EESTI ELU

Aasta parim noortalunik on Meelis Lindret

Lauri Mukk, Meelis Lindret, Anti Viirmets, Katrin Sabalisk

18. mail Türi lillelaada raames toimunud „Noortalunik 2018” kompleksvõistluse võitis Meelis Lindret, kes õpib Järvamaa Kutsehariduskeskuses põllumajandustöötaja eriala kolmandal kursusel.

Teise koha saavutas noortalunik Lauri Mukk, kolmandale kohale tuli Anti Viirmets Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist.

2018. aasta parima noortalunikuMeelis Lindretisõnul tuli talle võit lihtsalt: „Osalen sellel võistlusel juba kolmandat korda ning igal aastal olen poodiumil olnud. Seekord tõigi mulle võidu ilmselt kogemus, sest igapäevaselt põllu peal töötamise kõrvalt mul aega harjutada polnud.“

Noortalunike võistluse avas maaeluminister Tarmo Tamm. Oma kõnes sõnas minister, et põllumajandus on üha enam digiteerumas ning muutub tänu sellele noorte jaoks järjest atraktiivsemaks. „Mul on hea meel näha nii palju särasilmseid noori põllumehi end proovile panemas. Kindlasti on teil sellest kogemusest tulevikus suur kasu," ütles minister.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul näitas võistlus, et Eesti leidub noori, andekaid ja osavaid põllumehi. „Usun, et tänasel võistlusel osalemise järel on paljudel ees karjäär eduka põllumajandusettevõtjana. Eesti põllumajanduses on toimumas põlvkondade vahetus, mistõttu on sektorisse uusi tegijaid hädasti vaja.“

Võistluse peakorraldaja, Järvamaa Kutsehariduskeskuse juhtõpetaja Aive Kupi sõnul annab noortaluniku võistlus noortele põllumeestele võimaluse teiste koolide sama eriala õpilastega tuttavaks saada ning omavahel mõõtu võtta. „Kõik ülesanded olid väga praktilised ning neid oskuseid läheb kindlasti vaja ka noorte tulevastes töödes,“ ütles Aive Kupp.

Lisaks noortaluniku tiitlile anti välja eriauhind parimale noorperenaisele, noortalunik Karin Sabaliskile. Samuti sai eriauhinna noorim võistleja –Raido Milvaste Järvamaa Kutsehariduskeskusest, kes õpib põllumajandustöötaja eriala esimesel kursusel.

Kokku osales selleaastasel võistlusel 27 noort põllumeest ja –naist. Noortalunike kompleksvõistlusel osalemine eeldab teadmisi, kiirust ja oskusi kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine, lüpsimasina hooldus, tõstukiga ladustamine, saeketi vahetus, kasti valmistamine.

Tulemused:

Noorim võistleja - Raido Milvaste

Parim noorperenaine  - Karin Sabalisk

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja eriauhind - Marie Rätsepso

Alade parimad

  • Traktori täpsussõit -  Feliks Lavrentjev ja parim tüdruk Karin Sabalisk
  • Põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine -  Robin Randaru
  • Põllu suuruse määramine sammudega -  Raido Milvaste
  • Väetise külvinormi arvutamine - Feliks Lavrentjev
  • Või valmistamine purgis – Meelis Lindret
  • Lüpsimasina hooldus – Karin Sabalisk
  • Tõstukiga ladustamine – Felix Lavrentjev
  • Saeketi vahetus – Lauri Mukk
  • Kasti valmistamine – Feliz Lavrentjev
  • Veise eluskaalu määramine – Jaanus Salu

President Kaljulaid: oleme Kreekaga solidaarsed rändega seotud väljakutsete lahendamisel

Fotod: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei

President Kersti Kaljulaid ütles Kreeka presidendi Prokópis Pavlópoulosega kohtudes, et Eesti tunnustab ja toetab Kreekat lõunast tulevate väljakutsete lahendamisel. Lisaks rääkisid riigipead julgeolekust, Euroopa Liidu tulevikust ja digiteemadel.

„Võime küll geograafiliselt asuda Euroopa eri nurkades, aga olles partnerid Euroopa Liidus ja liitlased NATOs teame, et eesseisvaid väljakutseid, olgu selleks julgeolek või ränne, saab lahendada vaid ühiselt. Kreeka on olnud Vahemere idaosa ebaseadusliku rände eesliinil ja Eesti on andnud oma panuse nii osaledes Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve tegevuses kui võttes vastu rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi,“ ütles president Kaljulaid kohtumise järel.

Eesti riigipea lisas, et soovib oma külaskäiku Kreekasse kasutada selleks, et jagada Eesti digikogemust ja leida kahe riigi koostöövõimalusi. Eesti presidendi Kreeka visiit on olulise sümboolse tähendusega, kuna viimati toimus ametlik visiit Kreekasse pea 20 aastat tagasi.   

Fotod: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei

Kohtumisel Kreeka parlamendispiikri Nikolaus Voutsisega ütles president Kaljulaid, et Kreeka on alustanud oluliste reformide elluviimisega, et majanduslikest raskustest üle saada. Eesti on valmis hea meelega jagama oma digiriigi kogemust, kus avalik ja erasektor on edukalt teinud koostööd, et tagada efektiivse ja demokraatliku riigi toimimine, lisas Eesti riigipea.

President Kersti Kaljulaid on Kreekas kahepäevasel ametlikul visiidil. Täna õhtul külastab riigipea idufirmade keskust Orange Grove, kus tutvustab Eesti e-riiki ja digiühiskonda. Reedel on planeeritud kohtumised peaminister Aléxis Tsíprasega ning opositsiooniliider Kyriakos Mitsotakisega. Lisaks külastab riigipea Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) staapi Pireuse sadamas ning osaleb Eesti Õigeusu kirikute kuplite näituse avamisel Bütsantsi Muuseumis.

Riigipead saadavad Kreeka visiidil siseminister Andres Anvelt, riigikogu liikmed Hanno Pevkur ja Oudekki Loone, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas ning tarkvaraettevõtte Mooncascade ja Garage48 kaasasutaja Priit Salumaa.

Mikser ÜROs: rahvusvaheline õigus peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel

Välisminister Sven Mikser

Välisminister Sven Mikser osales eile, 17. mail New Yorgis ÜRO julgeolekunõukogu avatud debatil, mis keskendus rahvusvahelise õiguse rollile rahu ja julgeoleku tagamisel. Debatti juhtis Poola president Andrzej Duda.

„ÜRO Julgeolekunõukogu roll rahu ja julgeoleku tagamisel on olnud ainulaadne ja asendamatu. Tänapäeva muutunud maailmas peab julgeolekunõukogu suutma adekvaatselt reageerida kriisidele, mis on komplekssed, riikide ülesed ja mitmetahulised,“ ütles välisminister oma sõnavõtus. Mikser rõhutas, et kriiside lahendamisel peab ÜRO jääma rahvusvahelises õiguses sätestatu juurde ning iga riik peab sellele kaasa aitama.

„Rahvusvaheline õigus on meie jaoks eksistentsiaalse olemusega ning see peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel maailmas. Oleme valmis selle eest seisma,“ sõnas Mikser. „On kahetsusväärne, et reeglitel põhinevat maailmakorda seatakse kahtluse alla. Seda olulisem on julgeolekunõukogu roll rahvusvahelise õiguse eest seisjana,“ lisas ta. Välisministri sõnul vajab ka rahvusvaheline kriminaalõigus suuremat poliitilist toetust ja selleks peaks julgeolekunõukogu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu koostöö olema tõhusam.   

Mikser viitas samuti uute tehnoloogiate kasutamisele tänapäeva kriisides. „Eesti on seisukohal, et rahvusvahelist õigust tuleb kohandada ka kübervahendite kasutamisele juhul kui nad ohustavad rahu ja julgeolekut,“ rõhutas Mikser.

Välisminister kohtus New Yorgis ka ÜRO poliitikaosakonna uue juhi Rosemary A. DiCarloga, kellega arutati viimaseid arengud Gazas ning ühtlasi ka Süürias ja Ukrainas toimuvat. Eesti on alates eelmisest aastast ÜRO poliitikaosakonna üks toetajatest.  


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD