EESTI ELU

Nahaarst ei soovita päevitada ei noorel ega eakal

Kätte jõudnud kuumad ja päikeselised ilmad toovad õue päevitama arvukalt inimesi, kes kõik tahavad laulusõnadele kohaselt saada pruuniks teiseks juuniks, samas Tartu Ülikooli (TÜ) nahahaiguste kliiniku arst Maire Karelson ütleb, et heleda nahaga inimene ei tohiks tahta saada pruuniks, sest naha päevitumine on tõend võitlusest UV-kiirgusega.

Nahaarsti sõnul ei tee praeguste ilmadega päevasel ajal pool tundi päikese käes viibimist nahale liiga. Õigeks ei saa aga pidada käitumist, kui esimeste tõeliselt soojade ja päikeseliste ilmadega minnakse mitmeks tunniks päikese kätte ega kasutata kaitsekreemi.

Täna heisatakse Eesti lipu 135. sünnipäeva puhul lipud

Teisipäeval tähistatakse Eesti lipu 135. sünnipäeva ja sel puhul heisatakse sinimustvalged Eesti lipud.

4. juunil heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lippu on oodatud heiskama ka kõik teised. Lipu sünnipäeva puhul on ajaloolisele Eesti lipule oodatud kõik külla Eesti Rahva Muuseumisse. Peoüritusi jätkub aga nii Otepääle, Põltsamaale kui ka Tallinna.

4. juunil 1884 kogunesid 24 eesti haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti lipp. Rahvusliku ärkamisaja harjal kinnistus sinimustvalge värvikombinatsioon rahvusvärvidena. Eesti iseseisvumisel sai trikoloorist riigilipp. Lipu sünnipäeva tähistamisega soovime osutame riigi- ja rahvuslipule suuremat tähelepanu ja julgustame eestimaalasi kasutama Eesti lippu.

Täna täitub eesti keelel riigikeelena sada aastat

Mailis Reps FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et 2019. aasta on eriline aasta mitmes mõttes. „See on eesti keele aasta, ÜRO põliskeelte aasta ja muidugi laulupeoaasta, samuti rahvusülikooli juubeliaasta,“ ütles Reps. „On, millele mõelda meie keelt, kultuuri ja omariiklust ning nende tulevikku silmas pidades. Kõik eelnimetatud moodustavad terviku ja traditsiooni, mis lubab meil olla jätkusuutlik rahvusena ning anda oma panus maailmakultuuri varamusse.“

Eesti Keele Instituudi juhataja *Tõnu Tender* ütles, eesti keele hea käekäik pole iseenesestmõistetav. „Ei piisa sellest, kui eesti keele edendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad ainult üksikute erialade esindajad,“ sõnas Tender. „Eesti keele kestmisele ja arendamisele tuleb meil kõigil kaasa aidata: nii riigil kui ka selle elanikel, nii eesti keele aastal kui ka pärast seda.“

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD