Eesti laul pääses Iisraelis Tel Avivis teisipäeva õhtul peetud Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist edasi finaalvõistlusele.
Eesti pääses poolfinaalist edasi lauluga "Storm", mille esitas rootsi laulja Victor Crone.
Lisaks Eestile pääsesid laupäeval peetavasse finaali Kreeka, Valgevene, Serbia, Küpros, Tšehhi, Austraalia, Island, San Marino ja Sloveenia.
Teine poolfinaal peetakse neljapäeva õhtul.
Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 718 600 eluruumi, millest olid asustatud peaaegu 76 protsenti ehk kokku 542 500, sellel sajandil on eluruumidest ehitatud 11 protsenti.
Neist 99,1 protsenti on tavaeluruumid ja muud elamuüksused ning 0,9 protsenti ühiseluruumid, teatas statistikaamet.
Täpsemalt on edasi vaadatud neid asustatud eluruume, mis ei ole ühiseluruumid. Pool nendest on väiksemad kui 60 ruutmeetrit, neljandik eluruume on pindalaga 60–80 ruutmeetirit ning ülejäänud neljandik üle 80 ruutmeetri.
Peaaegu kaks kolmandikku asustatud eluruumidest on 2- ja 3-toalised eluruumid, vastavalt 32 protsenti ja 31 protsenti, teatas statistikaamet.
Kõigist asustatud eluruumidest on 66 protsendil olemas kõik neli mugavust: kraanivesi, vesiklosett, vann või dušš ning keskküte. 83 protsendil asustatud eluruumidest on olemas kraanivesi, 86 protsendil on võimalus käia vannis või duši all, keskküttega on soojendatud 69 protsenti ja vesiklosett on olemas 87 protsendil.
Olemasolevatest eluruumidest 11 protsenti ehk 78 000 asub hoonetes, mille ehitusaasta on olnud 2001 või peale seda. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju ja Tartu maakonnas.
Käesoleva aasta kevadeks koostasid 79-st omavalitsusest 53 oma 2019. aasta eelarve kohta lühiülevaate. See aitab kohalikul kogukonnal paremini mõista, kust tulevad omavalitsuse peamised tulud ning millele need kulutatakse.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul peab rahandusministeerium tähtsaks, et omavalitsuse eelarve ja selle koostamise põhimõtted oleksid kohalikule kogukonnale kergesti mõistetavad. „Suurt rõõmu valmistab, et võrreldes eelmiste aastatega on lühiülevaate koostamise aktiivsus oluliselt kasvanud,“ tundis riigihalduse minister Jaak Aab heameelt. Kui 2016. aastal koostas lühiülevaate 19% omavalitsustest, siis käesoleval aastal juba 67%. „See on selge märk, et omavalitsused mõistavad enda kasvavat rolli kohaliku kogukonna teadlikkuse kasvatamisel ja avaliku raha kasutamise läbipaistvuse suurendamisel,“ ütles minister Aab.
Vabaühenduste palvel koostas rahandusministeerium 2016. aastal omavalitsustele soovitused, kuidas koostada kohalikust eelarvest kodanikule arusaadav ja lühike ülevaade. See on üks osa avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast, suurendamaks avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja arusaadavust kogukondlikul tasandil.
Aprillis küsis rahandusministeerium omavalitsustelt tagasisidet eelarve lühiülevaate koostamise kohta. Tulemuste analüüsist selgus, et kõige aktiivsemad maakonnad on Hiiumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa ja Raplamaa, kus eelarve lühiülevaate koostas 100% omavalitsustest.
Käesoleva, 2019. eelarve kohta tegid lühiülevaate: Keila linn, Loksa linn, Anija vald, Harku vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Hiiumaa vald, Kohtla-Järve linn, Narva-Jõesuu linn, Narva linn, Sillamäe linn, Alutaguse vald, Jõhvi vald, Lüganuse vald, Toila vald, Põltsamaa vald, Paide linn, Järva vald, Türi vald, Lääne-Nigula vald, Haljala vald, Kadrina vald, Tapa vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald, Väike-Maarja vald, Kanepi vald, Räpina vald, Pärnu linn, Häädemeeste vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Tori vald, Kehtna vald, Kohila vald, Märjamaa vald, Rapla vald, Ruhnu vald, Tartu linn, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Tõrva vald, Viljandi linn, Viljandi vald, Võru linn, Antsla vald, Võru vald.
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/05/pommiahvardus voru kesklinna kool (3).jpg?width=2023&height=1138)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/30/politsei auto (6).jpg?width=1280&height=853)
