Menu

.      

EESTI ELU

Tihtipeale unustatakse laenu taotlemisel üks kõige olulisemaid punkte – laenufirma enda maine. See on ka peamine põhjus, miks vaid mõned aastad tagasi olid kiirlaenud (pikavippi) üsna koleda reputatsiooniga: kiireid SMS-laenu tüüpi rahasummasid andsid ettevõtted või eraisikud, kes ei olnud sugugi kvalifitseeritud sellise teenuse pakkumiseks. Tagajärjeks olid suured rahaprobleemid ning palju muudki. Kuigi tänapäeval on laenuturg Eestis tunduvalt tugevamate regulatsioonidega, on siiski üht-teist, mida sa saad teha, et veendumaks, et võtad laenu korralikust usaldusväärsest firmast. 

Esiteks peaksid sa suhtuma skeptiliselt kõikidesse laenupakkumistesse, mida näed kuskil foorumites, kommentaariumites või muudes kahtlastes kohtades. Kahjuks on väga palju pettureid, kes kasutavad ära laenusoovija hetkelist vajadust ning pakuvad, et väljastavad laenu kõigile, kuid paluvad esmalt, et kannaksid neile sümboolse summa laenu taotlemise eest. Muidugi ei saa sa mitte mingit laenu ja jääd oma tasutud rahasummast samuti ilma. 

Mõned petturid saadavad lausa e-posti teel kirju, kus selgitavad laenutingimusi ja muud sellist. Kui sulle peaks postkasti potsatama kiri, kus sulle pakutakse laenu, peaksid esmalt kontrollima, kas kiri on tulnud mõnelt Eesti ettevõttelt – seejärel saad kontrollida ettevõtte legitiimsust avalikest registritest.

Ühel korralikul laenufirmal peaks kindlasti olema koduleht, kus on selgitatud laenude tingimusi, laenulepingu punkte ja kasutustingimusi. Kui veebilehel ei ole kirjas tingimusi, siis peaksid sellesse samuti skeptiliselt suhtuma, kuna tegemist võib olla hoopis pettusega. 

Kõige lihtsam viis usaldusväärse laenuandja leidmiseks on kontrollida, kas ettevõttel on tegevusluba. Kõikidel Eestis tegutsevatel laenufirmadel peab olema finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. See meede võetigi kasutusele eelkõige selleks, et kaitsta laenusoovijaid petturite eest. Tegevusloa saamiseks peab ettevõte täitma üsna spetsiifilisi nõudmisi ning seega saad olla kindel, et võtad laenu igati turvaliselt ettevõttelt. 

Ülima kahtlusega tuleks suhtuda ka firmadesse, kes pakuvad „liiga heade” tingimustega laenusid. Kuigi intressivabad laenud on iseenesest olemas ja neid antakse tihti uutele klientidele promopakkumistena, tuleks alati veenduda, et selle pealtnäha ahvatleva pakkumise taga ei peituks mingeid peenikeses kirjas olevaid tingimusi, mis muudavad laenu tegelikult kulukaks. Õnneks on ka see oht välistatud, kui võtad laenu tegevusloaga ettevõttest. 

Kuna laenutaotluse tegemisel usaldad sa laenufirma kätte väga delikaatsed isikuandmed, on oluline silmas pidada ka seda, kuidas ettevõte kannab hoolt andmete eest. Selle jaoks peab olema neil kodulehel privaatsuspoliitika või mingi muu klausel, mis kirjeldab, kuidas isikuandmeid töödeldakse. Usaldusväärsed laenufirmad ei jaga su andmeid mingite kolmandate pooltega ja kasutavad andmeid üksnes selleks, et sinu laenulepingut hallata. 

Korralikel ettevõtetel on ka kindlasti Eestis kontor. Paljude ettevõtete puhul on lausa võimalik külastada laenufirma kontorit, et sooritada seal näiteks isikutuvastus või teha kontoris kohapeal kogu taotlus. Kui sa oled mures selle pärast, kas valitud laenuandja on usaldusväärne või mitte, on kindlasti mõistlik pöörduda laenufirma kontorisse, kuna siis saad ise näha, millise kohaga on tegemist: millises rajoonis kontor asub, millised on töötajad ja klienditeeninduse tase, milline on kontori siseatmosfäär ning kas paik tekitab sulle üleüldiselt meeldiva tunde. Rõskes keldris asuv ühemehefirma ei ole tõenäoliselt just kõige turvalisem valik, seega on ettevõtte esinduse külastamine väga tõhus viis hea laenuandja valimiseks. 

Kui kahtled, millise ettevõtte pakutav tarbimislaen (kulutusluotto) või kiirlaen on sinu jaoks parim ning kust on kõige turvalisem laenata, siis tasub alati teha pisut eeltööd: uuri, mida räägivad teised inimesed, vaata üle avalikud registrid ning uuri ka otsingumootoritest, milline näib ettevõtte maine. Põhjalik eeltöö tagab, et su andmed on turvalised ning saad laenu mõistlikult ja professionaalselt laenufirmalt!

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja
Ettevõtluskõrgkooli Mainor personalijuhtimise õppejõu Karin Kuimeti sõnul toimub Eesti tööjõuturul võimuvõitlus ning kaheksakümnendate generatsioon on üle võtmas 40–50-aastaste põlvkonna positsioone.
 
Karin Kuimeti sõnul toimuvad organisatsioonides vaiksed, aga pidevad konfliktid, sest X-põlvkond, ehk 40-50aastased inimesed tunnevad noorematelt survet. “Vanema generatsiooni juhid tajuvad, et kui nad piisavalt kiiresti ei jookse, siis on nende positsioon ohus ning seda võetakse tihti valulikult,” rääkis Kuimet.
 
“Noorem, 80nendatel ja üheksakümnendate alguses sündinud ehk Y generatsioon on jõudnud kolmekümnenda eluaasta piirile, käinud välismaal, saanud hea hariduse. Samuti valdab vabalt inglise keelt, on digitaalselt osav ning tõesti tahab ka ennast näidata.”
 
“Vanemate juhtidega, kes organisatsiooni arengusse panustavad ja teevad tulemuse ära, ei juhtu midagi. Aga oma kohal püsimine nõuab senisest rohkem energiat,” lisas Kuimet.
 
Õppejõu sõnul on riigiorganisatsioonides süsteem hierarhilisem ning tutvused ja traditsioonid aitavad samadel inimestel kauem puldis püsida. “Erafirmas oleneb kõik inimesest endast.”
 
Raskem on nendel vanema põlvkonna juhtidel, kes toimetavad nii nagu 80nendatel-90nendatel, arvestamata, et keskkond ja töötajad on muutunud. “Pidama jäävad need, kes käivad ajaga kaasas ja oskavad noori rakendada ettevõtte hüvanguks, mitte ei kurda, et uus on loll ja laisk.”
 
Karin Kuimeti sõnul sageli ei teadvustata, et uue põlvkonna jaoks on oluline tähendusrikas ja mõtestatud töö. "Noored ei püsi enam ühel kohal aastakümneid nagu vanasti, vaid töötavad alaväärtustamisele vastu või hääletavad jalgadega. Niimoodi jäädakse ilma talentidest, sest keskpärastel on vähem valikuvõimalusi paremat kohta leida,” rääkis Kuimet ning lisas, et organisatsioonile endale on kõige parem, kui kogu tiimis ja ka juhtkonnas on esindatud erinevad generatsioonid ja igaüks panustab kas noore energia või kogemusega.”

 

Loe veel uudiseid:

  1. Kuidas ennetada hambakattu ja parandada enda suutervise olukorda?
  2. 6 lihtsat nippi, mille abil muuta hommikusöök harjumuseks
  3. Hambaharja evolutsioon: kuidas sai ühest puupulgast ülimoodne elektriline hambapuhastusvahend?
  4. Tarbijakaitseamet lasi sulgeda crazydeal.ee veebilehe
  5. Palume uuendada Windowsi operatsioonisüsteemi
  6. Perega puhkusereisile. Kas võtta reisikindlustus krediitkaardiga või eraldi lepinguga?
  7. Tea, millised on riskid kui osaled välismaise e-poe grupitellimuses
  8. Kevadel ärkavad nutipetturid talveunest
  9. 7 nippi, kuidas meelitada lapsed kala sööma
  10. 5 nõuannet, kuidas tulumaksutagastust mõistlikult kasutada
  11. Eestlased ostsid jaanuaris mobiiltelefone 8 miljoni euro eest
  12. Lugeja küsib: kas töötaja peab kassa puudujäägi kinni maksma?
  13. 6 nippi, mille abil õppida korrektset pesupesemist
  14. 4 põhjust, miks parandada täke auto esiklaasis koheselt
  15. 6 eestimaist äppi, mida iga eestlane teadma peaks
  16. Heategevuskampaania toel soetatud Ants Väärsi uus invatakso suundus Eestimaa teedele
  17. Eestimaalased peavad kõige bakterirohkemaks paikadeks ühistransporti ja avalikke käimlaid
  18. Internetis kaaslase otsimine võib kaasa tuua ootamatuid arveid
  19. Küsimused, mida endalt küsida enne iga ostu tegemist
  20. Veebikonstaabel: suhtlus jututubades on muutunud vulgaarsemaks
  21. Amet palub uuendada ID-tarkvara
  22. Perearstid toetavad alkoholipoliitika karmistamist
  23. Eestimaa õpilased on hakanud kala armastama
  24. 6 nippi, kuidas libedatel tänavatel ellu jääda
  25. Möödunud aasta suurimad väljamaksed ning õnnetuste numbrid maakonniti
  26. Riigikogu seadustas internetiühenduse parema kättesaadavuse
  27. Test: elektromagnetvälja mõju vähendavad tooted – kas tõesti tõsi?
  28. Eestis on väljastatud 111 000 mobiil-ID-d
  29. Võru Toidupank sai endale oma auto
  30. 2016. aastal külastas Vanemuise teatrit 191 378 inimest
  31. Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2016
  32. 6 nõuannet tervislikuks koolivaheajaks
  33. Raketid tekitavad igal aastal raskeid vigastusi
  34. Tarbija ei pea defektse kauba vastu pakutava kinkekaardiga nõustuma
  35. Lugeja küsib, Tööinspektsiooni jurist vastab: millal pean saama lõpparve?

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD