EESTI ELU

Tänaseks on PRIAle mesilasperede toetuse taotluse esitanud 722 mesinikku

Toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele.

Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid. Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks 600 000 eurot.

Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2019. Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana. Mesilasperede arvu teavitust põllumajandusloomade registrisse saab esitada ajavahemikul 1. mai – 15. mai 2019 ja seda on võimalik teha vana e-PRIA kaudu.

Kui teavitus on registrisse esitatud, on mesinikul võimalik tema peetavate mesilasperede eest toetust taotleda, esitades selleks taotluse uue e-PRIA kaudu. Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2019. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.

Eesti inimesed on kimpus võlgnevuste ning perekonna probleemidega

Pixabay

Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.

Kõige rohkem on inimesed abi vajanud seoses perekonnaõiguse (4300), võlaõiguse (4000), asjaõiguse (1150) ning tööõigusega (1000). Samuti on juristid inimesi abistanud pärimisõiguses, täitemenetluses, haldusõiguses, pankrotiõiguses ning väärteomenetluses.

Esmaspäevast algab metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja toiduamet alustab esmaspäevast Kirde- ja Kaugu Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaa Narva jõe poolsetel aladel. Seejärel teostatakse vaktsineerimist Lõuna- ja Kagu-Eestis piirialadel ning tööd lõpetatakse taas Ida-Virumaa veel vaktsineerimata aladel.

VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul pole marutaud Euroopast kuhugile kadunud. „Sellel aastal on metsloomadel marutaudijuhtumeid tuvastatud näiteks Poolas, Rumeenias ja Türgis. Samuti oli marutaudijuhtum eelmise aasta septembris Leedu Vabariigis.

"Tegemist on riikidega, mis on eestlaste seas populaarseteks turismisihtkohtadeks. Eesti on täna marutaudivaba, kuid siiski jätkatakse nii metsloomade kui ka koerte ja kasside kohustusliku vaktsineerimisega, et vältida haigusjuhtumeid," selgitas Niin.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD