EESTI ELU

Eesti suurimad viljatusravikeskused astuvad olulise sammu personaalse viljatusravi suunas

Haiglates on alustatud embrüo pesastumise geenitesti testperioodiga, mille käigus tehakse 40 viljatusravi saavale patsiendile tasuta beREADY-nimeline test, mis tuvastab naisel kõige sobivama päeva embrüo siirdamiseks.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) viljatusravikliinikud ning Nova Vita erakliinik alustasid koostööd Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini laboriga, et võtta viljatusravis julgemalt kasutusele personaalmeditsiini lahendused.

Apteeker: grippi haigestunu peaks koheselt koju jääma

Viimastel nädalatel on terviseameti andmetel grippi haigestumine kasvanud järsult. Kuidas säästa enda ja ümbritsevate tervist, selgitab Euroapteegi farmatseut ja taimetark Maret Makko. 
 
Grippi haigestumine on viimastel nädalatel kahjuks kiiresti sagenema hakanud ning seda eriti laste ja eakate hulgas, kelle immuunsüsteem on nõrgem. Gripi vastu antibiootikumide ravi ei aita, seega tuleks gripi sümptomite korral pöörduda kiiresti arsti poole ja alustada ravi. 

2018. aastal võitsid lotomängijad ja ühiskond kokku ligi 50 miljonit eurot

2018. aastal toetasid Eesti lotomängijad hasartmängumaksu vahendusel teadust, haridust, meditsiini, kultuuri ja sporti ligi 10 miljoni euroga. Täiendavalt maksis Eesti Loto riigile maksude ja dividendidena kokku veel 18,2 miljonit eurot. Võitudena maksti kokku välja 21,4 miljonit eurot, millest ca 5 miljonit olid kiirloterii võidud.

Eelmisel aastal ostis vähemalt ühe arvloterii pileti 424 406 inimest ehk ca 41% üle 16 aastastest elanikest. Lotomängijate seas oli üsna võrdselt nii mehi kui naisi, samuti oli mängijaid kõigist vanusegruppidest, kuid enim oli ostjate seas inimesi vanuses 26-45 a.

Kokku osteti lotot 55,5 miljoni euro eest, mis teeb ühe mängija keskmiseks ostuks kuus 10,7 eurot.

Järjest kasvab arvloterii ostmine elektroonsete kanalite vahendusel ja see jõudis mullu 59% tasemele, millega Eesti on rahvusvahelises võrdluses esirinnas.

Arvloteriidest oli rohkem mängijaid Bingo lotol ning seal maksti välja ka enim võite – ligi 5,2 miljoni eest. Rahvusvahelised mängud Eurojackpot ja Vikinglotto ahvatlevad endiselt oma ülisuurte peavõitudega, mida loosiõnn mullu Eesti mängijatele paraku ei toonud, aga võidusummadena maksti kokku välja üle 16 miljoni euro.

Eelmisel aastal osteti kokku 4 miljonit kiirloterii piletit, millest keskmiselt iga kolmas oli võidupilet. Kokku maksti välja kiirloto piletite võite üle 5 miljoni euro. Kõige populaarsemad mängud olid kahe-eurosed Kullapada ja SuperSumm.

Möödunud aastal võideti kokku 2,4 miljoni lotopiletiga. Ehkki Tallinn ja Harjumaa on oma suuruse tõttu nii lotoostude kui -võitude osakaalus esikohal, ei jäta lotoõnn naeratamata ka mujal Eestis - 2/3 üle 500 eurose võiduga piletitest olid ostetud muudes maakondadades. Suurim võidusumma oli 2018ndal aastal 385 424 eurot - tegu oli Bingo loto võiduga, mis võideti 21.02.2018 internetist ostetud piletiga ja võidu sai Jõgevamaalt pärit suure pere ema.

AS Eesti Loto on 100% riigi omanduses olev ettevõte, mille eesmärgiks on pakkuda turvalist ja usaldusväärset meelelahutust kooskõlas vastutustundliku mängimise põhimõtetega.

Igalt lotopiletilt tasub Eesti Loto hasartmängumaksu 18%, millest jagatakse 10,1% protsenti teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 12,7% regionaalse arengu toetuseks, 14,1% olümpia ettevalmistusprojektide ja teiste spordiprojektide toetamiseks, 15,3% meditsiini ja sotsiaalhoolekande toetamiseks ning 47,8% kultuurivaldkonna toetamiseks.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD