Noortele on esimese töökoha valikul olulisemad kaalukeeled palk, meeldiv töökeskkond ja toredad kolleegid ning ainult 11 protsenti pidas oluliseks seda, et nende töö muudaks maailma paremaks, selgus Eesti Kaupmeeste Liidu tellitud ja Socio Uuringukeskuse läbi viidud küsitlusest.

Ligi pooled 16-25-aastased noored on kindlad, et kooli kõrvalt või vaheajal töötamine on neile edasises karjääris kasuks, sest see annab neile tulevikus töökoha leidmisel eelise. Seejuures eelistavad õppivad noored kõige enam töökogemusi saada toitlustuse või kaubanduse valdkonnas, selgus küsitlusest.

Seejuures pakub noortele huvi liikuv ja aktiivne töö – erinevatest suvetöökohtadest eelistatakse kätt proovida e-poe assistendina, kaupluses kaupade väljapanijana või müügisaalis teenindajana.

„Tundub, et noorte maailmapäästmise ambitsioon on meedias veidi ülepaisutatud ja tegelikult soovivad noored, et neil oleks tore töö ja selle eest saaks piisavalt palka, samuti soovitakse tulevasele karjäärile mõeldes kogemusi omandada,“ kommenteeris Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. „Hea uudis on see, et tööd teha tahetakse, aga töökoha leidmine on keeruline. Kaubanduses on ka sel suvel pakkuda sadu töökohti ning see on suurepärane võimalus esimese töökogemuse omandamiseks ning oma raha teenimiseks.“

Peili sõnul võib suvetööst välja kasvada edasine karjäär – kaubandussektoris on mitmeid näiteid, kus kooli kõrvalt töötades on kiiresti karjääri tehtud ja mõne aastaga kaupluse juhatajaks saadud. „Ka mitmed tippjuhid on alustanud teenindajana – Eesti kaubandusettevõtted võimaldavad paindlikku tööaega ning toetavad õppimist,“ lisas Peil.

Kaubanduses töötamise suurimate plussidena nimetasid noored seda, et karjääriteed saab alustada ilma eelneva töökogemuseta, töökorraldus ja tööaeg on paindlikud ning et kaubanduses saab päeval palju ringi liikuda, ei pea kogu aeg laua taga istuma. Nii arvas vastavalt 74, 60 ja 47 protsenti vastanutest. Suureks plussiks peetakse ka suhtlemisoskuste arendamise võimalust. Enamik noori tõi välja ka võimaluse kooli kõrvalt töötada.

Aastaga on vähenenud nende noorte hulk, kes tõid kaubanduses töötamise takistusena välja madala töötasu, mis on Peili sõnul seotud klienditeenindajate palkade viimaste aastate kiire tõusuga.

Eestis on kaubandus tööstuse järel suuruselt teine sektor. Kõige enam on kaubanduses töökohti klienditeenindajatele ja müüjatele – sellist ametit peab Eestis 24 000 inimest. Ligi 12 500 inimest on kaupluste juhatajad, ostujuhid, piirkonna ja teenindusjuhid, üle 5500 inimese töötab müügiesindajate või kliendihalduritena, üle 2000 tegelevad turunduse valdkonnaga. Väikepoodnikke ehk kaubanduse valdkonna ettevõtjaid on Eestis ligi 1200.

Euroopa Parlamendi valimistel osales e-hääletusel 155 521 inimest.

Vabariigi valimiskomisjoni teatel algas e-hääletamine 16. mail kell 9 ja lõppes 22. mail kell 18.

Ühtlasi on kolmapäeval viimane eelhääletamise päev jaoskondades.

Erinevalt e-hääletamisest, saab kõigis valimisjaoskondades hääletada kella 20-ni.

Euroopa Parlamendi valimistel saavad hääletada Eesti kodanikud ja siin alaliselt elavad ning hääletamiseks soovi avaldanud teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud.

Üle kogu Eesti on üks ringkond, mis tähendab, et valida saab kõigi 66 kandidaadi vahel.

Euroopa Parlamendi valimistel saab hääletada Eesti Vabariigi kodanik, kes on hiljemalt valimispäevaks saanud 18aastaseks, ei ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning ei ole kohtus süüdi mõistetud ega kanna vanglakaristust. Valimisõigus on ka Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks, kelle elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse ning on esitanud Siseministeeriumile vastava taotluse hiljemalt 26. aprillil.

Euroopa Parlamendi liikmed valitakse iga viie aasta järel. Euroopa Parlament on maailma ainus otse valitud riikidevaheline esinduskogu. Ta esindab Euroopa Liidu (EL) kodanike huve ELi tasandil. Euroopa Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi ja nimetab ametisse komisjoni volinikud (kolleegiumina), kes vastutavad parlamendi ees.

Parlament võtab vastu õigusakte, mis kaitsevad kõigi ELi kodanike huve. Samuti kiidab ta kodanike nimel heaks ELi eelarve. Parlament esindab meid välismaal, vaatab läbi meie petitsioonid ja tegutseb nende põhjal. Parlamendiliikmete tegevus kujundab meie poliitilist ja ühiskondlikku maastikku ning kaitseb Euroopa Liidu lepingus sätestatud väärtusi.