmab piirikaubandus lõuna- ja põhjapiiril toimuvat. Lõunapiiril toimuv piirikaubandus on kasvanud ning põhjapiiril väheneb, seega Eesti maksutulu kahaneb mõlemal piiril toimuva tõttu. Põhja piirikaubanduse moodustavad peamiselt soomlaste ostud, mis on kahanenud käesoleval aastal umbes 23 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Läti piirikaubandus moodustab 24,7 protsenti Eestis legaalselt müüdud liitritest koos eestlaste ostudega. Ratase hinnangul sisaldab Läti piirimüük ka soomlaste oste ja tõenäoliselt suur osa põhjapiirilt vähenenud ostudest on tehtud Lätis. „Läti piirimüügi koguseid aluseks võttes hindame käesoleva aasta piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi ca 66 miljonile eurole, koos käibemaksuga 89 miljonit eurot,“ ütles Ratas.

Tubakatoodete hinna erinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht üsna tagasihoidlik. „Käesoleval aastal hindame tubaka piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi 5,4 miljonile eurole, mis koos käibemaksuga on 6,8 miljonit,“ ütles Ratas. „Hüppeline piirikaubanduse kasv kütusesektoris toimus alates 2016. aastast. Kütuse tankimine Leedust, Lätist suurenes oluliselt ning selle tulemusena jääb riigile 2018. aastal saamata aktsiisitulu summas 33,3 miljonit,“ selgitas peaminister.

Ratas nentis, et ambitsioon ja ootused osutusid liiga kõrgeks. Ta  tunnistas, et aktsiisimäärade võimaliku tõusu analüüs ja selle alusel tehtud prognoos ei olnud täielik. Selle tulemusena näeme, et reaalsed mõjud on turusituatsioonis olnud natukene teistsugused. „Valitsuskoalitsioon on tühistanud varasemalt seadustatud alkoholiaktsiisi tõusud. Rahandusministeerium on korrigeerinud ka eelarvelaekumiste prognoose ja teadupärast vähendas valitsus ka selle aasta alguses kavandatud kange alkoholi ja õlleaktsiisimäära tõusu poole võrra,“ ütles peaminister.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/channel/UCS1xJUQbauo60LJCEbiiJvg/videos

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega) 

Eile, 14. oktoobril tunnustati Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti Vabariigi parimaid õpetajaid ja haridustöötajaid. Esmakordselt tunnustati laureaate riiklike hariduspreemiatega ja anti välja elutööpreemia auhind, mille pälvis Ülo Vooglaid. Kokku jagati tunnustusi 14 kategoorias. 

Elutööpreemia auhinda üle andes sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps: “Igal inimesel on oma elu ja oma töö, kuid mõni inimene on kõnetanud kogu ühiskonda palju rohkem kui teised. Tänavune laureaat on Eesti üks tuntumaid mõtlejaid, teadlasi ja humaniste, kes teinekord esitab küll ebamugavaid küsimusi, kuid selle eesmärk on kutsuda üles märkama, diskuteerima ja lahendusi leidma.” Minister tõi esile, et Vooglaiu panus Eesti ellu on olnud suur ja väärib tunnustust. “Tema loenguid kuulavad ja tema raamatuid loevad inimesed väga erinevas vanuses. Ta on teinud palju selleks, et Eestis elaks ja toimetaks tark ja tegus rahvas,” lausus Reps.

Lisaks elutööpreemiale anti pidulikul galal “Eestimaa õpib ja tänab” välja aastapreemiad üheksas kategoorias ning tunnustati ka Eestile rahvusvahelistel konkurssidel tunnustust toonud õpilasi ja parimat juhendajat.

Mailis Reps avaldas heameelt, et tänavu jõuti nii kaugele, et õpetajaid tunnustatakse nüüd ja edaspidi riiklike hariduspreemiatega: “Riigi juubelile vääriliselt anname täna siin saalis esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad parimatele õpetajatele ja haridustöötajatele, kes on valitud enam kui 1300 kandidaadi hulgast ja kes on kõik oma valdkonna tippspetsialistid, säravad, pühendunud ja võimekad inimesed. Tunnen teie üle uhkust ja mõtlen teie igapäevatööle nii tänuliku lapsevanemana kui ka ministrina.“

Aasta Õpetaja 2018 laureaadid: 

• Elutööpreemia: Ülo Vooglaid
• Aasta lasteaiaõpetaja: Birgitta Tints (Tallinna Tammetõru Lasteaed)
• Aasta klassiõpetaja: Malle Mager (Vinni-Pajusti Gümnaasium)
• Aasta klassijuhataja: Kadi-Ly Jaansalu (Põltsamaa Ühisgümnaasium)
• Aasta põhikooli aineõpetaja: Mart Soobik (Tallinna 21. Kool)
• Aasta gümnaasiumiõpetaja: Villu Raja (Tallinna Reaalkool)
• Aasta kutseõppeasutuse õpetaja: Merit Karise (Kuressaare Ametikool)
• Aasta õppejõud: Merle Kolga (Tartu Tervishoiu Kõrgkool)
• Aasta tugispetsialist: Inga Brin (Tartu Hiie Kool)
• Aasta õppeasutuse juht: Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool)
• Aasta hariduse sõber: Palamuse pritsumehed (Palamuse Vabatahtlik Päästekomando)
• Haridusasutuse aasta tegu: Eesti Koolide Teadusteatrite Festival (Ave Vitsut ja meeskond, Viljandi Gümnaasium)
• Aasta parimad õppurid: Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), Marit Kutman (Tartu Kesklinna Kool), Kristjan Kannukene (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).
• Aasta juhendaja: Rudolf Bichele (Tartu Ülikool)

Aasta õpetaja konkurss sai alguse tänavu kevadel, mil kandidaate said esitada kõik soovijad. Kokku laekus 1365 kandidaati. Järgmise sammuna asusid tööle maakondlikud komisjonid, kelle arutelude tulemusel jõudis finalistide vooru 190 õpetajat ja haridustöötajat. Nende seast valisid riiklikud komisjonid iga kategooria 3 nominenti, kelle seast selgusid täna, 14. oktoobril laureaadid.