EESTI ELU
Toitumisnõustajad on abiks, kui inimesel on soov muuta oma toitumine tervislikumaks või saada tagasisidet oma igapäevastele toitumisharjumustele. Kõige sagedamini pöörduvad inimesed toitumusnõustaja poole, et saada tervislikul viisil lahti ülekaalust.
Benu apteegi proviisorist funktsionaalse toitumise nõustaja Jelena Karjagina sõnul on tema roll nõustajana olla oma teadmistega abiks neile, kellel on on soov teha muudatusi igapäevases toitumises tervislikumas suunas, aga ka kellel on kergemad seedevaevused nagu näiteks kõhukinnisus või ka juhul, kui inimesel on toidutalumatus. “Talumatuse korral on inimene sunnitud loobuma teatud toiduainetest ja tuleb leida asendused keelatud või ebasobivatele toiduainetele,” räägib Jelena Karjagina. “Kõige levinum põhjus, miks inimesed pöörduvad toitumisnõustaja poole on aga ülekaal. Ülekaalu korral anname soovitusi tervislikuks kehakaalu langetamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks. Anname nõu, kuidas toituda kõrgenenud kolesterooli, veresuhkru ja vererõhu näitajate korral, mis ei vaja veel spetsiifilist ravi,” lisab toitumisnõustaja.
Tervisliku toitumise põhimõtted sobivad peaaegu kõigile ja ka täiesti terve inimene võib tulla nõustamisele. Oma esimeseks kohtumiseks toitumisnõustajaga tuleks varuda tund aega. “Esmalt vestleme patsiendiga põhjalikult, mille käigus kaardistame probleemi ja arutame oodatava tulemuse. Täidame koos kliendiga toitumisharjumuste küsimustiku ja paneme kirja tervisega seotud mured,” kirjeldab Jelena Karjagina. On oluline, et klient võtab nõustamisele tulles kaasa kolme päeva võimalikult täpse menüü koos toidukordade kellaaegadega, mis on vajalik selleks, et nõustaja soovitused oleksid võimalikult individuaalsed ja lähtuksid kliendi praegusest toitumisest ja tema vajadustest. “Pärast põhjalikku menüü ja toitumisharjumuste analüüsi, jagan kliendile personaalset tagasisidet, kuidas teha iga päev paremaid valikuid. Annan kaasa kliendi vajadustele tuginedes sobivaimad toitumissoovitused, mida konkreetse mure lahenduseks järgida. Vajadusel koostan kliendile seitsme päeva menüü,” loetleb nõustaja.
Väga sageli tarvitavad toitumisnõustaja poole pöördujad erinevaid ravimeid või toidulisandeid. Sellistel puhkudel on oluline, et nõustaja on proviisor, kes on pädev ka ravimite ja toidulisandite osas.
Viis soovitust, kuidas muuta oma igapäevane toidulaud tervislikumaks:
1. Söö regulaarselt!
2. Ära kiirusta ja võta söömise jaoks aega!
3. Lõuna- ja õhtusöögi korral on hea jälgida „taldrikureeglit“: 50% peaks taldrikul moodustuma köögiviljad, kas salatina või kuumtöödeldud kujul, 25% valgurikast toitu, kas liha või kala ja ülejäänud 25% jäta lisandi jaoks, milleks võib eelistada täisteratooteid, sobivad ka tärkliserikkad toiduained nagu kartul.
4. Vahepaladeks põhitoidukordade vahel sobivad väga hästi värsked puu- ja köögiviljad, pähklid, seemned, smuutid või näiteks maitsestamata jogurt marjadega või maitserohelisega.
5. Parim jook janu kustutamiseks on puhas vesi!
Ligi pooled Eesti elanikud koguvad puhkuse jaoks raha mitu kuud ette ning elanike jaoks tähendab puhkus eelkõige mõne välisriigi külastust, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud küsitlusest.
Puhkuse tarbeks raha kogumiseks kulub vähemalt pool aastat igal kolmandal Eesti elanikul. Iga viies inimene alustab raha kõrvale panemist üks kuni viis kuud enne puhkusele minekut. Kõige varem alustavad puhkusekulude planeerimist enamasti inimesed vanuses 50-74.
Üle kolmandiku elanikest ei pane eesoleva puhkuse jaoks üldse raha kõrvale, kattes puhkusekulud jooksvast sissetulekust. Need on valdavalt suurema sissetulekuga inimesed, kelle igakuine tulu pereliikme kohta ületab 800 eurot.
„Eesti inimesed eelistavad puhata välismaal, mere ääres või maal. Kui kolmandikul elanikkonnast kulub puhkuse ajal sama palju raha kui tavapärasel ajal, siis ligi pooled vastanutest kulutavad puhkusel tavapärasest mitu korda rohkem. Iga kolmas elanik kulutab puhkuse ajal kaks korda tavapärasest rohkem ning iga kümnes kulutab koguni neli korda rohkem raha kui muidu. Need on enamasti suurema sissetulekuga ja nooremad inimesed,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
Eesti Panga statistika kohaselt väisasid 2017. aastal Eesti elanikud teisi riike 3,7 miljonil korral ehk 5% rohkem kui 2016. aastal. Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid 2017. aastal seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Rahaasjade Teabekeskuse küsitlusest selgus, et välismaal puhkamist eelistavad noored vanuses kuni 24 aastat ning kõrgema sissetulekuga pered. Maal puhkust eelistavad enim inimesed vanuses 25-56 aastat ning väiksema sissetulekuga pered.
Enamus eestimaalasi ei sõida puhkusele ega tee suuri puhkusega seotud väljaminekuid juhul, kui ollakse kellelegi võlgu või kui on tasumata kommunaalkulude arveid või on tegemata krediitkaardi tagasimakse.
„Baltimaade võrdluses paistab Eesti silma just selle poolest, et meie elanikud kulutavad puhkuse ajal võrreldes muu ajaga oluliselt vähem raha kui leedulased ja lätlased. Samuti alustavad eestlased puhkuse tarbeks raha kõrvale panemist mitu kuud varem kui teised Balti riikide elanikud,“ ütles Kati Voomets.
Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Kantar Emor tänavu mais. Kokku küsitleti telefoni teel 550 elanikku alates 16. eluaastast.
- Nippe õhkbatuutide ohutuks kasutamiseks
- Lugupeetud AS Võru Teataja teenuste kasutaja
- Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt
- 4000 inimest on teavitanud PPA-d soovist saada uus ID-kaart garantiikorras
- Ka laadal kaubeldes tuleb tagada korrektne hinnateave ja tarbija õigused
- Sorteerimissüsteemidest Võru linna avalikel üritustel
- Aasta parim noortalunik on Meelis Lindret
- President Kaljulaid: oleme Kreekaga solidaarsed rändega seotud väljakutsete lahendamisel
- Mikser ÜROs: rahvusvaheline õigus peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel
- Äikese hind: tuhanded läbipõlenud seadmed ja sajad tuhanded kulutatud eurod
- Luhamaa piiripunktis katsetatakse automatiseeritud piiriületust
- Facebook teatas suurtest muutustest: uus Messenger ja salapärased 3D-fotod
- Kuidas valida emale praktilist kingitust emadepäevaks?
- Kuidas on võimalik ülikooli diplomita ja keskmisest lühemate tööpäevadega teenida 33 500 eurot aastas?
- Enam kui 2000 kodu said talgute raames uued postkastid
- Peaminister külastab suurõppust Siil
- Mikser Marrakeshis: Euroopa on rändeküsimuses kriisiseisundi ületanud
- Kaitseministeeriumis tutvustati relvaseaduse muudatusi
- Kevadel sagenevad õnnetusjuhtumid aias ja terviseradadel
- „Hollywoodi filmitähed”
- Tartu linlased saavad tutvuda arhitektuurivõistluste võidutöödega
- Veeuputusi juhtub kodudes igapäevaselt
- Kuidas aeglaseks jäänud telefon uuesti üles turgutada
- Telia esindatus Põlvas ja Valgas säilib läbi uue koostöömudeli
- Apteeker hoiatab: kehtivusaja ületanud ravimite kasutamine on ohtlik
- Viis lihtsat nippi, kuidas muuta teler koolivaheajal lapsesõbralikuks
- Uuendamata paroolidega ruuterid võivad kaasa tuua rahalise kahju
- Novabildi kaebus Otepää valla vastu jäi rahuldamata
- Haritava maa hektari hind jätkas kerkimist
- Saa teada! Millised maailma täpseimad lennufirmad lendavad Eestisse?
- Tartu lisaeelarve keskendub haridusele ja teede korrashoiule
- Kevadekuulutajad liikluses: löökaugud teedel ja klaasikahjud autodel
- 4 nõuannet, kuidas põikpäisele lapsele puder meelepäraseks muuta
- Apteekide teenuste hulka lisandus juuste ja peanaha tervise kontroll
- Kas teadsid? 10 põnevat fakti täna 45-aastaseks saavast mobiiltelefonist
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/09/19/Antsla tuletõrje 120 (1).jpg?width=1353&height=1234)
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/09/19/hakatoni Idee Labor polva (2).jpg?width=2000&height=1333)
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/09/17/Reedo linnak Voru Aigar Nagel (51).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/09/17/Reedo linnak Voru FOTO Aigar Nagel (44).jpg?width=2023&height=1349)
nsp-793.jpg)
nsp-793.jpg)
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/09/12/Andsumae huppetorn vorumaa (4).jpg?width=2023&height=1137)
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/09/14/Triin Rebane korstnapuhkija (2).jpg?width=2000&height=1124)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Tööinspektsioon alustab lastekaitsepäeval alaealiste töötingimuste kontrollimist">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Tööinspektsioon hindab sihtkontrolli käigus alla 18aastaste töötegijate töötingimuste sobivust. Sel aastal on saabunud 358 teadet alla 15aastase töötegija kohta. Eelmisel aastal registreeriti 2848 alaealise töötamine. Alaealistega juhtus 20 tööõnnetust.
Töölepinguseadus lubab töötegemisega alustada alates 7. eluaastast. 7–12aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. 13-16aastase koolikohustusliku alaealisega võib tööandja sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Samas keelab seadus tööandjal lubada alaealist tööle, mis ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
13aastasega võib sõlmida töölepingu näiteks põllumajandustööde tegemiseks, abitöödeks kaubandus- või teenindusettevõttes, toitlustus- või majutusettevõttes ja teisteks töödeks, kus tööd tehes ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega. Kui töö eeldab raskuste tõstmist, tuleb teada, et alla 16aastased ei tohi käsitsi teisaldada esemeid, mis on raskemad kui viis kilo.