Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et kehtiva regulatsiooni järgi võib M+S-tähist leida ka sellistelt rehvidelt, mis ei olegi tegelikult mõeldud talvel kasutamiseks, vaid sobivad ainult soojema talvega riikidesse, kus talvistes oludes sajab peamiselt lörtsi.

"Eestis on talvekülmad tihti äärmiselt muutlikud ning põhjustavad väga raskeid teeolusid, millel liiklemiseks ei ole ilmtingimata kõik hetkel lubatud M+S-märgisega rehvid mõeldud. Läbi selliste talverehvide kasutamise võivad tekkida ohtlikud olukorrad kõikidele liiklejatele, mis halvimal juhul lõppevad vigastuste või surmaga," ütles Aas. "Talverehvide nõudeid tuleb kohaldada meie kliimale vastavaks, et suureneks liiklusohutus."

Aas allkirjastas eelnõu, millega peavad naastudeta talverehvid alates 2022. aasta 1. detsembrist vastama rahvusvaheliselt kokkulepitud nõuetele ning olema varustatud vastava sümboliga.

Seni ei ole olnud kohustuslik, et M+S-tähisega talverehvidel oleks rahvusvaheliselt kokkulepitud talverehvimärgis: kolmetipuline mägi ja lumehelves. Märgis esineb nendel rehvidel, mis on läbinud katsetused tõendamaks nende vastavust sätestatud talverehvide nõuetele. Eelnõu järgi võib veel ka järgneval paaril talvel kasutada üksnes M+S-tähisega rehve, et anda autojuhtidele võimalus juba soetatud rehvid lõpuni kasutada.

"Soovitan siiski edaspidi inimestel talverehvide ostmisel silmas pidada, et ohutuse mõttes võiks märgisega rehve kasutada juba tuleval talvel ning paari aasta pärast on talverehvide suhtes nõuded muutumas," lisas Aas.

Samasugune nõue on kehtestatud näiteks Saksamaal, kus talverehvideks nimetatakse ainult rahvusvahelise kokkuleppe kohaseid talverehve. Sarnast ideed kaalub ka Rootsi.

Ühtlasi tuleks rehvimüüjatelt küsida täpsustusena Eesti teeoludesse sobivaid talverehve, kuna osadel rehvitootjatel on valikus erinevaid talverehve, millelt võib küll leida kolmetipulise mäe ja lumehelbe sümboli, kuid erinevad rehvimudelid võivad olla valmistatud erinevate teeolude jaoks.   

Lisaks on plaanis kehtestada talverehvide kasutamise kohustus mopeedautodele, mis seni võisid sõita ka talvel suverehvidega. Seega peavad juba järgmise aasta 1. detsembrist mopeedautode rehvid olema M+S-tähisega.

Muudatus ei puuduta sõidukeid, mis kasutavad professionaalseks kasutamiseks mõeldud maastikurehve. Kuna mõningad sõidukid peavad näiteks tööülesannete täitmise eesmärgil liikuma tihti väljaspool teid, siis jäetakse sellistel sõidukitel alles võimalus aastaringselt kasutada maastikurehve tingimusel, et neile on kantud professionaalse maastikurehvi tähis POR.

Mais pole veel hilja puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisega alustada ega aegunud kaitset uuendada – esmavaktsineerijatel tuleb hooajalise kaitse saamiseks teha kaks vähemalt kuuajalise vahega kaitsesüsti, teatas terviseamet.

"Soovitame vaktsineerimisega enne suve alustada, sest puukentsefaliit on Eestis laialt levinud endeemiline haigus," ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko. "Pärast teise süsti manustamist võib kümne päeva pärast juba rahulikult loodust nautida."

Täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Kordussüste tuleks teha iga kolme kuni viie aasta tagant. Lapsi on lubatud vaktsineerida alates aasta vanusest. Vaktsineerimisel võib kasutada ka kiirskeemi, kui kaitset soovitakse kiiresti. Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda. 

"Me kindlasti ei soovita jääda lootma puukentsefaliidi ennetuses nii-öelda looduslikele vahenditele nagu küüslaugu söömine või sellega jalanõude määrimine," märkis Dontšenko.

Terviseameti andmetel esineb Eestis igal aastal ligi 100 puukentsefaliidijuhtu: eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 85 inimest, 2017. aastal registreeris terviseamet 87 haigusjuhtu.

Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad olid puukentsefaliidi puhul Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa ning puukborrelioosi puhul Saaremaa Hiiumaa ja Pärnumaa.

Selle aasta nelja kuuga on Eestis registreeritud üks haigusjuht.

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda arsti poole. Pärast puukentsefaliidi läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus.

Puugihammustuse vältimiseks tuleks kanda heledat pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata. Püksisääred tuleb toppida sokkide või kummikute sisse. Kasutada tuleb putukatõrjevahendeid ja pärast looduses viibimist peaks kogu keha üle kontrollima – lastel seejuures ka kõrvatagused.

Kui puuk on hammustanud, tuleb puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, siis loevad juba paar esimest tundi.