Kuigi haneliste arvukuse kasvu tõttu põllumajandusele tekkivate kahjude osas valitseb Eestis üksmeel, siis üle kahe aasta toimunud avalik arutelu pole siiani viinud toimivate meetmete rakendamiseni linnukahjude vähendamiseks. Rändlindude poolt põldudele tekitatavate kahjude vähendamiseks tuleb ka Eestis hakata heidutusjahti korraldama, on põllumehed veendunud.

„Haneliste arvukuse pidevat suurenemist on kinnitanud lisaks põllumeestele ka riiklikud ametkonnad, rahvusvaheline koostööplatvorm AEWA ja eesti ornitoloogide esindajad. Ornitoloogiaühingu vastuseis haneliste kevadisele heidutusjahile on arusaadav, kuid ei ole kahjuks konstruktiivne. Ületatud on nii põllumeeste kui keskkonna taluvuse piir,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees ja teraviljakasvataja Olav Kreen.

Kreeni sõnul ei ole kevadine linnujaht loomulikult põllumeeste soov, kuid heidutusmeetmena on see kasutust ja praktilist tõendamist leidnud ka teistes riikides, näiteks meie lähiriigis Rootsis. „Kõige suurem rumalus on lihtsalt hädaldada ja mitte midagi teha,“ on ta tekkinud olukorra pärast nördinud.

„Nii põllumajanduse kui keskkonna valdkonna esindajad on üksmeelel, et praegune süsteem kahjude kompenseerimiseks ei ole lahendus, sest see ei lahenda tegelikku probleemi ega võimalda ka kompenseerida tegelikku kahjude mahtu. Oluliselt on vähenenud erinevate heidutusmeetmete mõju, kuna linnud tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil, kui jaht on keelatud,“ lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu jahindusnõunik Jaanus Põldmaa.

Samuti võib looduses ühe lindude grupi, kellel praktiliselt puudub looduslik vaenlane, populatsiooni hüppeline suurenemine olla ohuks looduse tasakaalule ning suurendab oluliselt looduses ka taudide riski.

„Ootame Eesti riigilt kiiret reageerimist, et enne järjekordse haneliste rände algust oleksid rakendatud seadustes sätestatud kahjustuste vältimiseks lubatud jahipidamise meetmed. Ornitoloogidelt ootame konstruktiivseid ettepanekuid haneliste järjest suureneva populatsiooni ohjamiseks,“ rõhutavad põllumajandusorganisatsioonid oma eile saadetud avalduses keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile, Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppartile ja Riigikogu Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokale.

Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta kolmanda kvartali ülevaatest selgub, et keerulised ilmastikuolud pakkusid väljakutseid, mis vajasid leidlikke lahendusi.

„Hea uudis on, et vaatamata põuaga kaasnevatele probleemidele piimatoodang Eestis suurenes. 2018. aasta 9 kuuga toodeti Eestis 610,6 tuhat tonni piima ehk 2,8% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Toodangu kasv tulenes suurenenud produktiivsusest, kuid tuleb silmas pidada, et ka piimalehmade arv oli 2018. aasta esimesel poolel suurem, kui aasta varem.“

Nii Eestis kui ka teistes EL liikmesriikides piima kokkuostuhinnad III kvartalis kerkisid, kuid jäid siiski madalamaks eelmise aasta sama perioodi hinnatasemest.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli põllukultuuride kasvupind kokku 668,9 tuhat hektarit, mis on eelmise aastaga võrreldes 3,9 tuhande hektari võrra suurem. Eestis oli 15. septembri seisuga koristatud 96% teravilja, 93% kaunvilja, 58% kartuli ning 85% rapsi ja rüpsi kasvupinnast.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2018. aasta 30. septembri seisuga 259 tuhat veist, 305 tuhat siga, 88 tuhat lammast ja kitse ning 2358 tuhat lindu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kõige enam suurenenud lindude ja sigade arvukus vastavalt 9% ja 5%. Veiste arvus suuri muutusi ei toimunud (+1%). Samal ajal lammaste ja kitsede arv vähenes 6%.

2018. aasta lühiajastatistika alusel põllumajandusettevõtete müügitulu 2018. aasta III kvartalis kasvas 6%, kuid ei katnud kogukulusid, mistõttu puhastulu jäi madalamaks kui 2017. aasta III kvartalis.

Põllumajandussektori 2018. aasta III kvartali ülevaade