Veebruaris avaneb järjekordne taotlusvoor, millega toetatakse omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul võivad inimesed juba praegu omavalitsusele taotluse esitada. „Omavalitsuse ülesanne on seista hea selle eest, et tema territooriumil elavad inimesed saaksid olla võimalikult iseseisvad ja elada väärikates tingimustes,“ ütles minister. „Esmalt on oluline, et inimene annaks ise oma murest teada – seda on tal õigus teha kogu aeg. Ühtlasi kutsun kõiki üles teavitama ka teisi sellest võimalusest – nii soodustame vajaliku info jõudmist nendeni, kes seda tõesti vajavad.“

Taotlusi kodu kohandamiseks võtavad inimestelt vastu elukohajärgsed omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste elluviimisel. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOV-i kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

Eelmine taotlusvoor toimus 2018. aastal. Rahandusministeerium rahuldas siis 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,4 miljoni euro eest.

Kodude kohandamiseks on eelarves rahalisi vahendeid veel 7 miljonit eurot ja selle abil on kavandatud enam kui 1400 puudega inimese eluruumi kohandamise toetamine.

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas mesilaspere toetuse määruse. Mesilasperede toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule.

„Eelmisel aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud mesindussektori struktuuri uuringust selgus, et mesindussektori peamine ootus riigile on mesilaspere toetus ning haiguste diagnoosimise ja ravi toetamine. Mesilaspere toetus on tähtis samm, mis aitab täita mitut olulist eesmärki − tänu registreeritud mesilasperede arvu kasvule paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja võimalus õigeaegselt haiguste levikut tõkestada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Mesilaspere toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti motiveerib toetus mesinikke registreerima mesilasperesid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris.

Toetuse eelarve on 2019. aastal 600 000 eurot. Toetust plaanitakse maksta kokku neljal järjestikusel aastal (2019–2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarve 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

Toetust saab taotleda PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ning taotlusperiood on  1.−15. mai 2019. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. detsembriks.