EESTI ELU

Aasta kooli tiitli pälvis Viljandi gümnaasium - järgnesid Võru ja Elva gümnaasium

Võru Gümnaasium FOTO: Aigar Nagel

Aasta kool 2019 on Viljandi gümnaasium, mille kandidatuur kogus žürii ja rahvahääletuse ühistulemusel kõige enam punkte - järgnesid Võru ja Elva gümnaasium.

Võidukarika üleandmisel tunnustas haridus- ja teadusminister Mailis Reps kõiki koole, kes konkursist osa võtsid. „Sellel konkursil on tähelepanuväärne just õpilaste initsiatiiv oma kooli esile tõstmisel,“ kommenteeris minister. „Õppida ja õpetada on hea siis, kui tuntakse, et kõik töötavad ühise eesmärgi nimel, kui õpetajad ja õpilased seisavad üksteise ja oma kooli eest. On hea meel näha, et Aasta Koolis see just niimoodi on.“

„Riigieksamite tulemuste edetabelid ei kajasta kõige olulisemat– seda, kui õnnelikud on inimesed ühes või teises koolis, aga just koolirõõm on see, mida vajame rohkem,“ lisas Reps.

Viljandi gümnaasiumi koolijuhi Ülle Matsini sõnul tuli konkursi tiitel kooliperele toreda üllatusena, kuna tegemist on noore kooliga, kel vilistlasi on alles kuue aasta jagu. “Oleme hästi kokkuhoidev koolipere ning rõõm ja tänutunne tiitli üle on kõigil hästi suur. Eriti suurt rõõmu tunneme just õpilaste üle, kuna osalemise mõte ja teostus tuli just neilt. Oleme kõik aastad teinud tööd kogu südamest. Õpilased on kogu südamest oma ideid ellu viinud, õpetajad on kogu südamest oma õpilasi toetanud ja selle kõige summa on lisaks õppimisele suur hulk põnevaid ja lahedaid tegevusi kogu kooliaasta vältel. Maja on täis tantsu, muusikat ja teatrit,” kirjeldas värske aasta kooli direktor emotsioone ja lisas, et see tunnustus on pikk pai õpilastele, õpilasesindusele ja kogu kooliperele.

Kokku osales „Aasta kool 2019“ konkursil tänavu 54 kooli, kelle hulgast žürii valis 10 finalisti. Lõplik tulemus kujunes žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Esikümnesse jõudis lisaks esikolmikule veel Neeme Kool, Tallinna Järveotsa gümnaasium, Järveküla kool, Kiili gümnaasium, Tallinna kunstigümnaasium, Põlva gümnaasium ja Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium. Nädal aega kestnud hääletusel osales ETV portaali Novaator kaudu üle 10 000 inimese.

Konkursi “Aasta kool 2019” žüriisse kuulusid möödunud aastal konkursi võitnud Tallinna 32. keskkooli abiturient jamuusik Inger Fridolin, Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Marcus Ehasoo, Aivi Jürgenson haridus- ja teadusministeeriumist, Silvia Uus SA Innovest ja Urmas Vaino ETV-st

“Aasta kool” on üks kolmeteistkümnest kategooriast Aasta Õpetaja konkursil „Eestimaa õpib ja tänab“, et väärtustada lisaks üksikisikutele ka koole tervikuna. Loovkonkursi eesmärk on näidata kooli inspireerivas ja lõbusas võtmes – kool ei ole lihtsalt õppeasutus, vaid laste ja noorte kohtumispaik, kus lisaks õppetööle saab sisukalt ja toredalt aega veeta ning koostöös ja üksteist toetades ühiselt tegutseda.

Konkurssi korraldavad SA Innove, haridus- ja teadusministeerium ning ERR. Konkursi läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Sihtasutus Innove on Eesti hariduse kompetentsikeskus. Personaalse hariduse edendajana töötab Innove välja õppimist ja õpetamist toetavaid uuenduslikke lahendusi,  korraldab eksameid, teste ja uuringuid, vahendab eurotoetusi. Rajaleidja võrgustiku kaudu pakub Innove tasuta haridustugiteenuseid.

GALERII Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemaks sai major Indrek Sarap

Võrus Taara linnakus neljapäeval peetud tseremoonial võttis major Indrek Sarap kolonelleitnant Toomas Tõnistelt üle Kuperjanovi jalaväepataljoni juhtimise.

Ülema vahetuse tseremoonia käigus andis kolm aastat pataljoni juhtinud Tõniste üle pataljoni lipu ning soovis uuele ülemale edu, teatas kaitseväe peastaabi pressiesindaja BNS-ile. PILDIGALERII

Uue pataljoniülema major Sarapi sõnul suuri muutusi pataljonis ees oodata ei ole, kuna tegu on hästi toimiva ning eeskujulikult juhitud üksusega. „Oma ametiajal soovin jätkata pataljoni senist head tööd ning hoida au sees traditsioone," ütles Sarap. 

Indrek Sarap alustas teenistust Vahipataljonis ajateenijana aastal 2000, mille käigus läbis ta nooremallohvitseride kursuse Kuperjanovi jalaväepataljonis. Ta on teeninud tagalapataljonis ja 1. jalaväebrigaadi staabis ning osalenud välisoperatsioonidel Afganistani Islamivabariigis ning Malis. Enne Kuperjanovi jalaväepataljoni juhtima asumist teenis ta Kaitseväe peastaabi logistikaosakonna planeerimisjaoskonna ülemana.

Toomas Tõniste jätkab teenistust Kaitseväe peastaabis.

Politsei püüab reidiga autoroolis nutiseadme kasutajaid

FOTOD: Aigar Nagel

Neljapäeva jooksul kontrollivad politseinikud üle Eesti roolikeerajate suutlikkust juhtida autot nutiseadet kasutamata, samuti pööratakse tähelepanu turvavöö kasutamisele.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on turvavöö kasutajate arv aasta-aastalt suurenenud. „Siiski paneb muretsema paljude bussireisijate hooletu käitumine, kes jätavad turvavöö kinnitamata isegi siis, kui bussijuht palub seda enne sõidu algust teha,“ ütles Loigo. „Kui bussis on istmel turvavöö olemas, siis tuleb kindlasti seda kasutada. Liiklusõnnetuse korral päästab kinnitatud turvavöö suurematest vigastustest.“

Loigo sõnul on üha suurem mure see, et osa autojuhte ei suuda sõidukit juhtida nii, et nad on nutiseadmest mõnigi minut eemal. „Nutisõltuvus on sama tõsine probleem kui alkoholi- või narkosõltuvus ja näeme seda ka tänavapildis,“ rääkis politseinik. „Iga täiskasvanud inimene, kes sõidutab autoga oma lapsi ja sõnumineerib samal ajal sotsiaalmeedias või räägib telefonitsi, peaks mõtlema, mis eeskuju ta oma lastele annab. Probleemi üks lahendusi on professionaalse abi otsimine, sest nutisõltuvus ohustab nii juhti ennast kui ka teiste liiklejate turvalisust.“

„Nende sekundite jooksul, kui juhi pilk on suunatud telefoni ekraanile ja mitte teel toimuvale, on sõiduk sisuliselt ilma juhita,“ ütles politseimajor Sirle Loigo.

Sel aastal juhtus Eestis üle 450 liiklusõnnetuse, neis hukkus 24 inimest ja sai vigastada üle 570 inimese.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD