Kuuse ise metsast toomise traditsiooni hoitakse endiselt elus. Lõppenud pühade ajal toodi riigimetsast 9700 jõulukuuske.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul on sobiva jõulukuuse otsimine RMK äpi abil lihtne ja avastamisrõõmu pakkuv võimalus. „Sel aastal oli jõuluaegne ilm nagu filmis ja kõik riigimetsas jõulukuuse järel käijad said erilise valge metsa elamuse osaliseks. Pere ja sõprade ühiste metsaskäikudega pühade eel ja ajal saab võtta ka aega pikemateks jalutuskäikudeks ja tõdeda, et Eesti metsal läheb hästi,“ rääkis Sepp. „Jõulukuuse toomine metsast on ilus traditsioon ja RMK pakub kindlasti võimalust tuua jõulupuu riigimetsast ka tulevaste jõulude ajal.“

Kuuse toomise võimalus riigimetsast avanes detsembri alguses ja siis jõudsid ka esimesed jõulupuud kodudesse. Üle poolte kuuskedest toodi metsast aga nädal enne jõulupühi ja lumiste pühade ajal. Kõige rohkem osteti 1-2-meetriseid kuuski, mis moodustasid enam kui poole ostetud kuuskedest. Ligi 80% kuuseostudest tehti mobiilimaksega.

Igal aastal viib RMK jõulukuuski kingituseks asenduskodudele üle Eesti. Sel aastal viisid RMK töötajad asenduskodudesse ligi 50 kuuske.

Kuuse toomine riigimetsast on üles ehitatud usaldusele, ent metsaskäijaid kontrollivad Keskkonnainspektsiooni ja RMK töötajad. Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul ei tuvastanud Keskkonnainspektsiooni inspektorid detsembris metsas kontrollkäike tehes ka tänavu rikkumisi. Jõulupuu viiakse traditsiooni kohaselt toast välja 6. jaanuaril, kolmekuninga päeval. Selleks, et kuusk leiaks väärika tee ka pärast kodu kaunistamist, on suuremad linnad organiseerinud kuuskede kogumispunktid, kuhu saab kuuski tasuta ära anda.

RMK pakub riigimetsast kuusetoomise võimalust alates aastast 2008. Eelmisel aastal toodi riigimetsast samuti ligi 10 000 kuuske. Jõulukuuski tohib raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, liinide ja vana metsa alt. Õige kuusekoha leidmine ja selle eest tasumine on tehtud lihtsaks RMK kodulehel oleva kaardi ning RMK mobiilirakenduse abil. Mobiilirakendus näitab, kus asub riigimets, võimaldab tuvastada oma asukoha ja sobiva jõulukuuse eest tasuda.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

2018. aasta teises pooles tehti Eestis üle 200 sünnieelse kromosoomanalüüsi ehk NIPTIFY testi. Lõuna-Eesti naised said testimiseks vereproovi anda nii Valgas, Põlvas kui ka Võrus ehk Lõuna-Eesti Haiglas.

2019. aastal sünnib Eestis sadu lapsi, kelle kromosoomid on juba lootena analüüsitud kõrgtehnoloogilise DNA meetodiga. „Meie kogemus näitab, et inimesed väärtustavad terve lapse sündi ning on valmis tegema täiendavaid tasulisi uuringuid lisaks riiklikule sõeluuringule. Kuigi NIPTIFY täppismeditsiini test täiendaks oluliselt riiklikku rasedate sõeluuringut, ei ole uuring Eesti Haigekassa poolt seni veel toetatud. Lapseootel perede huvi testimise vastu aga näitab, et kindlustunne loote tervise kohta on äärmiselt tähtis,“ rääkis Täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov.

Proportsionaalselt sündide arvuga oli kõige rohkem testimisi Saaremaal - 11%. 3-5% kõikidest sünnitajatest testiti Hiiu-, Võru-, Tartu- ja Pärnumaal. Järva-, Valga-, Põlva- ning Harjumaa koos Tallinnaga jäi 1% piiridesse.

Eestis pakutakse riiklikku sõeluuringut kõigile rasedatele, umbes 14 tuhat, ja aastas tehakse ligikaudu 600 invasiivset protseduuri. Näiteks Downi sündroomiga looteid diagnoositakse aastas umbes 30. Eelnev tähendab, et enam kui 90% täiendavale uuringule suunatud loodetest on tegelikult terved ehk sõeluuringu tulemused on olnud vale-positiivsed. Samas jääb massilise sõeluuringu käigus leidmata kuni viis Downi sündroomiga loodet aastas. See on kindlasti koht, kus NIPTIFY saaks toimivat riiklikku süsteemi täiendada.

“Oleme teinud teavitustööd täpsemast meditsiiniteenusest meedias ning rääkinud uuest võimalusest paljude arstide ja ämmaemandatega, kes nüüdseks teevad meiega väga head koostööd. Täppismeditsiini labori vastutava arstina olen seda meelt, et iga lapseootel naine väärib parimat sõeluuringut olenemata tema asukohast või vanusest. Invasiivne loote diagnostika, kus nõelaga võetakse otse lootelt pärinevat materjali, peaks olema viimane valik,“ seletas dr Neeme Tõnisson.

Lootele ohutu ja äärmiselt täpne sünnieelne kromosoomuuring, maailmas tuntud kui NIPT, sai sügisel seitsme aastaseks. Kui esmalt oli testi hind tuhandetes eurodes siis täna saab tulemused juba paarisaja euro eest ning testimist tehakse Eestis kohapeal. NIPT test analüüsib loote platsenta päritolu DNAd, mida leidub raseda vereproovis. Kui lootel on enamlevinud kromosoomhaigus, nagu näiteks Downi, Edwardsi või Patau sündroom, leiab NIPT test selle enam kui 99 juhul 100-st. Kui sõeluuring näitab kõrget loote kromosoomhaiguse esinemise riski, siis soovitatakse invasiivset testi, kus loote rakud võetakse platsentast või looteveest.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini labor alustas oma tegevust 2018. aasta septembris. Labori esimene täppismeditsiiniline toode on loote kromosoomhaiguste riski hindav NIPTIFY test.