Eesti Pank laseb teisipäeval ringlusesse uued tõhustatud turvaelementidega 100- ja 200-eurosed pangatähed.

Uued 100- ja 200- eurosed pangatähed on 5-, 10-, 20- ja 50-eurose järel teise seeria europangatähtede viimased kaks nimiväärtust, suuremaid nimiväärtusi ringlusse ei lasta.

Pangatähtedel kasutatakse uusi ja uuenduslikke turvaelemente ning nende ehtsust on lihtne kontrollida. Piisab, kui pangatähte katsuda, vaadata ja kallutada, teatas keskpank.

Hõbedase riba ülaosas paikneval satelliithologrammil on pangatähte kallutades näha nimiväärtuse ümber liikuvad väikesed euro sümbolid, mis muutuvad otseses valguses selgemaks. Peale selle on hõbedasel ribal Europe portree, arhitektuuriline põhimotiiv ja suur euro sümbol.

Uutel pangatähtedel on täiustatud kujul kasutusel ka smaragdroheline number. Seda turvaelementi kasutatakse küll kõigil teise seeria pangatähtedel, kuid 100- ja 200-eurosel kujutatud smaragdrohelisel numbril on näha ka euro sümbolid.

Uued 100- ja 200-eurosed pangatähed on nüüd sama kõrgusega nagu 50-eurone pangatäht. See lihtsustab ka pangatähtede käitluse seadmete kasutamist. 

Keskpanga teatel on 100-eurone 50- ja 20-eurose järel kolmas enim kasutatav pangatäht. Nõudlus 100- ja 200-euroste pangatähtede järele üha kasvab – aastase kasvumäära näitajad on vastavalt 7,6 ja 8,6 protsenti.

Esimese seeria 100- ja 200-eurosed pangatähed jäävad samuti seadusliku maksevahendina kehtima ja kasutusele, kuid eemaldatakse järk-järgult ringlusest.

Lisateave:

●      Uus 100-eurone ja 200-eurone pangatäht

●      Sularahatöötluses kasutatavad katse läbinud seadmeliigid

Eesti inimesed soovivad ühiskonda, mis on eelkõige turvaline, vaba ja loodust hoidev, selgus riigikantselei ja rahandusministeeriumi korraldatud arvamuskorjest. 

Uuringus osales 14 000 inimest ning tulemused on lähikuudel aluseks Eesti pikaajaliste sihtide sõnastamisel ja reformide väljasõelumisel.

„Arvamuskorjes rääkis kolme nädala jooksul kaasa pea 14 000 inimest, mis on rekordarv osalejaid riigi strateegialoome ajaloos,“ ütles riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Eili Lepik. „Sealjuures on märgiline, et lisaks väga aktiivsele osalusele üle Eesti rääkisid korjes kaasa ka mujal elavad eestimaalased, kokku 55 riigist, nende hulgas Hiinast, Nigeeriast ja Kolumbiast.“ 

Kõige olulisemaks peavad Eesti inimesed turvalisust, vabadust ja looduse hoidmist, millele järgnesid avatus ja inimesekesksus. „Pika edumaaga on inimeste jaoks kõige tähtsam, et Eesti oleks turvaline ja ohutu paik elamiseks. Teiste väärtuste järjestus erines aga sõltuvalt vanusest, haridusest, soost või ka elukohast. Nii näiteks peavad noored Eesti arengus peale turvalisuse oluliseks looduse hoidmist ja avatust, alates neljandast kümnendist inimesed aga selgelt vabadust ja inimesekeskust,” kommenteeris tulemusi rahandusministeeriumi strateeg Magnus Urb.

„Kui eesti emakeelega inimeste jaoks on esikolmikus turvaline, vaba ja loodust hoidev ühiskond, siis vene emakeelega vastajate jaoks turvalisuse järel tervislik ja jõukas Eesti. Samamoodi tulevad välja soolised erisused - naiste jaoks peab Eesti aastal 2035 olema lisaks turvalisusele loodust hoidev ja inimesekeskne, meestele vaba ja jõukas,“ tõi rahandusministeeriumi esindaja näiteid. 

Vastajatele anti ette 16 erinevat märksõna koos selgitustega, mille hulgast paluti välja selekteerida viis kõige olulisemat. Kui sobivat märksõna ei leidunud, sai vastaja selle ise lisada, mida kasutas 550 osalejat. “Vabalt antud vastustes peeti eelkõige oluliseks Eesti kultuuri, rahvuse ja keele hoidmist ning väärtustamist. Tähtsaks peeti ka loodushoiu erinevaid aspekte, kristlikke väärtuseid ning eelarvamustevaba ja sallivat ühiskonda,” märkis Urb. “Samas oli ka vastajaid, kes ootavad tulevikus suletumat ja võõravaba ühiskonda.” 

Arvamuskorje viidi läbi 22. aprillist 10. maini eesti, vene ja inglise keeles e-küsitlusena ning paberankeetidel ligi 150 raamatukogus üle Eesti. Kokku avaldas arvamust 13 903 inimest 55 riigist. Mehi oli vastanute seas 44 ja naisi 56 protsenti, eesti emakeelega 75 ja vene emakeelega 22 protsenti. Suurim vastajate osakaal oli vanuses 20-29 eluaastat ning enim osalejaid Harju-, Tartu, Ida-Viru- ning Pärnumaalt. 

„Siiras ja suur tänu kõigile vastajatele, samuti raamatukogude töötajatele ja koostööpartneritele üle Eesti, kes aitasid uuringu läbiviimisel,“ lausus Eili Lepik riigikantseleist. „Järgmise sammuna toimuvad üle-eestilised seminarid juunikuus pikaajaliste sihtide, vajalike reformide ja rahastusvajaduste arutamiseks.“

Strateegia „Eesti 2035“ valmib 2020. aasta alguses ning selle koostamist veavad riigikantselei ja rahandusministeerium. Pikaajaline strateegia koostatakse aastani 2035, see hõlmab kõiki valdkondi ning suuremaid reforme ja investeeringuid, sealhulgas uut eurotoetuste rahastusperioodi. “Eesti 2035” loomises osalevad erinevad organisatsioonid, liidud, ühendused, kogukonnad ja ettevõtete esindajad.