2005. aastast sõidukite müügiga tegelevalt Võru autokaupluselt müügilepingu alusel 3075 euro eest kasutatud sõiduki ostnud klient avastas 13 päeva pärast lepingu sõlmimist, et sõiduk enam ei käivitu. Klient viis sõiduki kauplusesse puuduste kõrvaldamiseks tagasi, ent kaupluses keelduti pretensiooni lahendamisest.

ERGO kindlustuseksperdi Maiko Kalveti sõnul tuleb üha sagedamini ette sarnaseid olukordi, kus autol avastatakse pärast ostutehingut varjatud puudused või pole autoremondi töökoda teinud oma tööd korralikult. Õiguse jalule seadmine võib olenevalt olukorrast olla väga kallis – kui liita ainuüksi kulud, mis seotud näiteks juristide töö, riigilõivude, kohtuekspertiiside ja tunnistajate kohtusse kutsumisega, siis ulatavad saadud summad sageli mitme tuhande euroni. Just seetõttu löövad inimesed oma õiguste eest seismisele lihtsalt käega, kuid saab ka teisiti.

„Kaupluse keelduva otsuse peale otsustas klient sõiduki ise remonti viia ning selle tulemusel parandati autol starter, teostati elektritöid ja diagnostika. Kokku tuli tasuda 396 eurot. Sõiduki põhjalikumal kontrollimisel selgus veel, et mootoris kasutatud õli ja õlifilter olid pikka aega vahetamata ning õli oli muutunud tahkeks. Mootori liikuvad ja õlitust vajavad osad olid saanud kahjustada ning vajasid välja vahetamist. Arvestades sõiduki maksumust ei olnud sõiduki edasine remont antud juhul enam otstarbekas,“ kirjeldas Kalvet juhtunud olukorra tõsidust.

Keerulise olukorra lahendamiseks pöördus inimene õigusabikulude kindlustuse poole ning juhtumiga hakkas tegelema jurist, kes taganes kliendi nimel müügilepingust ja nõudis kaupluselt sõiduki eest tasutud raha tagastamist. Kauplus keeldus kohtuväliselt nõude rahuldamisest ja kliendi jurist pöördus avaldusega esialgu Tarbijakaitseametisse. „Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni otsusega rahuldati kliendi avaldus täielikult ja mõisteti müüjalt välja sõiduki maksumus, sealjuures ka tekitatud kahju. Müüja tarbijavaidluste komisjoni otsust paraku ei täitnud,“ kinnitas Kalvet.

Kindlustus tasus kliendi eest riigilõivu ja jurist pöördus edasi kohtusse. Kohtuvaidlus võttis aega, kuna tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega. Kohus pidi muuhulgas kontrollima autokaupluse poolt koostatud müügilepingu tüüptingimusi, tehes kindlaks, et osaliselt oli tegemist tühiste tüüptingimustega, mis kahjustasid tarbijat ebamõistlikult. Lisaks asus kaupluse esindaja kohtus seisukohale, et vaatamata sõlmitud müügilepingule ei müünudki kauplus kliendile sõidukit, vaid vahendas maaklerlepingu alusel endise omaniku nimel sõiduki müüki.

„Kohus asus siiski seisukohale, et kauplus müüs sõiduki tarbijale müügilepingu alusel ja rahuldas kõik kliendi nõuded. Kauplus oli sunnitud tasuma kliendile kohtuotsuse alusel üle 5600 euro ehk peaaegu kahekordse sõiduki maksumuse. Praeguseks on kauplus kohtuotsuse täitnud ja vaidlus on lõppenud. Vastava kindlustuse olemasolul polnud kannatanul seoses kohtuvaidlusega mingisuguseid kulutusi ja tagatud oli ka tema esindamine kohtus,“ lisas kindlustusekspert.

Kokkuvõttes tasub Kalveti sõnul antud loo näitel meeles pidada, et ka kasutatud sõiduki mootor peab olema käivitatav ja sõiduk peab olema sihtotstarbeliselt kasutatav, kui just müügilepingus vastupidises kokku ei lepita. Käesoleval juhul sellist kokkulepet müügilepingus polnud ja seega ei vastanud ostetud sõiduk sõlmitud müügilepingu tingimustele, sest sellel oli varjatud defekt, mis tõi kaasa sõiduki mootori purunemise.