Alates neljapäevast, 1. novembrist on kolmeaastase kehtivusega digi-ID kaartide omanikel võimalik oma kaardi kehtivusaega kahe aasta võrra pikendada. Seda saab teha isikliku arvuti ja kaardilugejaga.

Käesoleva aasta maist väljastab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) viieaastase kehtivusega digi-ID kaarte. Enne seda kehtisid digi-ID kaardid kolm aastat. 1. novembrist alates saavad ka varem väljastatud kolmeaastase kehtivusega digi-ID kaartide omanikud pikendada oma kaardi kehtivusaja viie aastani.

Digi-ID kaardi kehtivusaja pikendamine toimub läbi kauguuendamise ehk seda saab kaardiomanik teha isikliku arvuti ja kaardilugejaga. Kehtivusaja pikendamiseks tuleb veebilehelt installer.id.ee laadida arvutisse uus ID-tarkvara ning järgida selle antavaid juhiseid.

„Võimalus digi-ID kaardi kehtivusaega ise pikendada säästab kaardiomanikele nii aega kui ka raha, sest nii ei ole vaja tulla PPA teenindusse ega tasuda uue kaardi riigilõivu,“ ütles PPA identiteedi ja staatuste büroo juht Margit Ratnik. „Kehtivusaja pikendamine ei ole kohustuslik ja kaardid, mida ei kauguuendata, kehtivad oma algse kehtivusaja lõpuni.“

Kehtivusaega saab pikendada ainult kolmeaastase kehtivusega digi-ID kaartidel ehk neil, mis on välja antud enne käesoleva aasta 1. maid. Selliseid kaarte on praegu kasutuses ligi 30 000.

Kui digi-ID kaart on praeguseks kehtivusaja juba ületanud või selle sertifikaadid on mingil muul põhjusel suletud, siis kaardi kehtivusaega pikendada ei saa.

Kehtivusaega saab pikendada ainult kauguuendamisega. PPA teenindustes seda teha ei saa.

Kõigile kolmeaastase kehtivusega digi-ID kaardi omanikele, kel on aktiveeritud @eesti.ee e-posti aadress, saadab PPA lähipäevil kehtivusaja pikendamise võimaluse kohta ka personaalse teavituse.

President Kaljulaid: Fidži aktiivsus ÜROs on hea eeskuju teistele väiksematele riikidele

„Fidži on suurust arvestades ÜROs ja rahvusvahelisel areenil väga nähtav, aktiivne ja edukas riik, mis on heaks  eeskujuks ka teistele väiksematele riikidele. Näiteks panustab Fidži elanikkonna suurust arvestades sõduritega kõige rohkem ÜRO rahuvalvesse,“ lausus president Kersti Kaljulaid täna kohtumisel president Jioji Konousi Konrotega.

Eesti ja Fidži riigipeade kohtumisel räägiti veel piirkonna julgeolekuprobleemidest, milleks on eelkõige kliimamuutused, suured tormid ja tervishoid. Fidži riigi suuruseks on umbes 18 000 kilomeetrit ja see koosneb 330 saarest, kus elab kokku 900 000 inimest.

Kohtumisel peaminister Josaia Voreqe Bainimaramaga räägiti Fidži ja Eesti koostöövõimalustest rahvusvahelistes organisatsioonides, digivaldkonnas ning ka kõrghariduses. Näiteks käivad praegu läbirääkimised, et sõlmida ka vahetusüliõpilaste leping Tallinna Tehnikaülikooli ja Fidži Rahvusülikooli vahel.

Samuti kohtus president Kaljulaid ÜRO naiste, laste ja noorukite tervise ning heaoluga tegeleva liikumise Every Woman, Every Child (EWEC) kaasjuhina Fidžil ka ÜRO esindajatega, et arutada siinse piirkonna naiste ja laste tervishoiu olukorda. President Kaljulaid on EWECi kaasjuht alates septembrist.

President Kersti Kaljulaid on alates laupäevast välisvisiidil Austraalias ja Okeaanias, et koguda toetust Eesti kandideerimiseks ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Eesti riigipea on juba külastanud Austraaliat ja Vanuatut ja siirdub pärast Fidžit edasi Uus-Meremaale, kus kohtub peaminister Jacinda Arderniga ning kindralkuberneri Dame Patsy Reddyga ja Vaikse ookeani saareriikide diplomaatiliste esindajatega.