Jaanuari algusest peavad üksnes enese ja vara kaitseks soetatud tulirelva kandjad tegema loa uuendamisel laskekatse, et tõendada relva ohutu käsitsemise oskust.

Relvaseaduse muudatuse kohaselt peavad täiendava laskekatse sooritama inimesed, kellel on relvaluba ainult enese või vara kaitseks soetatud tulirelvale. Kui relva või relvaliigi otstarbeks on loale kantud ka jahipidamine, sport või kutsealal tegutsemine, siis täiendavat eksamit tegema ei pea.

PPA arendusosakonna juhtivkorrakaitseametnik Teo Nikluse sõnul tehakse täiendava laskekatsega kindlaks see, kas inimene oskab oma relva ohutult käsitseda. „Kui inimesel on ainult relv enese ja vara kaitseks, ta ei käi regulaarselt jahil ega tegele laskespordiga, siis võib relv mitmeks aastaks lihtsalt hoiukohta jääda. Selle ajaga võivad ununeda nii ohutusnõuded kui ka laskeoskused, mistõttu tuleb relvaloa uuendamisel teha laskekatse,“ selgitas Niklus.

Täiendava laskekatse nõue hakkab kehtima 1. jaanuaril 2019 ning selle ajani saab luba pikendada ilma katseta.

Relvaloa vahetamise taotluse esitamise järel võtab inimesega ühendust PPA lubadeametnik, kes lepib kokku eksami aja ja koha. Kaheosalisel laskekatsel testitakse nii relva käsitsemisoskust kui ka laskmist loale märgitud liiki relvast. Relvaluba pikendatakse alles pärast eksami sooritamist.

Politsei soovitab enne laskeoskuse katsele tulekut korrata üle relva ohutu käsitsemise põhitõed ja käia laskmist harjutamas.

Tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse toimub eesti keeles ja ilma tõlgita.

Ainult enese ja vara kaitse otstarbel on Eestis väljastatud 14 000 relvaluba ning järgmisel aastal lõppeb neist 4000 kehtivus. 12 600 juhul on relva otstarbeks märgitud lisaks turvalisuse tagamisele veel mõni otstarve ning need inimesed loa uuendamisel lisaeksamit tegema ei pea.

Relvaluba kehtib kuni 5 aastat.

MTÜ Eesti 200 otsustas laupäevasel üldkogul muutuda erakonnaks ning minna 2019. aasta Riigikogu valimistel välja täisnimekirjaga.

„Eesti 200 on erakond, mis koondab oma ala asjatundjad ning inimesed, kes ei rahuldu vaid lühiajaliste poliitlubadustega, vaid tahavad ellu viia pikaajalisi otsuseid. Meid ei seo poliittehnoloogilised kammitsad ning mineviku taak. Me julgeme rääkida suurtest muutustest, sest me usume, et Eestis on väga suur hulk inimesi, kes tahavad ja suudavad mõista, et Eestil on neid hädasti vaja,“ ütles erakonna üks asutajatest Priit Alamäe.

Erakonna Eesti 200 eesmärk on edendada Eesti elu ja kavandada pikaajalisi poliitikaid, mis tagaksid eesti keele ja kultuuri säilimise, majandusliku jõukuse ning turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna Eestis elavatele inimestele. Erakond lähtub oma tegevuses järgmistest väärtustest: isikuvabadused, edasipüüdlikkus, läbipaistvus, vastutus, usaldus, avatus, uuendus- ja eestimeelsus. Asutamise seisuga on erakonnal Eesti 200 kokku 543 liiget.