Viljatusravi lõppes õnnelikult, kui kromosoomuuringu põhjal valiti välja kõige elujõulisemad embrüod. Detsembri alguses sündis Pelgulinna Naistekliiniku Viljatusravikeskuse arstide, BioEximi labori embrüoloogide ja Tervisetehnoloogia Arenduskeskuse Täppismeditsiini labori spetsialistide koostöös esimene laps, kelle kromosoomid on peale munaraku viljastamist ja enne emakasse siirdamist Eestis läbi uuritud.

Uuringute kohaselt kannavad kuni pooled kehavälisel viljastamisel siirdatud embrüotest kromosoomianomaaliaid, mistõttu rasedust ei teki või rasedus katkeb. Eelnev seletab osaliselt ka fakti, et Eestis viiakse aastas läbi enam kui 2800 kehavälise viljastamise protseduuri, kuid lapsi sünnib umbes 500. Embrüo siirdamiseelnekromosoomuuring, tuntud ingliskeelse lühendiga PGS või PGT-A, on kaasaegne võimalus valida kehavälise viljastamise protseduuriks kõige elujõulisemaid embrüod.

Viljatusravikeskuse juhataja dr Katrin Kask rääkis, et detsembri alguses sündinud laps avab Eesti viljatusravis uue peatüki, kus kunstlik viljastamine saab olla tulemuslikum kui see tänaseni olnud on. “Kui paar on läbi teinud mitmed ebaõnnestunud kunstliku viljastamise katsed või on olnud mitu raseduse katkemist või peetumist, siis võiks embrüo siirdamiseelne uurimine anda võimaluse edaspidi kasutada esmalt tugevamat ja tervemat embrüot. Seega aitab PGS uuring teha valiku, millises järjestuses me embrüosid siirdame ja läbi selle võiks lüheneda aeg raseduse saavutamiseks."

“Tervete kromosoomidega embrüo on eelduseks terve lapse sünnile. Nii on ka detsembri alguses sündinud tüdruku loo taga meie embrüoloog Tuuli Dmitrijeva, kes oskas pisikesest embrüost võtta analüüsi tarvis rakud ja Täppismeditsiini labori spetsialistid, kes selgitasid kromosoomuuringuga välja terve embrüo,” rõõmustas dr Kask eduka koostöö ja tulemuse üle.

Embrüo kromosoomide analüüs viiakse läbi embrüo viiendal-kuuendal elupäeval, kui rakukobaras on umbes 200 rakku. Mikroskoobi all võetakse välimisest kihist viis rakku, mis ei kahjusta embrüo edasist kasvamist. Rakud analüüsitakse laboris ja embrüo ise külmutatakse seni, kuni analüüsi tulemused on teada. Seejärel sulatakse siirdamiseks terve embrüo.

Embrüo sõeluuringu juurutanud dr Tatjana Jatsenko ja dr Olga Tšuiko sõnul aitab embrüo kromosoomuuring lapse saada ka pealtnäha tervetel vanematel, kellel põhjustavad viljatust aga nende sugurakkudes esinevad kromosoomide muutused, mille tõttu embrüod ei ole eluvõimelised. “Viljatusravi vajavate paaride embrüo testimine on arenenud nii kaugele, et saame täna välja selgitada kõige kõrgema arengupotentsiaaliga embrüod, millel ei ole haigust põhjustavat kromosomaalset muutust. Kui näiteks kaheksast embrüost on terve vaid üks, on meie ülesanne see leida ning soovitada siirdamiseks just kõige elujõulisemat embrüot.“

“Eestis on viljatusravi väga selge riiklik prioriteet ning täpsemad meetodid peaksid olema meie kõigi huvides. Selle konkreetse kromosoomuuringu tegi kliinik koos laboriga enda vahenditega, kuid edaspidi peab testimise eest tasuma last sooviv paar ise. Nüüd on arutelu koht, et millistel juhtudel peaks see olema viljatusravi osa ja Haigekassa poolt kaetud,” kommenteeris uut olukorda Täppismeditsiini labori juhataja dr Kaarel Krjutškov.

Täppismeditsiini labor on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teenuslabor, mis pakub embrüo kromosoomanalüüse Eestis kohapeal. Hetkel tehakse koostööd Pelgulinna Naistekliiniku Viljatusravikeskusega ja erakliinikuga Fertility Nordic Clinic. Teiste Eesti kliinikutega on koostöö samuti peatselt algamas.

Kadunud inimese taustainfo kogumine hõlmab suures ulatuses nii kadunud inimese kui tema lähedaste delikaatset ja eraelulist infot, mida on turvaline jagada üksnes politseiga.

Väldi olukordi, kus avaldad selliseid andmeid kõrvalistele inimestele. Vabatahtlikele jagab vajaminevat infot ahelikuotsinguks politsei ning tagab, et niigi raskes seisu oleva pere privaatsus säiliks kogu otsingute vältel. Kui appi tulnud inimesed küsivad otsingute eest tasu, keeldu sellest: politseitöö, kaasatud tehnika ja vabatahtlike panus on abivajajale igal hetkel tasuta.

Ennekõike unusta välismaistest sarjadest nähtu ja kuuldu, et teatamaks politseile kadunud inimesest tuleb oodata 24 tundi. Kui kadunud inimese käitumismuster erineb tavapärasest ning sul on tunne, et ta võib olla ohus, anna sest esimese asjana kohe politseile teada. Iga mööduv tund on üksnes võimaliku abivajaja kahjuks. Politsei käivitab otsingu kogudes olemasoleva info tema asukoha selgitamiseks. Samas on sinulgi võimalus aidata kaasa, kui mõtled hädaabinumbril kõne tehes järgmistele:

Millele hädaabikõne tehes mõelda:

Ajaaken: millal, kus ja kes viimati otsitavat inimest nägi, kuhu ja millal ta pidanuks jõudma

Asjaolud: kas kadumise eel oli konflikte või teisi probleeme (sassis suhted, võlad, muud pinged või sõltuvusprobleemid), mis võisid tingida ootamatu lahkumise

Korduvus: kas otsitav on varem kodust sõna jätmata lahkunud. Millisel põhjusel ja kus teadaolevalt viibis

Isikukirjeldus: millise riietusega otsitav võis lahkuda. Vajadusel vaata üle koju jäänud üleriided hindamaks, mis ta selga võis panna

Terviseseisund: milline on otsitava inimese füüsiline ja vaimne tervis, kas ta vajab ravimeid ning kas need ravimid on tal kaasas

Kontaktid: kellega otsitav läbi käib, kelle juures viibida võib – võimalusel koonda võimalik nimekiri kontaktidest ja aadressidest

Telefon: kas otsitaval võib kaasas olla telefon, mille asukohta positsioneerida. Kui telefon jäi koju, kellele on tehtud viimased kõned või saadetud sõnumid

Muud sidevahendid: kas otsitaval võib olla kaasas teisi tehnilisi seadmed nagu süle- või tahvelarvuti

Sotsiaalmeedia: milliseid kontosid otsitav omab ning kas ta on neid lahkumise järgselt kasutanud

Rutiin: milline on otsitava tavapärane päevarutiin, sealhulgas töökoht, hobid ja muud päevaplaanid

Arutelud: kas otsitav on varem rääkinud kohtadest, kuhu tahab minna või plaanidest, mida ellu viia

Lemmikkohad: kas otsitaval on meelispaiku, kus mõtteid settida – sünnikoht, mõni matkarada, veesilm, mäetipp või muu koht

Sõiduk: kas otsitav võis lahkuda sõidukiga. Mis on masina mark, mudel, registreerimisnumber ja enamlevinud sõidusihid

Ohtlikkus: kas otsitav võib olla endale või teistele mingil moel ohtlik

Nende küsimuste lahendamise kõrval teeb politsei inimese leidmiseks hulga täiendavaid toiminguid ning paneb töösse vajaminevad ressursid. Sealhulgas kaasab vajadusel tehnilised vahendid, kogukonna ja teised vabatahtlikud. Kui inimene on kadunud maastikul ja tema leidmiseks saab kaasata vabatahtlikud, jagab neile vajaminevat infot ahelikuotsinguks politsei, kes ühtlasi tagab kadunu ja tema lähedaste eraeluliste andmete kaitse kogu otsingu vältel.

Kui mõni appi tulnud inimene küsib emotsionaalselt niigi raskes seisus olevatelt lähedastelt või teistelt asjaosalistelt otsimise eest tasu, keeldu sellest ning teata juhtunust politseile. Politseitöö, kaasatud tehnika ja vabatahtlike panus on hädasolijale ja tema lähedastele igal hetkel tasuta.