EESTI ELU

Piirivalvurid tabasid kaks gruppi ebaseaduslikke piiriületajaid

Politsei- ja Piirivalveamet

Piirivalvurid tabasid täna varahommikul piiriäärsel alal mõne tunnise vahega kaks gruppi ebaseaduslikke piiriületajaid, neist 13 mehed ja üks naine.

Sündmused said alguse kella 3.30 ajal, kui piirivalvurid avastasid Ulitina külas piiriäärsel alal nelja inimese ebaseadusliku piiriületuse suunaga Venemaalt Eestisse. Patrull pidas naise ja kolm meest kinni ning viis nad asjaolude selgitamiseks kordonisse. Uurimistoimingute käigus väidavad nad ise end olevat Pakistani kodanikud, ent ühtki dokumenti, mis seda saaks kinnitada, neil kaasas ei ole.

Juba kella 5 paiku tabasid Ulitina külas patrullinud piirivalvurid veel 10 meest, kes olid samamoodi ebaseaduslikult maismaapiiri ületades ebaseaduslikult Eestisse tulnud. Nemadki peeti kinni ning esiti räägivad, et on Bangladeshi kodanikud.

Politsei- ja Piirivalveamet

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm sõnas, et seoses jalgpalli maailmameistrivõistlustega viibib Venemaa territooriumil suurel arvul kolmandate riikide kodanikke, kellest osa võib proovida ebaseaduslikult siseneda Euroopa Liitu. „Jalgpalli MMi fännipass, millega kolmandate riikide kodanikud tohivad kuni aasta lõpuni viisavabalt viibida, ei anna neile õigust siseneda Eestisse. Schengeni viisaruumi sisenemiseks peab olema ka vastav viisa,“ ütles ta.

Piirivalvejuht kirjeldas, et surve idapiirile on juulikuu vältel aina kasvanud ning seda iseäranis viimasel nädalal. „Suunasime ennetavalt jalgpalli MMi lõppedes piiriäärsele alale täiendavaid abijõude, muuhulgas on sealkandis tihedamalt piirivalvurite kõrval liikumas ka politsei autopatrullid,“ kinnitas ta.

Tänavu on idapiiril piiripunktide vahelisel alal avastatud 10 ebaseadusliku rände juhtumit, milles piirivalvurid on kinni pidanud 35 isikut. Mullu samal ajal oli 6 ebaseadusliku rände juhtumit, milles peeti kinni kokku 20 isikut.

Avatud talude päeval teeb Rõuge vallas uksed lahti seitse talu

FOTO: Aigar Nagel

Pühapäeval, 22. juulil toimub neljandat korda üle-eestiline avatud talude päev, millest võtavad osa ka mitu Rõuge vallas tegutsevat talu. Külalisi ootavad Mooska suitsusaunatalu ja Uue-Saaluse veinitalu Haanja piirkonnas, Tuuma lambakasvatustalu Kõrgepalu külas, Andri-Peedo kitsetalu ja Nopri talu Misso kandis, loomakasvatusega tegelev Mäe talu (Sentafarm) ja Soodla käsitöö-kunstitalu Mõniste lähedal.

Mooska suitsusaunatalu asub Haanja külas ning tegeleb turismiga, keskendudes suitsusauna kombestiku tutvustamisele. Ühtlasi toodetakse saunas suitsutatud liha. Avatud talude päeva raames tutvustatakse huvilistele kell 10, 12, 14 ja 16 Unesco vaimse kultuuripärandi nimistusse kuuluvat Vana-Võrumaa suisusauna pärimust. Tutvuda saab suitsusaunadega ja saunas suitsutatud liha tootmisega. Avatud on talupood, pakutakse lõunasuppi ning suitsuliha.

Uue-Saaluse veinitalu tegutseb Uue-Saaluse külas Kõivsaarel. Talu tegeleb astelpaju- ja viinamarjakasvatuse ning marja- ja puuviljaveinide tootmisega. Pühapäeval pakutakse huvilistele ringkäiku marjapõllul ja tutvustatakse veinikööki. Veinide degusteerimine algab kell 10, 12, 14 ja 16. Avatud on talukohvik ning võimalus on soetada talus valmistatud veine.

Tuuma talu asub Kõrgepalu külas ning tegeleb lambakasvatusega. Avatud talude päeval teeb taluperemees ekskursioone kell 11, 13 ja 15. Tegutseb taluõue kohvik, kus saab kõhtu täita muu hulgas Tuuma talu tallešašlõkiga. Lastele pakutakse tegevusi ja meisterdamist, kohal on ka lõõtsamees.

Andri-Peedo talu asub Kimalasõ külas, kus peab uues ja kaasaegses farmis kodukitsekarja ning valmistab kitsepiimatooteid. Pühapäeval saab igal täistunnil alates kella 11 toimuvatel ringkäikudel tutvuda, kuidas elavad farmi kitsed, kuidas saab hein talveks küüni, milliseid töid tehakse talus ja meiereis. Kohapeal on võimalus maitsta kitsesaadustest valmistatud roogasid, aga ka Peninuki Napsukojas käsitööna valminud limonaade, siidreid ja mõdu. Külalistele korraldatakse võistlusi ning võimalus on kätt proovida disc-golfi mängus. Veel saab oma panuse anda kitsetallede nimekonkursil.

Nopri talu Kärinä külas kasvatab lehmi ja valmistab talu piimast piimatooteid. Avatud talude päeval saab Nopris alates kella 11 igal täistunnil tasuta meierei-farmi külastuse peremehe vedamisel. Pakutakse toitlustust, jäätist ja kasemahlalimonaadi, võimalus on degusteerida talus toodetavaid juustusid, mille valik on muljetavaldav. Nopri talupoest on võimalik osta kaasa kohalikke tooteid ja käsitööd. Kohal on ka MTÜ Tule Maale infotelk, PiibeRiinu käsitöötelk, müüakse laastukorve, metsaande ja mett. Uudistada saab küülikunäitust.

Mäe talus Hüti külas ootavad külalisi osaühing Sentafarm ja MTÜ Liivimaa Lihaveis, aga ka Lihuniku äri restoran, kes valmistab talu toodangust maistvaid roogasid. Sentafarm tegeleb rohumaaveiste kasvatusega, mida tutvustatakse ka avatud talude päeval. Huvilistele räägitakse rohumaaveiste jätkusuutlikust ja ümbritsevat loodust austavast loomakasvatusest ning ninast sabani toidutootmisest. Talu avab uksed kell 10. Võimalus on osaleda töötubades: lihalõikuse töötuba algab kell 11 ja vorsti tegemise töötuba kell 13. Ringkäigud talu maadel toimuvad kell 12, 13.30, 15 ja 16.30.

Soodla talu Tiitsa külas on keskendunud käsitööle, kunstile ja raamatutele. Talu ootab huvilisi kella 12–17. Kohapeal on raamatulaat, maalide näitusmüük, käsitöö müük (kaltsuvaibad, kudumid, ehted). Osaleda saab kaltsuvaiba kudumise õpitoas: tasuta juhendamine igal täistunnil alates kella 13. Ühtlasi pakutakse söemaali kursust, lapsi ootab õppekäik igal pooltunnil alates kella 12.30. Avatud on kodukohvik.

Üle-eestilist avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, põllumajandusuuringute keskus, Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ning Eestimaa talupidajate keskliit. Päeva siht on näidata, kuidas valmib kodumaine toit ning põllumajandustoodang; mismoodi elavad ja millega tegelevad ettevõtlikud talud maapiirkonnas. Teavet päeva kohta leiab veebilehel www.avatudtalud.ee.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. Mullu külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Praegusel hetkel on tänavusele avatud talude päevale ennast kirja pannud 299 talu ja põllumajandustootmist üle Eesti.

Otepää Tervisekeskuses peeti sarikapidu

Otepää kesklinna kerkib uus Otepää Tervisekeskuse hoone. Täna peeti maha sarikapidu.

Esmatasandi tervisekeskuse hoone ehitamiseks lammutati Otepääl Tartu maanteel asuvad apteegi ning vana haigla hooned. Asemele kerkib uus, moodne hoone. Uues tervisekeskuse hoones hakkavad paiknema kaasaegsed ruumid neljale perearstile ja kuuele pereõele, ämmaemandale, füsioteraapiale ja koduõdedele ning sotsiaalsele nõustamisele. Otepää Tervisekeskuse praegusesse hoonesse on plaanis rajada eakate päevakeskus ja laiendada hooldusosakonda. Vanasse hoonesse jääb edasi tööle hambaraviosakond, röntgen ja labor. Vana ja uut osa hakkab ühendama galerii.

SA Otepää Tervisekeskuse juhataja Andres Arike tänas kõiki koostööpartnereid ja kaasaaitajaid, tänu kellele hoone rajamine teoks sai. „Idee ehitada uus esmatasandi tervisekeskus tekkis meil juba mitu aastat tagasi, lõpuks avanes ka võimalus seda ehitama hakata,“ märkis Andres Arike.

SA Otepää Tervisekeskus nõukogu esimees Mare Raid näeb kaasaegses hoones võimalust pakkuda veelgi paremat arstiabi kohalikele ja külalistele. „Tahame nõukoguga koos hea seista selle eest, et säiliksid eriarstide vastuvõtud. On mõeldamatu, et spordimekana tuntud Otepääl ei ole võimalik pakkuda elementaarset arstiabi nagu näiteks kirurgi teenust,“ lisas Mare Raid. „Selle valguses, et Valgast on ära kadunud sünnitusabi ja naised on sunnitud sünnitama kiirabiautos, on Otepääle, uude tervisekeskuse hoonesse sünnitusabi rajamisel täiesti jumet.“

Otepää Vallavolikogu esimees Jaanus Barkala sõnas, et uue tervisekeskuse näol on Otepää saanud juurde kaks asja: „Otepää kesklinn vabanes pikka aega seisnud vanast haiglahoonest, mis oli muutunud tondilossiks ning asemele kerib inimestele väga vajalik ja kesklinna kaunistav hoone.“

SA Otepää Tervisekeskuse projekti „Otepää esmatasandi tervisekeskuse kaasajastamine (2014-2020.2.04.16-0002)“ rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevus nr 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused“ ja Otepää vald. Projekti kogumaksumus on 1 173 601 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfond katab 690 000 eurot ja Otepää Vallavalitsus 480 000 eurot. Tervisekeskust ehitab Energia ja Ehitus OÜ, tööde valmimistähtaeg on 31.detsember 2018.

Ehitusega seoses on jätkuvalt ajutiselt piiratud liiklus Tartu maanteel, kehtib üldine kiiruspiirang 30 km/h, seega tuleb autojuhtidel olla sealkandis ettevaatlik. Palume jälgida liiklust reguleerivaid märke!


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD